Býginde Kókiltash - tarihy jәdiger retinde Tashkent qalasyna shyray bergen ghimarattardyng biri. Qazaq dalasynyng nebir dýldýlderi men әuliye-әmbiyelerine bilim bergen ghylym oshaghy. Búl medresege kelip, kezinde «Kómekey Áuliye» atalyp, biylik aitqan Búqar Jyrau babamyzdyng bilim alghandyghy, basqa da kóp sanlaq dilmarlarymyzdyng bas súqqany el jadynda óshpestey saqtalghan. Búghan Mәshhýr-Jýsip Kópeevtin: «Kókiltashta sytqamyt qylghan adam ne bay bolyp, ne әulie bolyp, ne molda bolyp shyghady, qúr alaqan shyqpaydy»,- degen bir auyz sózin dәlel etemiz.

Býginde Kókiltash - tarihy jәdiger retinde Tashkent qalasyna shyray bergen ghimarattardyng biri. Qazaq dalasynyng nebir dýldýlderi men әuliye-әmbiyelerine bilim bergen ghylym oshaghy. Búl medresege kelip, kezinde «Kómekey Áuliye» atalyp, biylik aitqan Búqar Jyrau babamyzdyng bilim alghandyghy, basqa da kóp sanlaq dilmarlarymyzdyng bas súqqany el jadynda óshpestey saqtalghan. Búghan Mәshhýr-Jýsip Kópeevtin: «Kókiltashta sytqamyt qylghan adam ne bay bolyp, ne әulie bolyp, ne molda bolyp shyghady, qúr alaqan shyqpaydy»,- degen bir auyz sózin dәlel etemiz.

Arnayy Ózbekstannan aldyrghan resmy derekterge sýiensek, «Kókiltash medresesin XVI ghasyrda biyligin jýrgizgen Baraq han men Dәruish hannyng túsynda (1551-1575jj.) han uәziri saldyrghan, onyng laqap aty Kókiltash (hannyng emshektes bauyry)» eken. Al «Qazaq últtyq ensiklopediyasynda» osy medresege baylanysty bylay delingen: «...Qazaq batyry, qolbasshy, Samarqannyng әmiri Jalantós Seyitqúlúly talay soghysta qarsylastaryn kýirete jenip, kóp oljagha kenelgen. ...Jalantós osy baylyqqa derbes әsker ústaumen qatar, Samarqan qalasynda Shiyr-Dor medresesin, Búhara qalasynda Tillә Qary jәne Kókiltash medreselerin saldyrghan». Al Alash qayratkeri Halel Dosmúhamedúly «Alaman» atty kitabynda, «Búharadaghy Kókiltash medresesining salynuy turaly әpsana» degen enbeginde: «Búhara men Tashkent túrghyndarynyng arasynda Búharadaghy ataqty Kókiltash medresesin saldyrghan qazaq degen anyz taraghan»-deydi.

Kórip otyrghanymyzday, keltirilgen ýsh derekting ekeuinde keyipkerimizding qazaq ekendigi basa aitylyp otyr. Al osy qazaq kim degen súraqqa bireui - uәzir, ekinshisi - Jalantós әmirshi, ýshinshisi - Kóge degen taqua, kishi jýz ishindegi atamshal ruynan shyqqan qazaq deydi. H. Dosmúhamedúly estigen anyzyna sýiensek, «ol (yaghny Kóge - red.) tәjikter, ózbekter jәne qazaqtar Búhara hanyna baghynghan zamanda kóshpeli qazaq júrtyn sharighat jolyn bilmeytin dinsiz dep tanyp, qúldyqqa satu mәselesi kóterilgen Búhara hanyna, qazaq úlysynan attanyp, taqualyghyn jәne elding dinsiz emestigin dәleldep onymen qosa, meshit-medrese túrghyzady. Shahar halqy jana meshitti kórip tang qalysady, býkil Búharada naghyz taqua adam Kóge bolghandyqtan, búl meshitti onyng atymen Kógetas, yaky Kógening qúrylysy dep atay bastaydy, búl atau birte-birte qazirgi Kókiltash qalpyna auysady».

Medrese atauy turaly derek kózderde Kógetas degen әpsanalyq keyipker men                                           Kókiltash (hannyng sýttes, emshektes tuysqany) degen sózder kezdesedi. Biz oqyrman kónilin osy uәjderding songhysyna audartqymyz keledi. «Týrkistan halyqaralyq ensiklopediyasy» atalmysh ataugha baylanysty mynaday derek beredi: «Kókeltash (týrikshe sózbe-sóz - tete ini) - lauazym. Kókiltash lauazymy orta ghasyrlardaghy Orta Aziya memleketteri men Qazaqstan, Iran, t.b. elderde keninen tanymal boldy. Altyn Ordada, Ábilhayyr memleketinde, Qazaq handyghynda, t.b. memleketterde Kókeltash - Hangha jaqyn jәne sarayda joghary dәrejeli qyzmet, memleket isterinde manyzdy ról atqarghan adam lauazymy». Demek, «kókiltash» úghymy óz aldyna tәuelsiz, medrese atauynan búrynyraq qoghamdyq-әleumettik maghynagha ie eken. «Jalantós әmirshi saldyrdy» degenge keler bolsaq, onyng uәzir bolmaghandyghyn eskergen jón jәne lauazym dep tanysaq, qay hangha inilik qyzmet kórsetkeni belgisiz. Sonymen qatar, Halel aghamyzdyng atalmysh kitabynda «Samarqan shaharyndaghy «Tillә-Qari» jәne «Shirdar» medreselerin saldyrushy Jalantós batyrdyng shejiresi» degen enbekti de kezdestiremiz. Onda Shirdar medresesi portalynyng ishki qabyrghasyndaghy parsy tilinde Jalantósti madaqtaghan jazudy jәne onyng audarmasyn beredi. Búl madaq jazuda Kókiltash jayly eshtene aitylmaghan. Kersinshe, búl medreselerding HVII ghasyrdyng ekinshi shiyreginde salynghany jazylsa kerek.

Al, Mәshhýr-Jýsip enbeginde: «Búrynnan qúlaqta bar sóz edi: «Búharay-Shәripte Kókiltash medresesin Ghabdolla hannyng ong qol uәziri saldyrghany, týbi-tegi Arghyn eken!»-deushi edi» - dep búl isting ózinshe órbuin úsynady. Jogharydaghy Kókiltash turaly anyzdaghy qazaqty Mәshhýr núsqasy da quattap, tek ómir sýrgen dәuiri men tarihta bolghan naqty adamdar atymen týrlendiredi. Mәshhýrding búl әngimesi tarihpen janasatyndyghyn angharamyz. Ghabdolla degeni («týbi, tegi Sararqadan, Edil-Jayyq boyyndaghy tórelerden» deydi Mәshhýr-Jýsip) - Mәurannahr biyleushisi II Abdollah han (shamamen 1533/34 - 8.2.1598.) Onyng ekinshi atanuyn sol dәuirde eki Abdollanyng bolghanymen týsindiredi tarihshylar. Ghabdolla hannyng XVI ghasyrdyng ekinshi jartysynda jýrgizgen soghystary «derbes úlystardy jinaqtau» degen atqa ie edi. Demek, «tәjikter, ózbekter jәne qazaqtar Búhara hanyna baghynghan zamanda» dep bastalatyn jogharydaghy anyz tarihy dәiektememen sәikestik tauyp túr. Degenmen Kókiltash medresesi Tashkentte ornalassa da, Mәshhýr estigen sóz de, Kóge turaly anyz da Búharada deydi. Múnyng aqiqatyn Mәshhýr babamyzdyng ózi: «Búharanyng Tyiymshahar subynasyn Ghabdolla han ózi saldyrdy da, Tashkenttegi Tyiymshahar subynasyn Ghabdolla hannyng ong qol uәziri saldyrypty»,-degen sóz. Sol ong qol uәziri Arghyn babamyzdyng ózi bolyp shyqty. «Kókiltash» atalghany Ghabdolla han men ekeui bir kýnde tuyp, ekeuin Arghyndy tapqan qatyn emizip, ong emshegin auzyna salyp otyryp:

-Birining aty - «Hanbaba», birining aty - «Qúlbaba» bolsyn! - depti», - degen tyng qózqarasty algha tartady.

Sonymen Kókiltash, Arghyn, Qúlbaba bir adamnyng attary bolyp shyqty. Kókeltash әuelde Abdolla men Arghyngha ortaq esim bolghan. Oghan dәlel: «Hanbaba han bolghan son: «Nasyraldin Ábuzahar Ghabdolla han»- dep, tenge soqtyryp, tanba bastyrypty. Qúlbabany «Kókiltash» atapty. Ol sózding mәnisi: «Ekeumiz bir emshekten sýt emisken edik»,-degeni eken» - degen Mәshhýr sózi. Kókiltash atauynyng «sýttes», «emshektes» tuysqan degendi bildiretin marqúm Serikbol Qondybay da «Arghyqazaq mifologiyasy» degen enbeginde quattap, M.H. Dulattyng «Tarihi-iy-Rashidi» enbegine silteme jasaydy.  Al Arghyn babamyzdyng jogharydaghy aitylghan lauazymda bolghany ne bolmaghany jәili kýmәndi Mәshhýr-Jýsip Kópeevting ózi seyiltip: «Toghyz jýz alpys toghyzda Ghabdolla hannyng bii bolghan», - dep Ábilghazy han shejiresin kuәgha tartady. Sonymen birge Mәshýr: «Toghyz jýz seksen beste Tashkentte Kókiltash medrese men Tyiymshar subyna qylghanyn «Sopy Qúlbaba»-dep, Mystyghy dalyzban Deshhabaldin sóilegen», - deydi. Biz songhy kuәlandyrushynyng kim ekendigin qolymyzda derek bolmaghandyqtan dóp basyp aitalmay otyrmyz.

Biz jogharyda medresening qay qalada ornalasqany jayly ekiúshty pikirdi Mәshhýrding sózimen quattaghan edik. Kókiltash atty medrese shyndyghynda atalmysh eki qalada da, bar bolyp shyqty. Ony biz 1983 jyly shyqqan G.A.Pugachenkovanyng «Kenes Odaghynyng óner eskertkishteri. Orta Aziya» atty núsqamalyq-sózdiginen anyqtap otyrmyz. Búharalyq medresening salynghan uaqyty 1568/69 jyldar delinse, Tashkenttiki XVI ghasyrdyng 60-jyldary dep kórsetilgen jәne suretteri de jariyalanghan.

Medresening salynuyna baylanysty Mәshhýr babamyz óte qyzyqty derek keltiredi: «Jiyrma toghyz jasymda [...] toghyz ay Búhara-iy-Shәrifte túrdym. Ol kýnde bir jasymdy ilgeri sanap jýretúghyn kýnim. «Payghambar jasyna jetkenshe, bir jasyndy ilgeni sana!»-degen sózdi ústap. Sol kýnde estigen sóz. Búhara-iy-Shәrifte jaqsy Ghabdolla han bolyp túrghanda, Ghabdolla hannyng ong qol uәziri attan týse qalypty. Ol týsken son, hany, tólengiti, bәri toqtap túra qalypty. Lay balshyqqa kómilip jatqan birdemeni alyp, attyng jalyna layyn sýrtip, kisesine salypty. Atyna qayta mingen son, han súrapty:

-Nemene júrtty bógep, osynsha azaptaghanyn?!-degende:

-Taqsyr bir púl-depti.

Sart jiyrma tiyn kýmisti «tenge»-deydi. Ony aiyrbasqa salghanda, alpys alty púl bolady. [...]

Han:

-Bir púlgha osynsha әurelenip!- degende:

-Taqsyr, dýnie degen púldan. Men osyghan bir medrese saldyramyn!-depti.

-Qap, sen osyghan medrese saldyrsan, osy shahardyng qalauly jerinen oghan oryn bereyin!-depti.

Bir púlgha tauyqtyng bir júmyrtqasyn satyp alyp, ol úrghashy tauyq bolyp shyghyp, tauyq ósirip, saudagha jýrgizip, jiyrma bes jylda bir ýy toltyrarlyq altyn bolypty. Sóitip, Kókiltash medresesin saldyrypty.»...

Búl oqigha jelisi Halel Dosmúhamedúlynyng enbeginde de kezdesedi. Osynday úqsastyqtardy eskere otyryp, osy әpsana dep atalghan oqighanyn  Mәshhýr-Jýsip babamyzdyng deregimen tarihy sabaqtastyghy bar degen tújyrymgha kelemiz. Búl әngimeni Mәshhýr 29 jasynda estise, ol - shamamen 1886-87 jyldar. Al, Halel aghamyz «búl anyzdy tashkenttik Múnauar qary Abdrashitov 1923 jyldyng qazan aiynda, biz Búharada ótken býkil ózbektik ghylymy sezge qatysyp, osy medresege túraqtaghanymyzda aityp edi"deydi. Osy aralyqtaghy jyl aiyrmashylyghyn eseptesek, 36 jyl bolady eken. Búdan shyghatyn qortyndy: jyldar óte derek kómeskilengen. Búharada dep naqty aituyna qaraghanda Abdolla hannyng saldyrghany nemese basqa medrese boluy mýmkin.

«Týrkistan halyqaralyq ensiklopediyasy» (Qazaqstan ensiklopediyasy, Almaty. 2000j.) jariyalaghan «Kókiltash lauazymy» turaly mәlimette osy taqyrypty asha týsetin myna bir sóilemder kónil audararlyq: «Kókiltash jiyi-jii ateke, atalyq lauazymdaryna ainaldy, yaghny han biyligi múragerin tәrbiyeleushi ústaz, sonday-aq kәmeletke tolmaghan biyleushi adamnyng mindetin atqardy. ...Orta Aziyada Ámir Temir jәne Shaybany әuletteri biylik jýrgizgen kezde Kókiltash әsker jinady, joryq kezinde olardy basqardy. Óz qyzmeti ýshin Kókiltash qyruar jerge ie bolyp, basqa da kótermeleu silyqtaryn alyp túrdy». Osyghan sәikes Mәshhýr-Jýsip bylay deydi: «Týrkistanda Áziretting aq kýmbezining kýnshyghysyn Ghabdolla han zamanynda ózine menshikti qylyp alghandyghyn «Arghynnyng aq sarayy» atandyrghanyn Mәshhýr-Jýsip Kópey balasy sóilep otyr. Arghynnan jýz jylqymen aparghandy sonda qoyady. Jalghyz-aq Qazybek, Jәnibek ózderin eki bosaghasyna qoydyrghan».

Osy derekterding nyshany ispetti keybir ataular qazirgi kýnge deyin saqtalghan. «Áziret Súltan» atanghan Q.A.Yasauy kesenesining ong jaq kýnshyghys bóliminde әli de «ýlken aqsaray, kishi aqsaray» degen eki bólme bar. Biraq edenine tútastay tas plitalar tóselgen. Eshqanday erekshelik bayqalmaydy. Tek bir búryshynda Qazybek biydiki degen qúlpytas saqtalghan.

Kókiltash medresesining Orta Aziya jәne Qazaqstan territoriyasyna bilim nәrin shashqandyghyn maqala basynda qozghaghan edik. Solardyng qatarynan kórnekti aqyn,  Túrmaghanbet Iztileuovti, Mәshhýr Jýsip Kópeevting ústazy Kamaredden qaziretti erekshe atap ótuge bolady. Óz ústazy jayly Mәshhýr Jýsip «on eki pәn» bilimi bar dep baghalauyna qaraghanda, búl medresening óz zamanynda ýlken bilim oshaghy bolghanyn shamalay beriniz.

Qarshygha Múqysh, Qaraghandy qalasy

«Abay-aqparat»