Jeltoqsangha qatysty beynetaspalar joyyludyng aldynda túr
Qazaq qoghamyndaghy aitylmay jýrgen aqiqattyng biri – Jeltoqsan kóterilisi. Biz otyz jyldan beri sol qandy oqighagha tiyisti baghasyn bere aldyq pa? Sol kezde alandaghy jastardy jazalap, sottaghandar qazir qayda? Olar nege halyqtan keshirim súramaydy? BAQ búl kóterilis turaly jan-jaqty zertteuler jasap, telearnalar nege jeltoqsandyqtarmen súhbattar úiymdastyrmaydy? Osy kóterilisting aqiqatyn arqalaghan jalghyz filim – “Allajar” nege halyqqa jetpey otyr? Osy súraqtargha jauap izdep, býgingi kýni densaulyghy syr berip, auyr jaghdaygha dushar bolyp otyrghan “Allajar” filimining rejissery Qaldybay Ábenovpen súhbatqa bardyq.
Eski jataqhanalardyng birinde túryp jatqan rejisser esikti ózi ashty. Infark pen insulitty qatar alghandyqtan, densaulyghy әbden syr beripti. Ýiding bir búryshynda “Allajar” filimining plenkalary (beynetaspalary) jinalyp túr.
- Búl plenkalar әbden eskirdi. Joyyludyng aldynda túr. Ony qayta jasatu ýshin qarjy kerek. Biraq, qolymnan kelgenshe aman saqtap qalugha tyrysamyn. Óitkeni búl - tútas últtyng tarihy ghoy, - dep әngimesin bastady rejisser.
Al, jaryqqa shyqpay jatuynyng sebebin súraghanymda:
- Sol kezde jastardy jany shyqqansha qudalap, qolyn qangha bylghaghandar býgingi biylikte әli otyr. Olar Jeltoqsan shyndyghyn aitqyzbaydy, óitkeni, ózderining qylmystary ashylyp qalady. Sondyqtan da, búl filimge qazir de kedergi óte kóp, - dep jauap berdi.
IYә, “Allajar” shyn mәninde taghdyrly tuyndy. Sebebi, segiz jyl boyy týsirilip, qansha qysym men kedergige úshyrasa da, halyqtyng shynayy mahabbatyna bólendi. Búl filimdegi bas keyipkerler Azat pen Lәzzat – jeltoqsandyq jastardyng jiyntyq obrazy. Al, filimning sonau týrki dýniyesinen bastau aluy da tegin emes. Sebebi, Kýltegin men Tonykókting otty sózderi qazaqtyng ruhyn oyatyp, namysyn qayraytyny belgili.
Al, filimning atauy – azattyqqa, erkindikke úmtylghan qazaq jastaryna Alla jar bolsyn degen izgi niyetten tughan bolar...
Negizinen Jeltoqsan kóterilisi turaly tuyndynyng әu bastaghy “Qazaqfilim” bekitken núsqasy mýlde bólek bolypty. Onda, Sapar degen jigitting araqqa sylqiya toyyp alyp, alangha shyghyp, milisionerlermen qaqtyghysyp, aqyry sol qylmysy ýshin auylyna qashyp baryp tyghylghany bayandalady. Demek, jastargha taghylghan maskýnem, nashaqor degen sózderdi sol keyipker arqyly dәleldeuge tyrysqan. Biraq, rejisser búl ssenariymen mýlde kelispeydi.Sóitip, Mәskeuden Aleksandr Lavshin degen dramaturgty shaqyryp, ekeui Jeltoqsan kóterilisin zertteuge kirisedi. Ol ýshin Almatynyng jogharghy oqu oryndaryn aralap, Jeltoqsangha qatysqan qyz-jigitterdi tauyp, sóilesedi. Solardyng aituymen alanda bolghan súmdyqty qaz-qalpynda qaghazgha týsiredi. Lәzzat Asanovanyng auylyna baryp, anasymen kezdesedi. Qayrat Rysqúlbekov otyrghan Semeyding týrmesine baryp, Qayratty óltirgen baskeser Vlasenkomen súhbat jasaydy. Jastardy aparyp tókken Batys mazaryn zerttep, derekter jinaydy. Osylay tabandy zertteuding nәtiyjesinde Jeltoqsan kóterilisi turaly biraz aqiqatqa qanyghady. Biraq, rejisserding osy әreketi ýshin qysym men qudalau kóbeyedi. Óitkeni, ol kezde G.Kolbin әli de biylik basynda edi. Repressiya jalghasyp jatqan sol tústa Jeltoqsan taqyryby turaly filim týsiremek týgili, aitudyng ózi qorqynyshty boldy. Biraq, rejisser sonday tәuekelge bardy. Osy erligi ýshin de búl tuyndy halyqtyng shynayy alghysyna bólendi. Sebebi, qazaq kinosynyng tarihynda - halyqtyng kinony ózderi súrap jәne kórsetilimi anshlagpen ótui óte siyrek kezdesedi.
1996 jyly mamyr aiynda túsaukeseri bolghannan keyin “Allajar” filimine shet eldik BAQ-tyng nazary auady. Biy-biy-sy arnayy habar әzirlep, shet eldik birneshe jurnalist rejisserden súhbat alady. Al, 2000 jyly “Ghasyrlar toghysyndaghy – qazaq kinosy” atty halyqaralyq kinokonferensiyada fransuz kino zertteushisi Kloe Driye:
- Men Parijde qazaqtyng «Jana tolqyn» rejisserlary týsirgen filimderding bәrin kórip shyqtym. Jәne osy Almatyda da qazaq kinolarymen týgel tanystym. Biraq , maghan únaghan jalghyz filim –«Allajar» filimi. Nege ekenin qaydam? Osy konferensiyada «Allajar» turaly eshkim eshtene degen joq.
...IYә, maghan únaghan jalghyz filim - «Allajar». Filimning janymdy baurap alghany sonsha, 4 saghat 5 minuttyng qalay ótkenin bilmey de qaldym.
Búl – qazaq halqyna, qazaq tarihyna, Qazaqstandaghy demokratiyalyq qozghalystyng damuyna kómektesetin, sizderge, sizderding keleshek úrpaqtarynyzgha óte qajet filim, - dep joghary baghasyn beredi.
QR Jurnalister Odaghy men Uәlihan Qalijan bastaghan “Egemen Qazaqstan” gazetining újymy “Allajardy” memlekettik syilyqqa úsynady. Biraq, ol úsynys keybir ziyalylardan qoldau tappaghandyqtan, sol kýiinde qalyp qoyady...
Al, filimning rejisseri Qaldybay Ábenov Jeltoqsan kóterilisin bolashaqqa jetkizuden bólek, jazyqsyz jala jabylyp, týrmede otyrghan qyz-jigitterdi bosatyp alu ýshin de ayanbay kýresken túlgha. “Qazaqfilimnin” 250-kabiyneti jeltoqsandyq qyz-jigitterding bas qosatyn alanyna ainalady. Sol jerde “Jeltoqsan” úiymy qúrylyp, alghashqy ashtyq aksiyalaryn úiymdastyrady. Nәtiyjesinde, birneshe jeltoqsandyq qyzdar men jigitter sol úiymnyng kómegimen bostandyqqa shyghady. Jәne ol úiym Zamanbek Núrqadilov, Oljas Sýleymenov siyaqty t.b. ziyalylardan qoldau tauyp, Jeltoqsan kóterilisining aqiqatyn anyqtaugha kóp septigin tiygizedi.
Ókinishtisi sol, Jeltoqsan tarihyna ólsheusiz ýles qosqan Qaldybay Ábenov qazir qogham nazarynan tys qalghan. Tangha deyin aurumen alysyp, janyn qoyargha jer tappaydy. Sonda da keybir kelensiz jayttargha nemqúrayly qaray almaydy.
- Qazir qazaq kinosyna shashylghan qarajat esepsiz. Biraq, kino joq! Al, qazaqtyng ruhany qúndylyqtary eskerusiz qalyp jatyr. Osynday kelensiz uaqytta kereksiz bop biz qaldyq, - deydi rejisser...
Shyny kerek, qazir Jeltoqsan kóterilisi, “Allajar” filimi turaly qogham, әsirese, jastar kóp bilmeydi. Biraq, ol jastardyng kinәsi emes. Aytqyzbaghan biyliktin, aita almaghan qoghamnyng qateligi.
Sonda, biyliktegilerding bedeli ýshin halyq óz tarihyn úmytyp dýbara kýige týsui kerek pe? Al, tarihty búrmalau keleshekting aldyndaghy keshirilmeytin is ekenin nege eskermeymiz?
Núrbiyke Beksúltanqyzy
Abai.kz