Qazaqilyqtyng qaymaghy búzylmaghan Ontýstikti basqarugha orasholaq biylik iyelerining keluimen payda bolghan atyshuly SPIYD-ting әlemge jayylghanyn әste úmyta almaspyz. Sol kezde oblysymyzdyng densaulyq salasyn basqarugha Astanadan aldyrylghan A.Dudnikting medisinalyq mekemelerge basshy — kadrlardy “qoralap” ózimen birge әkelip, aidy aspangha bir shygharghan. Al onyng jasaghan bylyghy býkil BAQ-tyng betinen týspegeni barshagha ayan.
Oblysqa Dudnikke ilesip kelgen kadrlar tayly-tayaghymen ketti. Endi, elge tanymal dәriger, isker basshy retinde kórinip jýrgen tól perzentterimiz sala júmysyn jýieli jolgha qoyady degen ýmitte boldyq. Shyndyghynda shipagerligimen tanylghan, bilimdi de, bilikti basshy — kadr retinde kóringen jerlesterimiz sala tizginin ústay bastady.

Qazaqilyqtyng qaymaghy búzylmaghan Ontýstikti basqarugha orasholaq biylik iyelerining keluimen payda bolghan atyshuly SPIYD-ting әlemge jayylghanyn әste úmyta almaspyz. Sol kezde oblysymyzdyng densaulyq salasyn basqarugha Astanadan aldyrylghan A.Dudnikting medisinalyq mekemelerge basshy — kadrlardy “qoralap” ózimen birge әkelip, aidy aspangha bir shygharghan. Al onyng jasaghan bylyghy býkil BAQ-tyng betinen týspegeni barshagha ayan.
Oblysqa Dudnikke ilesip kelgen kadrlar tayly-tayaghymen ketti. Endi, elge tanymal dәriger, isker basshy retinde kórinip jýrgen tól perzentterimiz sala júmysyn jýieli jolgha qoyady degen ýmitte boldyq. Shyndyghynda shipagerligimen tanylghan, bilimdi de, bilikti basshy — kadr retinde kóringen jerlesterimiz sala tizginin ústay bastady.
Desek te, dәl osy jerde úzaq jyldardan beri balalar auruhanasynyng bas dәrigeri qyzmetin atqaryp kelgen M.Egizbaevty oblysymyzdaghy janadan salynyp jatqan balalar auruhanasyna dayyndaudyng ornyna, oblystyq klinikagha basshy etui kónilden shyqpap edi. Óitkeni, sol kezdegi oblys әkimi N.Áshimov kadr mәselesin “shymkentshelep” sheshuge ketip qalghan bolatyn. Balalar dәrigeri oblystyng mandayyndaghy jalghyz klinikalyq auruhana júmysynyng ózindik spesifikasy baryn eskere alar ma degen, ol az bolsa qyzmette ózin qoldaghan aq halatty adal jandardyng enbegin tanudyng ornyna, toqmeyilsuge boy aldyrghany, tipti elge belgili azamat bola túra pendeshilik “jenildikke salynugha”, barghandyghy da gu-gu sózge ainaldy.
IYә, “halyq aitsa, qalt aitpaydy” eken-au, búl býginde oblystyq klinikalyq auruhananyng tizginin ústap otyrghan M.Egizbaevtyng jana qyzmet ornynda jol bergen kelensizdikterine qarasan, keshegi Dudnikti eriksiz eske alyp,”qara orysty kórgende, sary orysty “әke” deysinnin” naghyz ózin kórgendey bolady ekensin.
Kezinde Dudnikting “senimdisi” — bas dәriger, әieli — bólim bastyghy bolghanyn aitpaghanda, klinikada negizinen búrynnan júmys istep kele jatqan bilikti de, bilimdi kadrlar, óz ornynda qyzmet istedi. Al,
klinikagha M.Egizbaev bas dәriger bolghan son, 100-ge juyq adam “óz erkimen” qyzmetinen ketetin soraqylyqtyng oryn alatynyn eshkim de kýtpegen shyghar.
Amal ne, qaranyz. Bas dәriger Elbasynyng ózi eki ret kelip, birinde sala qyzmetkerlerining respublikalyq kenesin ótkizip ketken klinikadaghy ayaqtalmaghan kýrdeli jóndeudi sonyna jetkizuding ornyna jәne oblystyq klinikanyng audandarmen baylanysyn kýsheytude el kýtip otyrghan qat-qabat isterin jolgha qoy ornyna kadrlyq “tazalau” júmysymen ghana ainalysqanyn bilgenimizde, shynymen osy biz biletin M.Egizbaevtyng isi me dep tandandyq.
Kóp jyldan beri bas dәriger orynbasary bolyp istep kele jatqan, yaghni, ózining jaqsy biletin әriptesteri:
1. Ádistemelik jәne tótenshe jaghdaydy úiymdastyru jónindegi;
2. Hirurgiyalyq júmystar jónindegi;
3. Emhanalyq qyzmet jónindegi;
4. Ákimshilik-sharuashylyq bólim júmysy jónindegi orynbasarlaryn;
5. Dәrihana mengerushisin sózge kelmey-aq, “óz ótinishterimen” qyzmetinen bosatyp jiberedi.
Kelesi kezek esep bólimindegi bas esepshi men bas ekonomisti jәne kadr bólimi bastyghyna da jetip, olardy da “óz erkimen” qyzmetimen qosh aitystyrady. Betinen jel espegen bas dәriger (búiryqpen taghayyndalatyn qyzmetkerler týgili, qoghamdyq úiym — kәsipodaq tóraghasyn bosatugha deyin yqpal jasaghan kórinedi. Bas dәriger betine keler eshkim joghyn jәne adam taghdyrymen, bilikti kadrlardyng taghdyrymen “oynama” deytin jannyng shyqpaytynyn sezingen son, osynda kóp jyldan beri qyzmet isteytin, ózderin qyzmette kórsete bilgen kadrlar ekenine qaramay:
1. №1 emhananyn
2. №2 emhananyn
3. №1 hirurgiyalyq bólimnin
4. №2 hirurgiyalyq bólimnin
5. №1 jansaqtau bóliminin
6. LOR bóliminin
7. Operasiyalyq bloktyn
8. ÚOS mýgedekteri terapiya bóliminin
9. Bakzerthanasynyn
10. Rentgen bóliminin, yaghny baqanday 10 bólimning mengerushilerin qyzmetinen “spokoyno” bosatyp jibere salady.
Taghy da sol “óz ótinishterin” jazdyrtyp alu arqyly. Búl — naghyz “shymkentsheleudin” ózi boldy.
Endigi kezek lauazymdyq dengeyine qaray “Agha medbiykelerdi” atqaryp jýrgen qyzmetinen bosatugha auysady. “Sóitip, bas dәriger bólimderding jәi-japsaryn terennen biletin, óz isterin talap dengeyinde atqaryp jýrgen “Agha medbiykelerdin” enbegin esh etip:
1. Jasandy býirek bóliminin
2. № 1 reanimasiya bóliminin
3. №1 hirurgiyalyq bólimnin
4. Aurulardy qabyldau bóliminin
5. Ókpe jәne iring aurulary bólimining de,
6. Operasiyalyq bloktyng da, yaghny baqanday 6 jauapty qyzmetkerdi júmystan bosatyp jiberedi. Bir mekemeden az uaqytta 100-ge juyq qyzmetker “óz ótinishimen” sandalyp ketui — búl oblystyng ghana emes, el tarihynda bolmaghan fakti shyghar-au.
Aryz-shaghym jazyldy da. Qulyghyna qúryq boylamaytyn “jyryndy” basshy óz әreketin qyzmetkerdi qorqytudan, yaghny olargha, ózining zang organdarynda dostary kóp, eshkimning eshnәrse istey almaytynynan bastap, talay sotta ózining jenip shyqqanyn saghattap otyryp, qorqyta sóilep, “óz aryzyn” jazdyryp alumen oiyna kelgenin isteytin siyaqty, odan keyin tekserushi ne istey qoysyn?
Adam taghdyryn oiynshyq kórip, ózimbilermendikke kóshken bas dәriger kerekti kadrgha da, jylaghan kóz jasqa da qaramay, az uaqytta osynshama adamdy “bylq” etpey qyzmetinen bosatyp jibergenine qarap, búl ónirde adam qúqyqtary saqtalady dep eshkim aita almasa kerek. Al, sandalyp qalghan esepsiz medsestralar turaly búiryqtar kadr bóliminde buma-buma deuge bolady.
Ákimshilik basqaru júmysyna basshy bolghandargha “komandamen” jýru sәl de bolsa qajet-aq, shyghar-au. Al, oblystyng bayyrghy auruhanasyna bas dәriger bolyp kelgen azamatqa búrynghy istegen jerinen “zavhoz” ben “tehnichkagha” deyingi qyzmetkerlerdi aldyrudyng ne kýni tudy eken? Álde, múny M.Egizbaev ózining ýlken bastyq bolghanyn dәleldeytin “moda” dep týsindi me? Áyteuir, basqa-basqa, dәl osy M.Egizbaevtan kýtpegen tirlik eken, búl da.
Bir klinikadan óz búiryghymen 100-ge juyq qyzmetkerdi bosatyp jibergeninde “shybynnyng yzyny” shyqpaghanyna erkinsigen M.Egizbaev endi klinikanyng ishinde bilgenin isteuge shyghypty. Yaghni, klinikanyng 20-dan astam bólimderining әrqaysysynan bir-eki palatany aqyly etipti. Búl — janyna arasha izdep auyldan kelgen qarapayym adamdar oblystyq klinikalyq auruhananyng tәjiriybeli de, bilgir dәrigerlerden kómek ala almay, kózi jautandap auylyna qaytady degen sóz. Onyng ýstine әr koykadan kýndigine alynatyn birneshe myng tenge 20 bólimnen jinalghanda, bir aidyng ózinde milliondaghan tengege ainalsa, ony múndaghylar “oborotqa” jibermegende basqa ne istesin? Búl az bolsa, osy oblystyng órkendeuine ózindik sýbeli ýlesin qosqan derbes zeytetkerler, ÚOS mýgedekteri men qyzmetpen at ýstinde jýretin azamattardyng emdeletin №2 terapiya — (búrynghy spes.) bóliminen aqyly palata ashyp, olardyng narazylyghyna bas dәriger “pysqyrmaghan” ispetti. Endi ol jerdegi bilikti dәrigerlerden tek komersanttar, biznesmender ghana em alyp, shalqy bassa, ÚOS mýgedekteri men ardagerleri oryn taba almay býrseng qaghuy ókinishti-aq, emes pe?
IYә, oblystyng medisina salasynda kezinde ýlken jauapkershilikpen júmys istegen M.Egizbaevtyng enbegin joqqa shygharayyn dep otyrghan joqpyz. Onyng myna әreketteri toqmeyilsu me, әlde qaramaghyndaghylardyng aitqanyna kónip, aidauyna jýrgenine erkinsip ketkeni me? Qalay desek te, búl ýlken újymda kisi sýisinerlik jaghdaydyng joqtyghy belgili boldy. Dәrigerlerding tilimen aitqanda, “aurudyng aldyn alu” lәzim bolsa, búl újymnyng basshydan kórgen soraqylyghy oblysta etek jaymasyn desek, әri Elbasymyzdyng qarapayym jandarmen baylanysty jaqsartu kerek degen ústanymyn ómirsheng etemiz desek, onda erkinsigen N.Egizbaevty endi basshylyq qyzmetten bosatu kerek siyaqty. Al, onyng “eki birdey balany tiri jetim” etip, úyaday otbasyny tozdyruymen talaylardy tiksindirgen gu-guining búl azamatqa syn bolarlyq soraqylyqtar jayyn anyqtap jazu aldaghy KÝNNING enshisine qalyp túrghanday. Ónir júrtyshylyghynyng taghdyryn terennen oilap, oghan sergektik kórsetemin degen oblys basshysy bolsa, onda búl mәseleni der kezinde sheshudi qolgha alu kerek-aq.

O.JYLQAYDAROV, Shymkent qalasy