Elimizding búqaralyq aqparat qúraldarynyng qatary taghy bir jana basylymmen tolyqty. «Ýsh qonyr» qoghamdyq qory «Úly Dala» atty respublikalyq qoghamdyq-sayasy gazet shyghara bastady. Oqyrmandarymyz gazetting jón-jobasynan habardar bolu ýshin - bas redaktory Beybit Qoyshybaev basylymnyng túsaukeser nómirinde jariyalaghan  baghdarlamalyq maqalany úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Elimizding búqaralyq aqparat qúraldarynyng qatary taghy bir jana basylymmen tolyqty. «Ýsh qonyr» qoghamdyq qory «Úly Dala» atty respublikalyq qoghamdyq-sayasy gazet shyghara bastady. Oqyrmandarymyz gazetting jón-jobasynan habardar bolu ýshin - bas redaktory Beybit Qoyshybaev basylymnyng túsaukeser nómirinde jariyalaghan  baghdarlamalyq maqalany úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Álem moyyndaghan, jahangha jaqsy isterimen tanylghan memleket qúryp otyrghan qazaq halqy Úly Dala tósinde ózining týp-tamyry bolyp tabylatyn ejelgi týrkilermen birge nebir úly oqighalardy bastan keshken.  Qazaq dýnie jýzinde birinshi bolyp jylqyny bas bildirdi de, ghasyrlar boyghy ainymas serigi etti. Álemde túnghysh ret ór Altay men sayyn Sary-Arqada kenish qazyp, mys, temir, qola, altyn qorytty. Ertisten Dunaygha deyingi úlan-ghayyr alqapqa jayylghan qaghanat qúrdy. Úly dalanyng kóshpendi jauynger halqy qúramynda bizding dәuirimizge deyingi ýshinshi ghasyrda, odan bizding dәuirding besinshi ghasyrynda әr qiyrdaghy otyryqshylardy ózinen qorghanatyn eki alyp dual-qalqan salugha mәjbýr etti: biri  shyghysta - qytay elinde jýzdegen jyldar boyy túrghyzylghan,  úzyndyghy myndaghan shaqyrymgha ketken  Úly qorghan, ekinshisi batysta -  Vizantiya imperatory patsha-qalasyn ainaldyra soqqyzghan Feodosiy qorghany. Solardyng ekeui de jauynger kóshpendilerding tegeuirinine tótep bere almady.  Rim imperatorynyng shejireshisi «osy uaqytqa deyin qúlaq estip kóz kórmegen, jaratylysy atpen bite qaynasqan adamdardyng ýngirden shyqqan dýley qúiynday úitqyp, beyne bir taudan soqqan borandy dauyl siyaqtanyp, jolyndaghynyng barlyghynyng zәresin úshyryp, jaypap kele jatqanyn» jazyp qaldyrdy. Sol dýleylerding kiyiz ýimen kóship jýretinin, bar ómirin sonda ótkizetinin, sol ýide әielderi kiyim tigip,  bala tauyp, olardy erjetkenshe baghyp-qaghatynyn da olar qaghazgha tanyrqay týsirgen-tin.

Qaharman jihangerleri dýniyeni titiretken sonau Úly Dala perzentteri ghasyrlar boyyndaghy qily joryqtary nәtiyjesinde túlparlarynyng túyaqtary tiygen әr qúrlyq pen elder arasyna sinip ketip jatty. Al olardyng týp-tórkin júrtynda - Úly Dala, Deshti-Qypshaq, Qypshaq dalasy atanghan tughan jerde - alyp ólkenin,  dәlirek aitqanda, Úly Dala aumaghynyng shyghys bóligining múrageri bolyp, qazirgi zamanghy tәuelsiz memleketining 20 jyldyq mereytoyyn ataghaly otyrghan qazaq halqy  ómir sýrude.

Qazaq ýshin osynau mereyli Tәuelsizdikke jetkenge deyingi ghúmyry jep-jenil bola qoyghan joq. Kedir-búdyrly, tar jol, tayghaq keshuli úzaq ta qiyn joldan ol zor qúrbandyqtar bere otyryp ótti.

Biylghy Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdiginin  20 jyldyghy Jyly ishinde - sondaghy jenisti de qasiretti belesterding birqatarynyng ózindik yubiyleyin belgileytin dóngelek datalar bar. Solargha mәn bere qaraghanda - bizding «Beybitshilik pen jasampazdyqtyng 20 jyly» syndy әdemi úranymyzdyng ishki mazmúnyn qúraytyn ajary ashyla týsedi. Sóitip olar elimizding tәuelsizdigining túghyryn, halqymyzdyng mәdeniy-ruhany toptasuyn odan әri nyghayta týsedi, últtyq tamyrgha ólmes nәr beru arqyly úrpaqtar sabaqtastyghyn qamtamasyz etuge ólsheusiz zor qyzmet etedi.

Sol mereyjyl-datalardy atayyq.

Jәnibek pen Kerey syndy qos súltannyng basshylyghymen Qazaq memlekettiligining irgesi qalanghanyna biyl 555 jyl tolady. Az jylda keregesin keneytip, Ertisten Edilge deyingi keng dalany alyp jatqan eleuli memleketke ainalghan Qazaq Ordasyn «ayshylyq alys jerlerden jyldam habar alghyzatyn» baylanys qúraldary joq zamanda tiyimdi, útymdy jolmen nyghaytu, qorghanysyn kýsheytu, basqarudy ontaylandyru joldary oilastyryldy. Sóitip, úlan-ghayyr kenistikti alyp jatqan kóshpendi memlekette jedel biylik jýrgizudi qamtamasyz etu maqsatymen, jalpyqazaq hany Tәukenin  kezinde, ýsh ólkeni  basqaratyn ýsh han saylau tәrtibi engizildi. Sol reformagha sәikes 1710 jyly Kishi jýz hany bolyp saylanghan, 1719 jyldan 1748 jylgha deyin qazaqtyng agha hany - úly han bolghan Ábilqayyrdyng tughanyna biyl - 330 jyl, tarihta batyrlyghymen, mәmilegerligimen airyqsha iz qaldyrghan, 1771-1781 jyldary qazaqtyng agha hany - úly han bolghan Abylaydyng tughanyna - 300 jyl tolady. Qazaq halqynyng jonghar shapqynshylyghyna qarsy birlesip jýrgizgen Otan soghysyna 1726 jylghy Ordabasy qúryltayy sheshushi dem berdi, oghan biyl - 285 jyl.

Biyl, sonday-aq, qúqtary shekteuli bolghanyna qaramastan, qazaq tynys-tirshiligin  órkeniyetke layyqtap damytu jolynda ýlken ister tyndyrghan, Resey patshalyghy ishindegi túnghysh ta songhy  qazaq avtonomiyasy bolghan Bókey ordasynyng qúrylghanyna - 210 jyl. Sonymen birge, Ishki Ordanyng songhy biyleushisi, progresshil reformator Jәngir hannyng tughanyna - 210 jyl.

Mereyli Tәuelsizdikting 20 jyldyghy Jylynda HH ghasyrdaghy últ-azattyq kóterilisterding belgili dәrejedegi yubiyleylerine nazar audarugha tiyispiz. Biyl patsha ókimetining taghyn shayqaugha ýles qosqan 1916 jylghy kóteriliske - 95 jyl, kenestik imperiyany ydyratugha, totalitarizmning kóbesin sógip, demokratiyanyng óristeuine  jol salghan 1986 jylghy  Jeltoqsan kóterilisine - 25 jyl.  Jeltoqsan kóterilisshileri býginde aramyzda, olardyng qozghalysyn sayasy túrghyda tiyisti dәrejede baghalau, azamattardyng janqiyarlyq baskóterulerine layyqty qúrmet kórsetu, býgingi jastargha qaharly, qasiyetti de qasiretti Jeltoqsandy ýlgi ete otyryp, olardy otanshyldyq ruhta tәrbiyeleu isine paydalanu údayy este túrugha kerek.

Tәuelsizdikting 20 jyldyghy - azattyq jolynda qúrban bolghan Alash qayratkerleri men kenestik kezendegi últyn sýigen esil azamattardyng aruaghy aldynda airyqsha bas iige shaqyratyn qasiyetti mereytoy. Monarhiya qúlatylghannan keyingi túnghysh qazaq avtonomiyasyn qúrghan kýn - eski kýntizbekpen 12 jeltoqsan, qazirgi kalendarimen - 25 jeltoqsan jyl sayyn atap ótilip túrugha layyq data.  Onyng ýstine, biyl últ kósemi Álihan Bókeyhanovtyng tughanyna - 145 jyl,  kýlli týrki júrtynyng mýddesin qorghaghan, bolishevizm qylmystaryn  әlemdik dengeyge kóterip әshkerelegen azattyq kýreskeri Mústafa Shoqaydyng tughanyna -125 jyl tolyp otyr.  Sonday-aq, Mústafanyng soghys tútqyndaryna arasha týsip jýrip júmbaq qazagha úshyraghanyna 27 jeltoqsanda 70 jyl bolady.

Bolishevizmning ashtyq sayasaty dushar etken últtyq apattyng qasireti kól-kósir, onyng eng qanqúily ýshinshi kezenining bastalghanyna biyl 80 jyl tolady.  Sonau últtyq apatqa iytergen tәrkileu, otyryqshylandyru, újymdastyru syndy qúrghaq úrandarmen jasalghan solaqay reformalargha narazylyq tanytyp, jer-jerde kenes ókimetine qarsy kóterilgen qarsylyq kóterilisterin jappay asharshylyq aldynda kýshpen basyp-janshudyn, kóterilisterge qatysushylardy sottaudyng ayaqtalghanyna da biyl - 80 jyl. Osyghan baylanysty jәne dәstýrli Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýnine oray algha talay mindet tartylady, biz halqymyzgha adal qyzmet etken últ kommunisterin de meylinshe tereng tany týsuge mindettimiz.

Qayghyly yubiyleylerding taghy biri mynanday: fashister bizding kenestik shekaramyzdy búzyp-jaryp kirgen uaqytqa 22 mausymda 70 jyl tolady, búl halyqty jappay Úly Otan soghysyna kóteriluge mәjbýr etken kýn. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng milliondaghan qúrbandary qatarynda qazaq halqynyng bir shiyregi ketti. Asharshylyq әkelgen últtyq apattan, tolqyn-tolqyn sayasy repressiyalardan әlsirep shyqqan halyq ýshin búl - zor shyghyn. Býginde soghysqa kózqaras ózgeriske úshyrauda, sondyqtan da osy orayda pikir almasu, aruaqtardy ardaqtay bilu, otansýigishtik ruhty qúrmetteu jayynda oilasu  lәzim.

Patsha ókimetinin  ghasyrlar boyy qol jetkize almaghanyn «tyng iygeru» arqyly eki-ýsh-aq jylda jýzege asyryp, kenes ókimeti qazaq elin janasha otarlady. Sol kezgi úrpaq odan tek ong sipat izdedi, nәtiyjesinde, KSRO qambasyna búdan 55 jyl búryn alghashqy milliard pút astyq qúidy. Sol jylghy enbek kórsetkishine maqtanyshtan tughan әnimiz júrtty ruhtandyratyn quaty arqasynda dýbirli Jeltoqsan synynan ótip, memlekettik gimn boldy.

Songhy ret búdan 85 jyl ilgeride toylanyp, alpys shaqty jyl túnshyqtyrylghan Nauryz merekesi ómirimizge bekem enip keledi. Biylghy 22 nauryzda Barys jyly shyghyp, shyn mәnindegi  Jana jyl - Qoyan jyly kiredi.

Jaqynda ghana, Barys jyly shyghar qarsanda, elimizding eki bas qalasynda Jetinshi qysqy Aziya oiyndary ótti. Onyng júrtshylyqty razy etken tamasha nәtiyjeleri men sol oraydaghy bolashaq mindetter de nazardan tys qalmaugha tiyis.

Biylghy jyldyng taghy bir ereksheligi bar,  ol - el Preziydentin saylau nauqanynyng da mereyli jylgha sәikes kelui. Bizding gazet búl manyzdy sayasy sharagha da atsalysady.

Osy jәitterding bәri biylghy úly merekege layyqtalghan is-sharalar  mazmúnyn bayyta týsedi, búl anyq. Demek, bizding jana gazetimizding de qozghaytyn taqyryptaryn naqtylap, aishyqtay týsetin bolady. Osylardy arqau etu arqyly, elimizde ziyaly, intellektualdy qogham qúrugha ýles qosudy kózdeytin kýresimizdi biz oqyrmandarymyzdyng belsendi ýn qatuyna sýiene otyryp jýrgize beretin bolamyz. Tәuelsizdikting 20 jyldyghy Jylynda - beybitshilik pen jasampazdyqtyng 20 jylynda jinaqtalghan ruhany qazynamyzdy bayyta týsip, tәuelsiz el azamattaryn otanshyldyqqa baulityn taqyryptardy tereng qozghau jolymen últtyq maqtanyshtar mazmúnyn asha týsuge tyrysamyz.

Bizben birge bolynyz, qymbatty oqyrman!

«Úly dala» gazeti