27 jyl shala úiqyda jatqan qazaq, aldymen saylaudaghy dauysynan... odan keyin tarihy men ana tilinen, jerasty baylyghynan aiyrylyp, 2009-2010 jyldary biylikting «Doktrina...» degeninde búl elde Qazaq degen últ joq degenge deyin barsa, endi últtyq ekonomikasy men jerinen aiyryludyng aldynda túr?! Yaghni, «beybit kezde eldi damytudyng ornyna tәuelsizdikten aiyrlu aldynda túr» degen sóz.

Osyghan, memleketqúrushy últ retinde eldegi tizgindi óz qolyna aludyng ornyna masyldyqqa boyúryp, eldegi bar mәseleni biylikke sengen yaghny ózin tozaqqa aparatyn joldy tandaghan qazaqtyng ózi kinәli. Azattyq, tәuelsizdik pen tendikti eshkim, onyng ishinde Qúday da syilamaydy? Ol ýshin kýresedi. Kýrespegen el bodangha, qúlgha ainalady. «Úiqy dúshpan» deydi halqymyz. Elding úiqydan oyanbaghany ólgeni. El tútastyghyna tóngen qauip pen qaterge uaqytynda toytarys bermeytin tobyrdyng basy qúralyp el bolmaydy.

1990 jyly kazaktar Atyrau men Batys Qazaqstan oblystaryn (Tengiz ben Qarashyghanaq) bólip alyp avtonomiya qúramyz degende «Azat» qozghalysynyng últshyldary ol avanturanyng kýlin kókke úshyrghan. Ol, Qaztughannyn, «Edil ýshin egestik, Jayyq ýshin jandastyq, Qighash ýshin qyryldyq...» degenindegi birneshe ghasyrgha sozylghan mәselening ong sheshilgen kezi boldy.

Elge qauip tónse biz býgin de ony qorghaugha dayynbyz. Búl jolda týrme de, oq pen ot ta toqtata almaydy. Biraq búl jerdegi mәsele basqada. Mәsele, el bolghan song әr aimaqta otyzynda orda búzyp, qyrqynda qamal alatyn úl-qyzdary bolu kerek. Janynan namysy biyik Erleri bar el ghana jeri men bostandyghyn qorghay alady. El taghdyryndaghy Oral oqighasyndaghyday syn saghatta týieqústay basyn qúmgha tyghyp qalghan biylik, endi jerasty baylyghy men jer satushy bolyp shygha keldi. Sondaghy biylikting maqsaty ne? Elge qyzmet etip, memleketti damytu ma, әlde búl eldegi Qytaydyng marionetkasy bolu ma?! Biylik sayasatyn ózgertpese, arty sheneunikterding basymen dop oinaytyn azamat soghysyna aparady.

Elding biylikke ashynghany sonday, qazir Ábilәzovtyng úry ekenin bile túryp, onyng aitqan biylikke qarsy mitingisine shyghatyndar sany kýn sanap ósude. Soghan ergenderding kóbi 2011 jyly sol toptyng avanturasynan Janaózende qyrghyn bolghanyn da biledi. Búl jerdegi mәsele, biylikke ashynghan top qazir kimning bolsa da artynan eruge dayyn ekenin kórsetude. Tipti olar Huseynning kezinde Irakty jaulaghan AQSh әskerin gýlmen qarsy alghan iraktyqtardyng rólin atqarugha nemese AQSh kýlgin (rozovyi) revolusiya jasaymyz dese sony qoldaugha dayyn?!

Biylikte, qoghamdaghy qarsylyqty toqtatatyn bir ghana shara - qúqyq organdarynyng shoqpary, yaghny tek jandarmeriyalyq әdis qalghan siyaqty. Biylikting atynan meyramdarda «sharlar» men seksennen asqan mýgedekterdi tútqyndap, bes jasar balany tintu... sau adamdy jyndyhanagha qamaumen mәsele sheshilmeydi. Sonday kereghar istermen ainalysqan Kenes ýkimeti ózining qalay qúryghanyn bilmey qaldy. Kerisinshe uaqyt ótken sayyn qoghamdyq ahual ushyghuda. Ol, mýmkin biylikke úmtylghan keybir toptargha tiyimdi boluy mýmkin. Qalay bolghanda da, ol qoghamdy túraqtylyqqa aparatyn jol emes!

El «mәngi aldanudan», satqyndyqtan, memlekettik jýieni almastyrghan korrusiyadan sharshady. Jastar týrmege qamaghannan qorqudan qaldy.
Qazaq, ózinshe bir el bolyp, orynsyz maqtanshaqtyghyn qoyyp, jezókshe siyaqty basqanyng salghan kópshigine jantaya ketpey abyroyyn saqtap, beybit kezde soghys izdep ózara jaulaspay, memleketti úrlauy men satuyn toqtatyp, El-Jer-Tilin syilaytyn kezge jetkende Tәuelsiz memleketke ainalady.

Eldi úry-qary, onyng baylyghyn Goloshekinning nemeresi men qytay biylegen memlekette qanday bereke bolady?! Onday qoghamda ózara senimsizdik bolghandyqtan, bir-birin dúshpan sanap, ru-jýzge bólinudan asa almaydy. Búl, otarlaushylardyng «qamshysynyng dәmin tatqan qorqaular men eldi bólip basqaru әdisterin kórip óskender» basqarghan kezde bolatyn jaghday. Biz ony azattyghyn alghan Afrika elderindegi ondaghan jyldargha sozylghan traybolizmning soghystary men 30-40 jyl biylikten ketpey otyrghan arab elderindegi diktatorlardy halyqtyng kóterilispen ketiruinen kóremiz. Ókinishke oray ózining qúiryghyn jeytin jylandarday syrtqy jaudy kórmeytin, ózara soghysqúmar, shyndyq pen aqiqat ýshin kýresuge ruhy jetpeytin ibiliske ergen qoghamda osy eki anahranizm de bar.

Tarihta sebepsiz eshtene bolmaydy. Mysaly, qalmaqtar qazaqtyng qanyn suday aghyzyp, úlyn qúl, qyzyn kýng qylyp, Ontýstik-shyghys pen Ortalyq Qazaqstandy 70-80 jyl biylep otyrghanda sol jerdegi qazaqtar nege bas kótermedi? Onyng bir sebebi, Orta jýzding hany Sәmeke, Úly jýz Tóle by t.b. «aqsýiekterdin» qatyndary qalmaq , qyrghyzben soghyspaymyn dep Kenesaryny satyp ketken Sypatay da aiyr qalpaqtyng kýieu balasy. Al, otbasynda sonday mәseleleri joq Ábilqayyr, Bógembay, Qabanbaylar eldi jaudan tazartty.

Ekinshi mәsele – ol Qytaydyng jibegi t.b. shýberegine Shyghys Týrik qaghanatynyng bostandyghyn aiyrbastaghan satqyn qaghandar men Qytaydyng týbi qaytaratyn qaryzyna jerdi aiyrbastamaqshy biylikting tirliginde. Qazaq, eli men jerin satpaytyn halyqtan tikeley saylanghan deputattardan túratyn Parlamenttik biylikke qol jetkizgende jogharydaghy mәseleler sheshiledi. Qazaq halqy men qazaqstandyqtardyng aldynda túrghan negizgi mәsele jәne Gamletting súraghy osy! Ony sheshse El, sheshpese kýl bolady! Býginde, Qazaqtyng basqalay tarihy tandauy joq.

Teksizderge mәngi ergen el azyp-tozyp, qanghyryp ketedi. Qazir el qanghyru jaghdayyndaghy jolayyryqta túr. Qazaq, «halyq súrasa han týiesin soyady» deydi. Mahambetshe aitqanda, «aqyryp súraytyn» kez keldi.

Abai.kz