Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3033 0 pikir 24 Aqpan, 2011 saghat 04:45

Aqtóbede sharualargha mal túqymyn asyldandyryp, iri qarany eksporttau mindetteldi

Aqtóbe oblysynda mal túqymyn asyldandyru jolgha qoyylmaq. Ónirde osy maqsatta 4 iri sharuashylyq qúrylyp, 170 sharua qojalyghyna qarjylay kómek kórsetiledi. Búl «Iri qara mal etining eksporttyq әleuetin damytu» jobasy ayasynda josparlanghan is. Ony jýzege asyru ýshin auyl sharuashylyghyn qoldau qorlary sharualargha tómen payyzben nesie beruge dayyn. Alayda, shalghaydaghy qojalyq basshylary qaryzgha aqsha alugha qúlyqsyz. Sebebi, kepilge qoyatyn mýlki joq nemese onyng qúny óte tómen.   Áliya Talasova, tilshi: Qoyshan Temirghaliyev kәnigi sharua. 10 jyldan beri mal basyn kóbeytudi jolgha qoyghan ol bar isting qarjygha tireletinin aitady. Tórt týlikti teng órgizu Qoyshannyng kópten oigha alghan sharuasy. Ol ýshin talay bankting esigin tozdyrdy. Kepildikke salghan ýii týkke túrghysyz bolyp shyqty. Al mal basy az. Ony kóbeytuge sharua әli qol jetkize almay keledi. Qoyshan Temirghaliyev, Sharua qojalyghynyng iyesi: Oghan nesie arqyly qol jetkize alamyz. Jogharydaghylar jәrdem etip,jerdi zalogqa alghyzu kerek bank basqa eshtene almaydy. Auyldaghy saman ýiler ótpeydi. Tehnikalar kóne. Traktor, ol traktor bayaghy kommunisttik partiyanyng uaqytynan qalghan. Onyng da qúny tómen. Sondyqtan tek qana jer. Kóp payyzdy nesiye, qújatbastylyq, kepildikting joqtyghy. Búl barshagha ortaq mәsele. Sharualardy múnday tyghyryqtan shygharu ýshin ýkimet jenildetilgen nesie úsynyp otyr.

Aqtóbe oblysynda mal túqymyn asyldandyru jolgha qoyylmaq. Ónirde osy maqsatta 4 iri sharuashylyq qúrylyp, 170 sharua qojalyghyna qarjylay kómek kórsetiledi. Búl «Iri qara mal etining eksporttyq әleuetin damytu» jobasy ayasynda josparlanghan is. Ony jýzege asyru ýshin auyl sharuashylyghyn qoldau qorlary sharualargha tómen payyzben nesie beruge dayyn. Alayda, shalghaydaghy qojalyq basshylary qaryzgha aqsha alugha qúlyqsyz. Sebebi, kepilge qoyatyn mýlki joq nemese onyng qúny óte tómen.   Áliya Talasova, tilshi: Qoyshan Temirghaliyev kәnigi sharua. 10 jyldan beri mal basyn kóbeytudi jolgha qoyghan ol bar isting qarjygha tireletinin aitady. Tórt týlikti teng órgizu Qoyshannyng kópten oigha alghan sharuasy. Ol ýshin talay bankting esigin tozdyrdy. Kepildikke salghan ýii týkke túrghysyz bolyp shyqty. Al mal basy az. Ony kóbeytuge sharua әli qol jetkize almay keledi. Qoyshan Temirghaliyev, Sharua qojalyghynyng iyesi: Oghan nesie arqyly qol jetkize alamyz. Jogharydaghylar jәrdem etip,jerdi zalogqa alghyzu kerek bank basqa eshtene almaydy. Auyldaghy saman ýiler ótpeydi. Tehnikalar kóne. Traktor, ol traktor bayaghy kommunisttik partiyanyng uaqytynan qalghan. Onyng da qúny tómen. Sondyqtan tek qana jer. Kóp payyzdy nesiye, qújatbastylyq, kepildikting joqtyghy. Búl barshagha ortaq mәsele. Sharualardy múnday tyghyryqtan shygharu ýshin ýkimet jenildetilgen nesie úsynyp otyr. Qarjy 7 jylgha, onyng ishinde 2 jyl jenildikpen beriledi.   Botash Kýzembaev, «QazAgroÓnim» AQ atqarushy diyrektory: Agrarlyq nesie korporasiyasy fermerlerdi jenildetilgen nesiyemen qarjylandyratyn bolady. 7 jylgha 6 payyzdyq ýstemeaqymen beriledi. Qújattary týgel bolsa bolghany, kepildikke satyp alghan mal basy qoyylady. Ol ýshin sharuashylyqtyng mal basy 100-ben 200 aralyghynda boluy kerek. Jenildetilgen nesie mal basyn kóbeytuge baghyttalady. Sonday-aq, iri qara túqymyn asyldandyru jolgha qoyylyp otyr. Elbasy elde mal sharuashylyghyn damytyp, etin kórshi elderge shygharudy mindettegen bolatyn. Eksportqa jetu ýshin aqtóbelik sharualargha keminde 5-6 jyl qajet.   Saghidolla Qauqaqov, «QazAgroónim» AQ aimaqtyq menedjeri: Syrtqa shygharylatyn 1 siyrdyng jarty eti keminde 120-150 keli, al bizde 80-90-nan aspaydy. Ol sondyqtan konkurensiyagha jaramaydy. Basqa elder alghysy kelmeydi. Sondyqtan maldyng salmaghyn arttyruymyz kerek. Jazghytúrym Qazaqstangha Kanadadan 8 myng gereford búqasy әkelinbek. Aqtóbelik sharualargha da ýlestiriledi. Mal túqymyn asyldandyru ýshin salmaqty iri qarany kóbeytu kózdelip otyr. Aqtóbe oblysynda osy baghytta júmys isteytyn 4 iri sharuashylyq qúrylady. 60 myng siyr bordaqylaytyn taghy 4 alang ashylmaq. Joba ong nәtiyjesin berse  eksporttyq әleuetti arttyrugha mýmkindik tuady.  

Áliya Talasova

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340