Qazaq eli tәuelsizdigin jariya etip, kók bayraghyn jelbiretken kýnnen bastap-aq kóshi-qon mәselesi kókeytestiligimen erekshelengeni belgili. Búrynghy Kenester odaghy kezinde kelip qonystanghan keybir últ ókilderi ózining tarihy otandaryna kóshe bastady, sol siyaqty shetelderdegi qandastarymyz da elge qaray kósh basyn búrdy. Osynyng nәtiyjesinde ótken kezenderde el basynan ótken týrli jaghdaylargha baylanysty tórtkil dýniyege taryday shashylghan qazaqtyng basy egemendikting alghashqy jyldarynda-aq bir memlekette, bir Otanda, Qazaqstanda toghysa bastady.

El Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng ózi múryndyq bolghan osy kóshi-qon kólikti bolyp, sol aghylghan kósh legi 2005 jylgha deyin ýzilgen joq. Alayda 2005 jyldan keyin ghana shekaradan beri aghylghan bauyrlastar arasynan el men jerge sinise almay keri kóshkenderi de boldy. Biraq, búl da otanyna oraludy armandaushylargha kedergi bola almady. Mine, osy jaghdaylar, elder arasyndaghy qarym-qatynas mәseleleri ómirge kóshi-qon polisiyasyn әkelgeni anyq. Kóshi-qon polisiyasynyng tarihy 1993 jyldyng 5 sәuirinen bastalady, Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetining 1993 jylghy 5 sәuirdegi №256 qaulysyn – «Qazaqstan Respublikasyndaghy pasport jýiesi turaly erejeni» elding vizalyq-tólqújattyq qyzmetining qayta úiymdastyrylyp, al onyng negizinde jana bólimshe qúryluyna negiz boldy. Búl qayta úiymdastyru zaman talabyna sәikes Qazaqstanda bolghan ózgeristerding tikeley saldarynan boldy. 1999 jyly tólqújattyq-vizalyq qyzmet kóshi-qon polisiyasy bolyp qayta ataldy. Organnyng qyzmet mindetteri men qúrylymy ózgerdi. Qazaqstangha keletin shetel azamattary sanynyng ósuine baylanysty olardyng elde jýrip-túru tәrtibin retteu qajettiligi tuyndady. Uaqytsha tirkeu, túraqty túrugha resimdeu, azamattyqty resimdeu, kuәlikter men tólqújattar beru – memlekettik manyzdy jәne qajetti ister. Preziydent Jarlyghy boyynsha tarihy otany Qazaqstangha qonys audarushylargha airyqsha kónil bólindi. Jiyrma jylda kóshi-qon polisiyasynyng qúrylymy birqatar ózgeristerge úshyrady. Qazaqstan Respublikasynyng Tәuelsizdigin jariyalaghan kezde IIM qúrylymynda qoghamdyq tәrtipti kýzetuding bas basqarmasynyng qúramyna kiretin eki bólim: tólqújattarmen júmys jәne viza bólimi jәne shetel azamattaryn tirkeu (VBjT) bólimi bolghany barshagha belgili. Tómengi bólimshelerde tólqújattarmen júmystyng tólqújattyq jәne vizalyq mindetterin atqaratyn birynghay qyzmet júmys istedi. Basqarma aldynda jeke basyn kuәlandyratyn qazaqstandyq qújattardy әzirleu men tólqújattardy aiyrbastaugha dayyndaudyng mindeti túrdy. Sonday-aq, azamattyq, halyqty qújattandyru, vizalyq júmystar jәne sheteldikterding keluin baqylau mәseleleri boyynsha ózindik qazaqstandyq normativtik bazany әzirleu. Qújattar 1992-1994 jyldar shamasynda qabyldandy. Qyzmetting negizgi funksiyalaryna azamattardy tirkeu men esepke alu, shetelge shyghu ýshin tólqújattar men shetel tólqújattaryn dayyndau, azamattyq mәselesi boyynsha materialdardy qabyldau men qarau bolyp tabyldy. 1995 jyldyng basynda, búrynghy KSRO-nyng tólqújattaryn qazaqstandyq qújattargha auystyruyna baylanysty basqarma Halyqty qújattandyru basqarmasy bolyp ózgertildi. Elimizge Mongholiyadan, Aughanstannan, Iran men Týrkiyadan repatrianttardyng (oralmandardyn) oraluyna baylanysty, 1994 jyldary osy qyzmette oralmandardy azamattyqqa qabyldau, tirkeu, esepke alu jana mindeti payda boldy. Eger 1990-91 jyldary azamattyqqa 1-2 mynnan aspaytyn adam qabyldansa, 2003-2005 jyldardyng ózinde – ol san jylyna 7-9 myng adamdy qúrady. Býgingi kýni әlemning kóptegen elderinde kóshi-qon sayasaty ýlken mәselege ainalyp keledi. Osy salagha mәn bermeuding saldarynan Europanyng birqatar memleketterining ishinde qonys audaryp kelushilerding talabyna baylanysty jikke bólinushiliktin, jappay tәrtipsizdikterding oryn alghanyn esten shygharugha bolmaydy. Sondyqtan da jeri keng baytaq, jas memleketimiz ýshin kóshi-qon mәselesin retke keltiru salmaqty da sauatty sayasatty talap etedi. Osy asa manyzdy salada qyzmet atqaratyn tәrtip saqshylary sapynda Qyzylorda oblystyq ishki ister departamenti Kóshi-qon polisiyasy basqarmasy da mindet biyiginen kórinude. Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 12-babynda «Konstitusiyada, zandarda jәne halyqaralyq sharttarda ózgeshe kózdelmese, sheteldikter men azamattyghy joq adamdar Respublikada azamattar ýshin belgilengen qúqyqtar men bostandyqtardy paydalanady, sonday-aq mindetter atqarady», 21-babynda «Qazaqstan Respublikasy aumaghynda zandy týrde jýrgen әrbir adam, zanda kórsetilgennen basqa retterde, onyng aumaghynda erkin jýrip-túrugha jәne túrghylyqty mekendi óz qalauynsha tandap alugha qúqyghy bar» delingen. Qyzylorda oblystyq ishki ister departamenti Kóshi-qon polisiyasy qúrylymdarynyng qyzmetkerleri sheteldikterding qúqyqtaryn saqtay otyryp, olar tarapynan oryn alghan zang búzushylyqtardy der kezinde anyqtap, tiyisti shara kóru maqsatynda birshama nәtiyjeli júmystar atqaruda. 2013 jyldyng 7 ay kóleminde Qyzylorda oblysy aumaghyna týrli maqsattarmen kelgen 2 073 alys shetel azamattary uaqytsha tirkeuge alyndy, onyng 1 464 -i qyzmettik saparmen, 488-i júmysqa, 95-i jeke sharualarymen, 26-sy turist retinde kelgender. Olardyng ishinen Qazaqstan Respublikasyna kelu-ketu, bolu erejelerin búzghan 224 sheteldik anyqtalyp, onyng 1-ui sot sheshimimen respublika aumaghynan alastatyldy. Búl derekter ótken jyldyng 7 aiymen salystyrghanda uaqytsha tirkeuge alynghan shetel azamattary sany 409-gha óskenin, elimizge kelu-ketu, bolu erejelerin búzu 134-ke óskenin kórsetedi. Sol siyaqty, TMD memleketterinen 10 313 azamat uaqytsha  Koshiy-kon-3tirkeuden ótken, onyng 1 273-i qyzmettik saparmen, 340-y júmysqa, 8 690-y jeke sharualarymen, 10-y turist retinde kelgender. Olardyng ishinen Qazaqstan Respublikasyna kelu-ketu, bolu tәrtibin búzghan 2 361 shetel azamaty әkimshilik jauapqa tartylyp, onyng 209 әkimshilik jolmen respublika aumaghynan shygharyldy. Búl derekter ótken jyldyng 7 aiymen salystyrghanda TMD memleketterinen uaqytsha tirkeuge alynghandar sany 3 321-ge óskenin, elimizge kelu-ketu, bolu erejederin búzu 251-ge óskenin kórsetedi. Biylghy jyldyng 7 aiy ishinde sheteldikterdi nemese azamattyghy joq adamdargha túrghyn ýi-jay berip, olardy belgilengen tәrtippen uaqtyly tirkeuden ótkizudi qamtamasyz etpegeni ýshin oblys boyynsha 129 Qazaqstan azamatyna әkimshilik sharalar qaralsa, sheteldik júmys kýshin tartu men paydalanu erejelerin búzudyng 110 deregi tirkelgen. Búl kórsetkishter sheteldikterdi nemese azamattyghy joq adamdargha túrghyn ýi-jay berip, olardy belgilengen tәrtippen uaqtyly tirkeuden ótkizudi qamtamasyz etpegeni ýshin oblys boyynsha әkimshilik sharalar qabyldau 53-ke, sheteldik júmys kýshin tartu men paydalanu erejelerin búzudy anyqtau 20-gha óskenin kórsetedi.

Jogharyda kórsetilgen derekter syrboyylyq kóshi-qon polisiyasy qyzmetkerlerining júmys nәtiyjelerin jaqsarta týskenin anghartady. Qyzylorda oblystyq Ishki ister departamenti Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng bastyghy, polisiya polkovniygi E.Sherimbetov sala qyzmetkerlerining jetistikterin, biylghy 7 aidaghy nәtiyjelerdi odan әri bylaysha tarqatty. «Halyqty qújattandyru jәne tirkeu bólinisteri qyzmetkerleri oblys aumaghynda azamattardy jeke kuәlikke jәne tólqújatqa qújattandyru boyynsha 27 186 ótinish qabyldap, onyng ishinde tólqújatpen – 3 877, jeke kuәlikpen – 24 820 azamat qújattandyryldy. Zandy mekenjayy boyynsha tirkeu ýshin 56 974 ótinish (2012 jyly – 44 882), tirkeuden shyghu ýshin – 7 308 ótinish (2012 jyly – 9373 ótinish) týsip, olar boyynsha uaqtyly sheshim qabyldandy. 1974 jylghy ýlgidegi tólqújatty auystyru boyynsha – 20, 18 jastan asuyna baylanysty – 143, atyn, tegin, әkesining atyn ózgertu boyynsha – 473, últyn ózgertu boyynsha – 1, tughan kýnin ózgertu boyynsha – 36 azamat qújattandyryldy. Sonymen qatar, QR Preziydentining Jarlyghymen qújattanghandar sany – 55, jenildetilgen týrde QR azamattyghyn alghan 162 azamat qújattandyryldy. Jeke kuәlikti joghaltu boyynsha 5 112 ótinish qabyldanyp, qaraldy. Aghymdy jyldyng basynan oblys kóleminde 1 038 azamat QR ÁQBtK-ning 377 babynda qaralghan qúqyq búzyshylyq jasaghany ýshin jauapqa tartyldy. Azamattardy qújattandyru barysynda izdeude jýrgen 3 qylmysker anyqtalyp, qúzyrly organdargha habarlamalar joldandy. Esepke alu jәne azamattyq bólimi qyzmetkerleri oblys aumaghyna túraqty túru maqsatynda kelgen sheteldikterdi qaldyrugha baylanysty 10 alys sheteldikten Qazaqstan Respublikasynda túraqty túrugha qaldyru jayly ótinishter qabyldap, onyng 5-ui qanaghattandyryldy (Gresiya – 1, Ontýstik Koreya – 1, Týrkiya – 3). 2013 jylghy 1 tamyzdaghy mәlimet boyynsha qazirgi tanda oblys aumaghynda 58 alys shetel azamaty (Avstraliya – 1, AQSh – 2, Argentina – 1, Bolgariya – 8, Úlybritaniya – 1, Germaniya – 2, Gresiya – 3, Izraili – 1, Iran – 1, QHR – 10 (barlyghy qazaq últty), Koreya – 3, Mongholiya – 1 (últy qazaq), Pәkstan – 1, Serbiya – 1, Týrkiya – 22) jәne 1 azamattyghy joq adam (1994 jyly Aughanstannan kelgen aughan últty) túraqty tirkeude túrady. Sonymen qatar, TMD memleketterinen kelgen 357 sheteldik, 44 azamattyghy joq adam jәne 905 etnikalyq qazaqtar túraqty túrugha tirkelgen. Olardyng basym bóligin kórshiles Ózbekstan Respublikasy (186) men Reseyden (129) qonys audarghandar qúraydy. Kóshi-qon polisiyasynyng manyzdy salalarynyng biri – memleketke boryshkerler men nәpaqa tóleuden jaltarushy azamattardy izdestiru. Jyl basynan 23 nәpaqa tóleuden jaltarushynyng 20 anyqtalyp, anyqtau payyzy 87% bolsa, 47 memleketke boryshkerding 44 anyqtalyp, anyqtau payyzy 94% qúrap otyr. Búl baghyttaghy júmystar jandandyrylyp, jyldyng ayaghyna izdeude jýrgen boryshkerlerdi tolyghymen anyqtau josparlanuda». Óz qyzmetterining basym baghyttaryn anyqtau, jalpy strategiyany qalyptastyru, shetel azamattarynyng oblysqa kelu kestesin, olardyng Qazaqstan Respublikasyna kelu, bolu jәne ketu erejesin búzbauyn baqylaudy qamtamasyz etu, shetel azamattarynyng zansyz kóshi-qonnyng aldyn alu, qyzmetin úiymastyru – qúqyqtyq negizin jetildiru, onyng qyzmetine aldynghy qatarly tәjiriybe, tehnika, ghylym jetistikterin engizu, qyzmetkerlerding kәsiptik sheberligin arttyru maqsatynda kóptegen júmystar atqarylyp jatqanyn jetkizgen basqarma bastyghy qyzmettesterining mindetterin abyroymen atqaratynyna senimdi ekenin aitty. IYә, Ishki ister qyzmetindegi manyzdy salalardyng birinde qyzmet etushi syrboyylyq tәrtip saqshylarynyng senim ýdesinen shyghary anyq.

Aldajar Ábil

Qyzylorda oblysy

Abai.kz