Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 10876 12 pikir 12 Shilde, 2018 saghat 12:30

Kalinichenko: "Para alghan Qonaevty tútqyndaugha mýmkindigim boldy"

Ótkende "You tube" jelicinde Dinmúhamed Qonaevqa qatysty ukarin jurnaliysining jasaghan aqparynyng fragmenti tarady. Sol turaly jazbaqpyz.

Áueli Dmitriy Gordon degen kim degenge toqtalayyq. Dmitriy Gordon ukrain jurnaliysi. Jasy 50-de. Sayasy sholu, oppozisiyalyq saryndaghy materialdary arqyly júrtqa keng tanylghan. Ásirese, 2014 jyldan beri oryspen eki ara suyghannan son, Mәskeuding solaqay sayasatyna syny pikirler aityp jýr. 40-qa juyq kitaby men súhbattar jinaghy jaryq kórgen. 60-qa juyq әn jazghan. "V gostyah u Dmitriya Gordona" degen baghdarlamasy bar.

Mine, sol baghdarlamagha KSRO Bas prokuraturasy janyndaghy as manyzdy ister jónindegi tergeushi Vladimir Kalinichenko qonaq bop kepti.

Kalinchenkonyng jasy 70-te. Reseyding ýshinshi dәrejeli Memlekettik kenesshisi. Zeynetke shyqqan song advokat bolghan. Zanger eken. Endi kóp qoyyrtpaqtamay, Kalinichenkonyng súhbatyna oralayyq.

Sol Kalinichenko degen sóz arasynda Sovet biyligi kezinde Qazaqstandy basqarghan Memleket qayratkeri Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevqa da toqtalghan eken. Onyng paraqor bolghanyn aityp, tútqyndaugha da әzir bolghanyn sóz etken. Biz ekeuara orys tilindegi súhbatty qazaqshagha qotaryp bergendi jón kórdik.

Áueli Dima Gordon Kalinichenkodan: "Qonaevty tútqyndamaq bolghanynyz ras pa? Ol paraqor bolghan ba?" dep súraydy.

Eger men ony tútqyndaytyn bolsam, ol Sotqa deyin tiri qalmaytyn edi

"Mәsele bylay ghoy, búl kezde Qonaev qaydaghy joq bireu emes, 3 dýrkin Sәbetting enbek eri edi. Men ol adamdy óte jaqsy bildim, jaqyn tanystym. Janym ashydy. Bilesiz be, men Ony ýiinde tergedim. Tútqyndaugha da niyetim boldy.

Alayda, men mynany jaqsy týsindim. Eger men ony tútqyndaytyn bolsam, ol Sotqa deyin tiri qalmaytyn edi. Ol kezde әngimening sheti ghana shyqqan kez. Al Sotqa deyin, aldyn ala tergeu kezinde qaytys bolsa, ol óz halqy ýshin Halyq batyry bolyp aty qalatyn edi. Óitkeni, óz halqy ýshin Qonaev onsyz da Halyq qaharmany edi.

Onyng para alghany ras ta boluy mýmkin. Biraq, ol kezde barlyghy para alatyn. Sondyqtan men ony tútqyndaugha barmadym. Áytse de, tútqyndaugha sanksiyam boldy. Óitkeni, ol kezde Qonaev eshkimge kerek bolmay qalghan. Gorbochevqa Kolbin kiripti. Qonaevttyng kózin qúrtayyq degen oimen. Gorbochev, mening qolymdaghy derekter jetkilikti bolsa, ózdering bilinder degen.

Al endi býgin sol qylyghym ýshin ókinemin be degen súraqqa kelsek, joq, ókinbeymin. Óitkeni, mening Qonaevqa degen adamy jaqyndyghym boldy. Ishki simpatiyam boldy. Men jaraly adamdy kórdim. Óz memleketi, óz eli ýshin óte kóp júmys jasaghan adamdy kórdim.

Ol meni óz kabiynetinde qarsy aldy. Kabiynette ol meni Qazaqstannyng basshysy retinde qabyldady.

Al ýiine baryp, tergegen kezde qarapayym ghana kiyimmen, qarapayym adam retinde sóilestik. Onyng qasynda dәriger túrdy. Jii kelip densaulyghyn tekserip otyrdy. Ol óte qatty syrqat edi.

Onyng sol kezdegi ataq abyroyy men sayasy bedeli óte joghary edi. Men Qonaevty tútqyndaghanymmen, qúddy politburonyng birinshi mýshesin tútqyndaghan adammen teng bolar em.

Eng sonynda, protokolgha qol qoyyp otyryp, "balam, sonda sen meni tútqyndamaqsyng ba?" dedi.

Men: "Dinmúhamet Ahmetovich, siz qazir tek kuәgersiz" dedim. Ol: "Meni aldamaysyng ba?" - dedi. Men: "Joq" dedim.

Bilesiz be, býgin attaryn anyz qylyp aityp jýrgen sol kezdegi adamdardyng әrqaysysy әr týrli boldy. Ishterinde onbaghan, itter de boldy. Biraq, óz isterine shyn berilgen adamdar da boldy".

Týiin

Súhbat barysynda tergeushining adam retinde Qonaevtyng janashyryna ainalyp ketkenin bayqaysyz. "Aldyn ala tergeu kezinde qaytys bolsa, ol óz halqy ýshin Halyq batyry bolyp aty qalatyn edi. Óitkeni, óz halqy ýshin Qonaev onsyz da Halyq qaharmany edi", - deydi Kalinichenko. Búl - kez-kelgen qyzmet istegen adamgha búiyra bermeytin baq. Osyny bizding sheneunikter bilse ghoy dep oilaysyn, keyde!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

MATERIALDY PORTALDYNG RÚQSATYNSYZ KÓShIRIP BASUGhA BOLMAYDY

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394