Syrttaghy qazaq qandayda bir qiyndyqqa tap bolsa, eldegi qazaqtyng mazasy ketetini belgili. Kýni keshe ghana Mongholiyadaghy qazaqtar qonystanghan Bayan-Ólgey aimaghynda nóser jauyn jauyp, 275 otbasynyng su astynda qalghanyn aqparat qúraldarynan estip, bildik.

Býginde tasqyn sudyng zardabyn jonggha Mongholiyanyng aimaqtyq TJD, Qaruly kýshterding №340 bólimi, Baylanys orny qyzmetkerlerinen qúralghan 124 adam jәne 24 tehnika júmyldyrylghany jayynda habar aldyq. 

Bizge jetken habar boyynsha 163 adamdy qauipsiz jerge kóshirip, 95 adamdy Ólgey qalalyq №6 orta mektepting jataqhanasyna ornalasqan. Adam shyghyny joq, alayda selding saldarynan materialdyq shyghyngha batqan túrghyndar bar eken.

Ázirshe tasqyn sudan zardap shekken Ólgeyge qol úshyn beruge Saghyntaev Ýkimeti asyghar emes. 

2016 jyly Bayan-Ólgeydegi qazaqtar tasqyn sudyng astynda qalyp, qiyn jaghdaygha tap bolghanda eldegi júrttyng syn-eskertpesinen keyin, sol kezdegi eks-premier Kәrim Mәsimov Mongholiyagha atbasyn búryp, tilsiz judan japa shekken qandastardyng kónilin aulap, hal-jaghdayyn bilip, Qazaqstan Ýkimeti tarapynan 200 myng dollar (ne degen kóp aqsha desenizshi) mólsherinde qarjylay qoldau kórsetken-di. 

Ólgeydegi qandastyramyz Mәsimovke «200 myng dollar qay jyrtyghymyzgha jamau bolady» dep ókpe-renishin aitqan joq. Qayta Ýkimet basshysynyng izdep kelgenine mәz bolyp, bar qiyndyqty úmytqany esimizde. 

Aytpaqshy, dәl sol sәtte belgili әnshi Ómirqúl Ayniyazov 200 myng dollargha әreng degen de ýy salghanyn aityp, múnshama aqshagha ne isteuge bolatyn aityp bergeni de esimizde. 

Ózge bir elderdi su alyp, órt shalsa milliondaghan dollardy oilanbastan bere salatyn Qazaqstan Ýkimetining qandastyramyzgha 200 myng dollardan artyq aqsha bere almaghanyna qarynmyz ashqan edi. 

Bizding biylik ótken jyldan beri Reseyding shashbauyn kóterip, Siriyada qyryq pyshaq bolghan taraptardyng basyn qosyp, olardyng bәrin Astanagha aldyryp, bar jaghdayyn jasap, araghayyn bolyp jatqanyn bәrimiz bilemiz. 

IYә, búl resmy Astananyng dýniyejýzindegi bedelin kóteru ýshin qajet dýnie ekenin talay sheshender jaqtary talghansha aityp, sanamyzgha qúighany jasyryn emes. 

Eger tasqyn sudyng astynda qalghan Ólgeydegi qazaqtargha Ýkimet qol úshyn berse, abyroy-bedelding astynda qalyp, Saghyntaev Ýkimeti halqynyng aldynda qúrmet-qoshemetke bólenip shygha kelmey me? 

Biraq bizding biylik eldegi qazaqtardyng aldynda sýikimdi bolghannan góri ózge elding aldynda abyroyly, aibarly kóringendi jón sanaytyn әdeti bar emes pe? 

Osy túrghydan alyp qaraghanda, aldaghy uaqytta Baqytjan Saghyntaevtyng Mongholiyagha baryp, at minip, shapan kiygen (ómirinde alghash ret shyghar dep oilaymyz) Mәsimovtyng «erligin» qaytalay ala ma degen súraq kókeyimizge qonaqtap qaldy. 

Eger Saghyntaev Mongholiyagha búryp, Ólgeydegi qandastarymyzdyng hal-jaghdayyn súrasa, ondaghy júrt topan su tobyghynan kelmegendey ghajayyp kýige týsip, adam auyzben aityp jetkize almaytyn eyforiyany bastan kesher edi. 

Núrlan Júmahan

Abai.kz