«Kimnen tayaq jegendey, bizding týrikting balasy, aldyryp jýrgen dúshpangha auyzynyng alasy». Búl naqyl sózdi úmytpauymyz kerek. Bәrimiz bir bolsaq, bizding jenbeytúghyn jauymyz bolmaydy, maqsatymyzgha jetemiz. Onsyz bizding kýnimiz joq, qúryp ketemiz...»

«Kimnen tayaq jegendey, bizding týrikting balasy, aldyryp jýrgen dúshpangha auyzynyng alasy». Búl naqyl sózdi úmytpauymyz kerek. Bәrimiz bir bolsaq, bizding jenbeytúghyn jauymyz bolmaydy, maqsatymyzgha jetemiz. Onsyz bizding kýnimiz joq, qúryp ketemiz...»

1936 jyly Berlin qalasynda Týrkistan jastary aldynda sóilegen sózinde halqymyzdyng birtuar qayratker úldarynyng biri Mústafa Shoqay osylay degen.
Arada 74 jyl ótse de osy sóz әli mәnin joyghan joq. Joymaghan sebebi - qazaqtyng ruhany jútandyghy turaly mәsele taghy da aldan shyqty.
«Bekerge baybalam saludyng qajeti joq. Tәuelsizdigimizdi jenip aldyq, EQYÚ-gha tóragha boldyq, әlem tanyghan derbes memleketpiz» deydi auzy dualy azamattar. Búghan dau aitqaly otyrghanymyz joq. Kók bayraghymyz jelbirep, tórtkil dýnie tanyghan Qazaqstan degen el atandyq. Biraq óz qolymyz óz auzymyzgha jetkeli 19 jyl ótse de, key jaghdayda búidasy auzyn aigha bilegen alpauyt elderding taqymynda ketken taylaqtay kórinedi de túrady.
Búl pikirge bireuler keliser-kelispes, ishki-syrtqy sayasatqa baylanysty mýmkin osylay isteu kerek te shyghar. Ózge eldermen ózara integrasiyalyq qatynastar negizinde ekonomikamyz órkendep keledi. Keden odaghy arqyly Resey men Belarusiqa tonnyng ishki bauynday jaqyn bola týstik.
Biraq ruhymyz, babalargha atoy saldyrghan tekti ruhymyz jasyqtyng jýzindey mayysa bere me, qalay? «Sen jaqsy, men jaqsy» prinsiypi kóbinese últtyq mýddeni ayaq asty etude. Ras, elge tynyshtyq, beybitshilik, tatu-tәtti dostyq kerek. Biraq qazaqtyng mýddesi, esesi ketip bara jatqan tústardyng kezdese beretini oilandyrmay qoymaydy. Qazaqstan Amerika men Reseydin, Qytaydyng mýddeleri toqaylasqan asa manyzdy strategiyalyq aimaqqa ainaldy.
Damyghan elderdegidey órkeniyetke jetemiz deytin jalpylama úran qazaqtyng mýddesine jalang qylyshyn kezep túr. Kýni býginge deyin memlekettik til tasyrqap qalghan túlparday kósile almaydy. Kósiluge múrsat bermeytin bóget kóp.
Bireu olay tartady, bireu bylay tartady. Ótken saylau qorytyndysynda qazaqtyng sany 67 payyz boldy. Biraq songhy qayta esepteuler 63-64 payyz degendi algha tartady. Solay bolghanymen, Qazaqstan kópúltty memleket dep, qazaqtyng atynyng shaujayyna jarmasatyndar jetip artylady.
Au, biz nege basyla beremiz? Nelikten óz jerimizde memleket qúrushy últ retinde konstitusiyalyq qúqymyzdy tolyq jýzege asyra almaymyz? Kezinde, 1960 jyldary Sibirdegi az halyqtardyng biri - chukcha jazushysy Yuriy Rytheu «Biz kimbiz?» dep últ taghdyryna baylanysty tolghaqty mәsele kóterdi. Sol kezderde Mәskeude erekshe bir serpilis jýrip jatqan. Ár últ óz ornyn aiqyndaghysy kelgendey órleu, úmtylys boldy.
Sol kezde KSRO astanasynda «Jas túlpar» úiymyn qúrghan qazaqtyng student jastaryn da osy últ mәselesi, últ tensizdigi erekshe mazalady. Qazaqstannyng bes oblysy tyng iygeruge kelgen ózge últ ókilderine tolyp, óz jerimizde azshylyqqa úshyradyq. Semey synaq alanynda qazaqtyng basyna qasiret búltyn ýiirip, atom bombalary synalyp jatty. «Jas túlpardyn» jastary Qazaqstannyng shiykizat bazasy ekendigine, elimizding otarlau sayasatynyng qúrbany bolghanyna kóz jetkize bildi.
Mәskeuding zәri tógilip, qylyshynan qany tamyp túrghan kezding ózinde Múrat Áuezov, Bolathan Tayjan, Altay Qadyrjanov, Ánuar Sәtbaev jәne basqa da jastar qazaqtyng ensesin, ruhyn kóteruge bel baylady. Ózderi qolgha alghan «Jas túlpardyn» qúrylymyn jasady.
- Biz ýsh baghytta júmys istedik. Birinshi - qazaq studentterining oquyna kómektesu, ekinshi - qysqy jәne jazghy demalys kezderinde qazaq auyldaryn aralau. Ýshinshi - últtyq mәsele, - deydi Múrat Múhtarúly.
«Jas túlpardyn» izinshe Leningrad, Riga, Harikov, Saratov siyaqty birqatar qalalarda da «Jas túlpar» úiymdary júmys istedi. Aqmolada - «Tyng túlpar», Semeyde - «Tayshúbar», Qaraghandyda - «Jas qazaq». Jastar qozghalysy ýlken kýshke ainalyp sayasy sipat ala bastady.
Búl býgin aitugha ghana jenil. Áytpese, órimdey jas studentterding kótergen jýgining salmaghy auqymdy edi. Búl әreket sol kezde Mәskeuding alandaushylyghyn tughyzdy. «Jas túlpar» mýsheleri últshyldar retinde «ýsh әriptin» qudalanuyna týsti. Sonday jaghdayda qazaq jastaryn oyatqan ne edi? Ol - el men jerding taghdyry, óshe bastaghan ruhymyz bolatyn.
«Jastúlparlyq» Maqash Tәtimov sol kezding ózinde qazaqtyng sany turaly mәsele kóterdi. Sәbetqazy Aqataev, Bolathan Tayjan siyaqty sayasy sauatty bilgir jigitter talay jastyng kózin ashty. Múrat Ghylmanov, Bolat Qaraqúlov, Ásiya Múhambetova, Temirhan Baqtybaev siyaqty basqa da jastar algha sayasy maqsattar qoyyp, oghan belsene qatysty. Olardyng jýrek týkpirinde Alash ardaqtylary negizdegen Alash iydeyasy bas kóterdi. Ottay jandy, qúryshtay qaynady, qalayda qazaqqa paydamyzdy tiygizemiz dep talpyndy.
Býgin sonday joghary ruh nege joq? Tórt qúbylamyz týgel bolsa da qazaq mәselesine kelgende sheneunikter jer shúqyp, aluan týrli syltau aityp, belgili bir shenberden shyqpau turaly aqyl qosyp, bәrin jyly jauyp qoya salady. Álde bәrin de aqshamen ólsheytin naryq zamany namysymyzdy da saudagha salugha ýiretti me?
Ruhsyz eldi biyleu onay. Babalardyng ruhyn joghaltpaghan el edik, býgingi bolmysymyz bir týrli jaltaq...

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Babalar ruhyn asqaqtatqan el edik...»

«Qogam.kz» sayty