Erbaqyt Amantayúly. Maghjannyng suretin Lenin qútqaryp qalypty
Maghjannyng múrajayynda Leninning sureti nege túr? Búl saualdy aqyn Maghjan Júmabaevtyng tughan auyly Sarytomardaghy múrajaygha bas súqqan adamdardyng kóbi qoyady. Súraugha dәti barmaghandary ózderinshe topshylaydy, «sol bayaghy tiri jýrgen kommunisterding isi shyghar» deytinder de bar. Shynymen de, qalalardaghy tas mýsinderine deyin alynyp tastalyp jatqanda, poeziya payghambary atanghan qazaq aqyny múrajayynyng qaq tórinde mandayy jaltyrap «kýn kósemnin» túruynda ne syr bar?
Maghjan - dәl osy Lenin bastaghan, keyin Stalin qostaghan qatygez sayasattyng jazyqsyz qúrbandarynyng biri. Oghan «halyq jauy» degen jala jabylyp, 1938 jyly atylyp ketkeni belgili. Biraq songhy kezderi aqyn atylmapty, ony Sibirde Bauyrjan Momyshúly kóripti-mis degen әngimeler aragidik aitylyp qalyp jýr. Búl basqa bir maqalagha ózek bolmaq, bizding aitpaghymyz - múrajaydaghy Vladiymir Leninning sureti haqynda.
Maghjannyng múrajayynda Leninning sureti nege túr? Búl saualdy aqyn Maghjan Júmabaevtyng tughan auyly Sarytomardaghy múrajaygha bas súqqan adamdardyng kóbi qoyady. Súraugha dәti barmaghandary ózderinshe topshylaydy, «sol bayaghy tiri jýrgen kommunisterding isi shyghar» deytinder de bar. Shynymen de, qalalardaghy tas mýsinderine deyin alynyp tastalyp jatqanda, poeziya payghambary atanghan qazaq aqyny múrajayynyng qaq tórinde mandayy jaltyrap «kýn kósemnin» túruynda ne syr bar?
Maghjan - dәl osy Lenin bastaghan, keyin Stalin qostaghan qatygez sayasattyng jazyqsyz qúrbandarynyng biri. Oghan «halyq jauy» degen jala jabylyp, 1938 jyly atylyp ketkeni belgili. Biraq songhy kezderi aqyn atylmapty, ony Sibirde Bauyrjan Momyshúly kóripti-mis degen әngimeler aragidik aitylyp qalyp jýr. Búl basqa bir maqalagha ózek bolmaq, bizding aitpaghymyz - múrajaydaghy Vladiymir Leninning sureti haqynda.
Múrajay diyrektory Aygýl Jýnisbaevanyng aituynsha, proletariat kósemining sureti múrajay songhy ret kýrdeli jóndeuden ótkizilgen kezde qoyylghan eken. Onyng ózindik syry bar. Kezinde qanisherler qazaqtyng qaymaghy sanalghan azamattardyng janyn ghana alyp qoyghan joq, múralaryn týgel joyyp, tipti beynelerin de halyqtyng sanasynan joghaltudy kózdedi. Maghjangha aiyp taghylyp, aidalyp ketken kez. Kezek tuystaryna da kelgen. Jendetter aghasy Ábemýsilimning ýiin tintuge kirisedi. Maghjannyng qoljazbalaryn, kitaptaryn, tipti suretterine deyin týgel alyp ketedi. Sol kezde Ábemýsilim inisining bir suretin tórde iluli túrghan Leninning portretining artyna tygha qoyady.
Tintushiler ýiding astan-kestenin shygharghanymen, tórdegi kósemning suretine tiyise qoymaydy.
Maghjannyng saqtalyp qalghan búl shaghyn sureti Lenin portretining tasasynda úzaq jyldar boyy túrady. Keyin kósemning portreti eskirgennen keyin alynyp tastalypty. Biraq dәl sol ramagha Ábemýsilimning úly Ghabdilkәrim men zayyby Gýlbaram Ghabdollaqyzynyng ýlkeytilgen sureti qoyylady. Ýy iyeleri әlgi suretti erekshe qúrmet tútqan. Onyng shanyn sýrtu, ilingen ornyn auystyru júmystaryn Gýlbaramnyng ózi ghana isteydi eken. Suretke eshkimdi jolatpaghan. Onyng sebebi, Lenin alynyp tastalghanymen, artynda tyghuly túrghan atalary Maghjannyng sureti sol qalpynda qaldyrylghan, demek, suretti kelinining ózi ghana kýtip ústauy qayyn atasyna kórsetken qúrmeti shyghar.
Ghabdilkәrim men Gýlbaram qaytys bolady, odan tórt qyz, eki úl qalghan. Balalary tyghuly suret turaly eshtene bilmegen. Úly Marat birde ata-anasynyng suretin týrli-týstige auystyru maqsatymen alghan kezde artynan beytanys adamnyng sureti shyqqan. Belgili bolghanday, búl aqyn Maghjannyng 1935-36 jyldary týsken sureti bolatyn. Sóitip, aqynnyng sureti Leninning arqasynda aman qalyp, býgingi kýnge deyin jetti. Al múrajaydaghy Lenin portreti Maghjannyng beynesin saqtap qalu ýshin qoyylghan eken. Biraq Lenin sureti týpnúsqa emes.
Tasbolat BEKENOV, Maghjannyng nemere inisi:
- Men Maghjannyng inisi Sәlimjannan tughanmyn. Sheshe jaghynan da tuys bolyp shyghamyz. Mening sheshem Biybizayyp Júmabaydyng qyzy Rәziyadan tuady. Marqúm sheshem Maghjannyng suretteri salynghan bir alibomdy tyghyp, saqtap jýretin. 1989 jyly aqyn aqtalghan kezde jazghysh jurnalister kóbeydi ghoy. Sonyng bireui súrap әketken, atyn da bilmeymin, keyin qaytarghan joq. Sheshem de dýniyeden ozdy. Kim alghanyn bilmegen son, izdegen de joqpyz. Sondyqtan Lenin portretining artyna tyghylyp saqtalghan sureti - qolymyzda qalghan jeke týsken jalghyz beynesi.
Aygýl JÝNISBAEVA, Maghjan Júmabaev múrajayynyng diyrektory:
- Múrajaygha kelgen kisilerding kózi rasynda birden Leninge týsedi. Oqushylar da aldymen sony súraydy. Búl suretting tarihyn bireu bilse, bireu bile bermeydi. Biz Maghjangha «halyq jauy» dep jala jauyp, ústap әketken kezde aghasy Ábemýsilim onyng suretin Vladimir Iliichting portretining artyna tyghyp, aman saqtap qalghandyghyn tәptishtep aitudan jalyqpaymyz. Múrajaydaghy jәdigerler sany da onsha kóp emes. 300-ge juyq qana. Biraq әrqaysysynyng manyzy zor. Maghjannyng zayyby Zyliha apamyz tapsyrghan eski qúran, jaynamazy men etigi de osynda. Qúndy jәdigerlerding biri - Maghjannyng 1922 jyly jaryq kórgen «Pedagogiyka» kitaby men 1923 jyly shyqqan ólender jinaghy. Omby múghalimder seminariyasynda oqyp jýrgendegi synyptan synypqa kóshu hattamasy da osynda túr.
Derek: Sarytomardaghy Maghjan Júmabaevtyng múrajayy 1989 jyly orta mektepting bir bólmesinde ashylghan eken. 1993 jyly aqynnyng 100 jyldyq mereytoyy qarsanynda bóreneden tórt bólmeli jana ghimarat salynyp, soghan kóshken. 115 jyldyghyn toylardyng aldynda kýrdeli jóndeu jýrgizilgen. Qordaghy jәdigerler sany - 284.
Erbaqyt Amantayúly, Qyzyljar
«Alash ainasy» gazeti