Júma, 22 Qarasha 2024
Bizding sheneunik 9421 13 pikir 11 Shilde, 2018 saghat 10:32

Zeynetker deputattar: erikkender men zerikkender

«Obshagtyn» jinaghan aqshasymen dayyndalghan dastarhannyng eng qadirli qonaghy - deputattar

Qazaqstanda negizgi zang shygharushy organ – Mәjilis. Onda 107 deputat júmys jasaydy. Altynshy shaqyrylymdaghy osy sessiyany qalghyp-mýlgip, ilinip-salynyp jýrip ótkergen deputattar qazir demalysqa shyqqan. Ál-dәrmeni jetkender el-eldi aralap jýrgen kórinedi. Qaysy bir qaryq qylyp jýr deysiz?.. «Deputat kele jatyr» degendi esty sala dedek qaghyp dayyndalghan jergilikti basshylar úiymdastyrghan formalidi kezdesuler erteng esep beruge kerek. Formaty da jattandy.  Áueli, kәsiporyn, zauytty aralaydy. Sosyn bir mektepting akt-zalynda nemese Mәdeniyet ýiining zalynda jyldar boyy jinalystan qalmaytyn "sayasy ómirde óte belsendi" jýzi tanys júrtpen kezdesedi. Zalgha kelgen júrt ta tәjirbeli ghoy, basy artyq súraqpen kóp mazalamaydy. Sóitip, «obshag» jinaghan aqshagha dayyndalghan dastarhannyng eng qadirli qonaghy bolady. Búl búghan deyin jyldar boyy qalyptasqan format. Ágәrәki, búlay bolmaghan bolsa, taghy kәne?!

Demalsyn, әriyne. Osy joly 91 zandy jәne zang jobasyn qarap, talqylap, týzetip, bekitip Senattyng qarauyna jibergen eken. Mәjilis deputattarynyng bastamashylyq etuimen qaralghan qújat sany – 8. Preziydentting bastamashylyq etuimen qaralghan qújat sany – 2. Sondyqtan da, "qatty sharshaghan" olardyng demalysy da zandy.

Endi azdan son,  ýsh ailyq úzaq demalysyn bitirip, oqushylar altyn-úya mektebine oraldy. Qúdaya tәube, ótken oqu mausymynda besinshi synyp oqyghandar altynshy synypqa kóshedi, altynshy oqyghandar jetige jyljidy. Sol oqushylarmen jaghalasa bizding deputattarymyz da jazghy demalystan qaytady. Biraq, synyby oqushylarday óspeydi. Bayaghyday qajet kezde qol kóterip, әitpese dymbilmes oqushyday auzyn buyp otyrghany. Osylay "óz partalaryna" qonjiyady. Sol partadaghylardyn, yaghny osy 107 kisining ishinde zeynet jasynan asyp ketkenderi kóp eken.  Endi sol jayly jazayyq.

40-qa tolmaghan nebәri jeti-aq deptutat bar 

Naqty fakti – 40-qa tolmaghan, qyzu júmysqa qazir-aq dayyn túrghan deputattardyng sany nebәri 7 eken. Eng jas deputat - Gennadiy Shipovskiyh. Biyl 29 jasta.

Al 40-tan asyp, 50-ge tayaghandardan 15 adam. 50-den asqan 45 adam bolsa, 60-tan asqan 6 deputat bar eken.

Olardyng kim ekenimen jiti tanysamyn degenge mine, tizimi:

40 jasqa deyingiler:

Gennadiy Shipovskih – 29 jasta

Áliya Saparova – 34 jasta

Narine Mikaelyan – 35 jasta

Serik Sәpiyev – 35 jasta

Snejanna Imasheva – 37 jasta

Maqtiyar Mәken – 37 jasta

Baqytgýl Hamenova – 37 jasta

40-50 jas aralyghynda:

Múrat Temirjanov – 41 jasta

Berik Ospanov – 42 jasta

Artur Platonov – 44 jasta

Sergey Simonov – 45 jasta

Ayqyn Qonyrov – 46 jasta

Magerram Magerramov – 47 jasta

Petr Sharapaev – 47 jasta

Ivan Kliymenko – 48 jasta

Ayzada Qúrmanova – 48 jasta

Asylbek Smaghúlov – 48 jasta

Gýlnar Bijanova – 49 jasta

Anar Jayylghanova – 49 jasta

Gleb Shegeliskiy – 49 jasta

Oliga Shishigina – 50 jasta

Saparhan Omarov – 50 jasta

50-60 jas aralyghynda:

Ábdirov Núrlan  – 57 jasta

Absatirov Kenes – 59 jasta

Jambyl Ahmetbekov – 57 jasta

Sapar Ahmetov – 53 jasta

Erlan Barlybaev – 51 jasta

Ábdimanap Bektúrghanov – 60 jasta

Marat Bopazov – 55 jasta

Amangeldi Dәurenbaev – 51 jasta

Núrlan Dulatbekov – 56 jasta

Abzal Eraliyev – 58 jasta

Qúdaybergen Erjan – 59 jasta

Múhtar Erman – 55 jasta

Daniya Espaeva – 57 jasta

Qojahan Jabaghiyev – 58 jasta

Amanjan Jamalov – 58 jasta

Nataliya Júmadәldaeva – 53 jasta

Sergey Zvoliskiy – 55 jasta

Pavel Kazansev – 58 jasta

Balayym Kesebaeva – 52 jasta

Evgeniy Kozlov – 58 jasta

Meruert Qazbekova – 57 jasta

Uәlihan Qaynazarov – 59 jasta

Sәken Qanybekov – 52 jasta

Fahriddin Qarataev – 55 jasta

Arman Qojahmetov – 51 jasta

Serik Qúsayynov – 54 jasta

Beybit Mamraev – 61 jasta

Mansúrhan Mahambetov – 53 jasta

Qanat Musin – 52 jasta

Kәribay Músyrman – 61 jasta

Darhan Mynbay – 56 jasta

Aygýl Núrkina – 52 jasta

Jәmila Núrmanbetova – 54 jasta

Núrlan Nyghmatulin – 56 jasta

Vasily Oleynik – 62 jasta

Janat Omarbekova – 57 jasta

Sәken Ótebaev – 52 jasta

Shavkat Ótemisov – 55 jasta

Azat Peruashev – 51 jasta

Meyram Pishembaev – 59 jasta

Alibert Rau – 58 jasta

Núrtay Sabiliyanov – 56 jasta

Serik Seydumanov – 61 jasta

Baqytbek Smaghúl – 58 jasta

Aleksandr Suslov – 58 jasta

yriy Timoshenko – 56 jasta

Bekbolat Tileuhan – 52 jasta

Irina Unjakova – 54 jasta

Shakir Hahazov – 60 jasta

Taras Hituov – 54 jasta

Galina Baymahanova – 54 jasta

 

Mәjilistegi zeynetkerler:

Roman Kim – 63 jasta

Mihail Chirikov – 64 jasta

Omarhan Óksikbaev – 64 jasta

Asqar Bazarbaev – 64 jasta

Ersúltan Bektúrghanov – 66 jasta

Baqytjan Ertaev – 66 jasta

Baydildә Jylqyshiyev – 66 jasta

Sauytbek Ábdirahmanov – 67 jasta

Janat Jaras – 67 jasta

Ahmet Múradov – 67 jasta

Abay Tasbolatov – 67 jasta

Jeksenbay Dýisebaev – 68 jasta

Shaymardan Núrymov – 68 jasta

Serik Ýmbetov – 68 jasta

Vladimir Bojko – 69 jasta

Qabibolla Jaqypov – 69 jasta

Baqtyqoja Izmúhambetov – 70 jasta

Túrghyn Syzdyqov – 71 jasta

Quanysh Súltanov – 73 jasta

Vladislav Kosarev – 81 jasta

Ózderi jazatyn Zangha ózderi baghynbay ma?

Áyelder 58 jasta zeynetke shyghuy tiyis. Osy uaqytqa deyin erler 63-ke tolghanda, әielder 58 jasynda zeynetke shyghyp jýrse, qazir analarymyzdyng zeynet jasy jyl sayyn alty aigha úzaryp otyratyn boldy. Sóitip 2027 jyly erler men әielderding zeynetke shyghu jasy tenesedi.

Irina Smirnova – 58 jasta

Zәuresh Amanjolova – 60 jasta

Qúralay Qareken – 60 jasta

Tatiyana Yakovleva – 60 jasta

Zaghipa Baliyeva – 60 jasta

Gýlnar Iksanova – 60 jasta

Irina Aronova – 61 jasta

Gýlmira Isimbaeva – 61 jasta

Svetlana Bychkova – 61 jasta

Aysina Mayra – 62 jasta

Ekaterina Nikitinskaya – 63 jasta

Gýljan Qaraqúsova – 68 jasta

Qazaqstanda Zang bar. «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zan. 2013 jylghy 21-mausymdaghy № 105-V Zan. Onda QR Azamattarynyng zeynetke shyghu jasy jәne tәrtibi taygha tanba basqanday anyq jazylghan.

Erler ýshin zeynetkerlik jas 63 jas, әielder ýshin – 58 jas 6 ai. "Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly" QR Zanynyng 11 babyna sәikes әielder ýshin zeynetkerlik jasy 2027 jylgha deyin 10 jyl ishinde jyl sayyn 6 aigha kóteriledi.

Áyelderding zeynetkerlik jasynyng kezen-kezenmen kóterilui:

2018 jylghy 1 qantardan bastap - 58,5 jasqa tolghanda;

2019 jylghy 1 qantardan bastap - 59 jasqa tolghanda;

......

2027 jylghy 1 qantardan bastap - 63 jasqa tolghanda.

Osylaysha, búl 1960-1964 j. j. tughan әielderge qatysty bolady.

Mine, jogharyda Zangha sýienip aitayyq. qazir uaqytsha demalysqa ketken deputattardyng ishinde zeynet jasyna shyqsa da, qyzmet jasap jýrgender bar. Olar sonda Qazaqstan Zanyna, yaghny ózderi jazatyn Zangha baghynbay ma? Endi solardyng attaryn atap, týsterin týstep jazayyq.

Áueli erler jayly aitsaq, 63 jasqa tolyp, әli de deputattyq qyzmet jasap jýrgen 20 adam bar.

Leninning denesin joqtaghan - Vlad ata

Mәjilistegi eng egde deputat Vladislav Kosarev eken. Seksenning sengirine shyqty biyl. Kәri sýiek kommunist saylaudyng sanyn kórgen. Qaysybir jyly týlen týrtti me, joq týsinde kórip, shoshyp oyandy ma, әiteuir eshkim kerek qylmaghan kósemning qanqa sýiegin qazaq jerine әkelu turaly úsynys aitqan. Qazan tónkerisining 100 jyldyghynda. Mәskeuding Kremliinde jatqan proletariat kósemi Leninning mýrdesin әkeleyik degendi osy Vlad ata Mәjiliste kótergen.  Dәl sol jyly Duma dauryghyp, «Kremlide jatqan qanqanyng kózin qúrtayyq» dep bastama kótergende, «senderge kerek bolmasa, bizge kerek» dep ózeuregen. Keyin Mәskeu Lenindi Kremlide qaldyrdy.

Qazaq Hany Kenesarynyng bas sýiegin elge qaytaru mәselesinde "lәm-miym" demegen, keshegi Keyki batyrdyng basyn elge jetkizerde jaq ashpaghan Kosarev edi ghoy búl.

Ayta bersek, 73 jasqa kelgen Quanysh Súltanov, 70-ten asqan Baqtyqoja Izmúhambetov pen taghy bir kommunist Túrghyn Syzdyqov, olardyng ókshesin basyp jetken Bojko men Ýmbetov, Jaqypovtar jayly da әr týrli әngime órip jýr. Búlar kezinde edәuir qyzmette bolyp, pensiyagha shyqqan song kónil jyqpastyqpen taghayyndalghandar.

Aytpaqshy, 2015 jyly Túrghyn Syzdyqov kommunisterding atynan preziydenttik dodagha týsken. 145 756 adamnyng nemese saylaushylardyng 1,61 payyz dauysyn alghan. Oghan deyin Túrghyn Syzdyqovtyng esim-soyy elge belgisiz edi. El basqaramyn dep ekilengende, eng qúryghanda tórt jylda bir ret tóbesin kórsetetin Jarmahan Túyaqbay qúrly dauys jinay almaghan. Ol da fakt.

Al deputattyq kresloda otyrghan zeynetker apalardyng ishinde eng egdesi Qaraqúsova eken. 68 jasta. Zeynetker deputat apalardyng sany – 12. Irina Smirnova 58-ge endi tolady. Komunisterding partiyalyq tizimi arqyly 2016 jyldyng nauryzynda Mәjiliske kirgen. 1960-jyly 21 shildede qyrghyzdyng Ystyq kólinde tughan.  Demek, 21-jeltoqsangha deyin deputattyq qyzmetin jalghastyra beruine esh kedergi joq. Jeltoqsannyng 21-kýni Irina hanym 58,5 jasqa tolady.

Al alpystan asqan 11 deputat hanymnyng zandy belsheden basqany anyq. Engizilgen ózgeriske sәikes, alpystaghy apalar deputattyq qyzmetti tek 2021 jyldyng 1-qantarynan keyin ghana jalghastyra alady. Ókinishke oray, ol kezde  60-taghy apalar 63-ke tolady. Sóitip, 2027-jylgha deyin júmys jasau mýmkindigine ie bolady. Al Irina Aronova bastaghan 61 jastan asqan apalar tolyq zeynet jasyna jetkendikten deputattyq kreslolaryn bosatulary kerek bolady. Óitkeni Zang bәrimizge ortaq.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

 

 

 

 

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1447
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5208