Shynghyshannyng úrpaqqa amanat etken "ghaqyliyasy" turaly...
Qazaq handarynyng tegi men tektiligin Shynghyshannan izdesek, kóptegen adamdar óz tamyrymyzdy ózgeden izdegendey tosyrqay qarauy mýmkin. Dauy men talasy kóp osy taqyryptyng terenine barmay-aq, qolymyzgha ilikken, oiymyzgha oralghan sarabdal oilargha jýginsek te biraz shyndyqtyng beti ashylady.
Tipti qúlaq estigendi emes, kóz kórgen tariyhqa jýginsek, Shotaman Ualihanov jәne onyng nemere atasy Shoqan Ualihanovtyng tegi men tektiligi haqynda da biraz әngime qozghaugha bolar edi. Ózim kóz kórgenderden Ábilpeyizding shóberesi Shәriphan Kógedaevtyng shәkirttiginde bolghan talay qartpen kenesip edim. Shәriphan dese eki qolyn tóbesine qoya han kóteretin sol qariyalar asyl begzadasyna shang juytpaytyn. Sondaghy kóp әngimening birinde Shәriphannyng «Qazaq-qyrghyz úiymyn» basqaryp túrghan bir kezinde, auylda bir toy bolyp, Shәriphan joqta tús-tústan erulik, toylyq, kórimdik dep kóp mal jinalghan kórinedi. Syrttan kelgen Shәriphan ózinde joq kóp maldyng qaydan kelgenin tektep, dereu atalghan úiymnyng qazynashysyn shaqyryp, maldy solargha ótkizipti desetin. Sol qara kókting túqymyn Shyng Shysay ayausyz úryp-soghyp bas iydire almaghanda, dóreki tergeushining biri sýiegine tiyetin ashy sózdermen tildese kerek. Etine tayaq tiygenine mynq etpegen sabaz qorlaghan sayqymazaqqa tózbey, tergeushini qolyndaghy kisenmen úryp jyghypty. Ózin jaular sol 1943 jyly Ýrimjide keskilep óltirdi.
Búl mysaldardy nege shúbyrta jóneldik. Kóz kórgendey bolghan osy hikayalardyng astarynda ne bar?. Shәriphandy halqy aldynda han kótergen tektilik syry qayda jatyr? – Mine, múnyng bәri biz sóz ótkeli otyrghan «altyn әuletterdin» bastauyndaghy Shynghyshan zamanynan búryn jәne keyingiler arqyly jalghasqan taza qandylyq, tektilik arqauy. Shynghyshandy monghol dep bizden alystatpay-aq, últtyq bógenayymyz aiqyn angharylmaghan tústaghy týrki júrtynyng kósem, qolbasshysy dep tanuymyz lazym. Onyng qarapayym mysalyn Maghjan Júmabaevtyng myna óleninen bayqaymyz:
Tumaydy adamzatta Shynghystay er,
Danyshpan, túnghyiyq oi, bolat jiger.
Shynghystay arystannyng qúr aty da,
Adamnyng jýregine jiger berer.
Endeshe, Shynghyshannyng artyna qaldyrghan ghaqyliyalary men ósiyetterine jýgine otyryp, oiymyzdy odan ary órbiteyik.
Álem halyqtaryn sýy iydeyasy
Shynghyshannyng әlemge soghys ashuy tek qana jer betining qojasyna ainalu ma? Álde «adamzattyng bәrin sýy bauyrym» degendey, dýniyege ortaq «komuniziym» ornatpaqshy bolyp, halyqtar birligining ortaq múratyn oilady ma? Áriyne, tamyry tereng talay syr bar. Týrkilik odaqtyqty ydyratu pighylymen qaraushylardyng kez-kelgeni bizdi bir-birimizge jau qoyyp, Shynghyshandy tek qana «shapqynshy, jauyz» kórsetkisi keldi. Sayyn dalada jasaghan bir tútas aghayyndy halyqty taypalyq, últtyq tekke bóldi.
Al, ózi ne deydi?
Dýniyejýzin ornyqtyramyn desen,
Dýiim júrttyng basyn qos.
Álemning halqyn yntymaqtastyramyn desen,
Áueli olardyng kónili men senimin tap.
***
Shyghystan batysqa deyin,
Múnsha júrtty biyledim.
Qany bólekti bauyrlastyrdym,
Jany bólekting basyn qostym...
***
Býginge deyin mening estuimshe ýsh myng qylmys kinәning eng auyry qayrymsyzdyq eken.
***
Qatygez emes, әdil shynshyl, turashyl adal, bilikti, aqyl parasatty adamgha qúrmet kórsete bilu kerek.
***
Bir adam tuyp týmen júrtty ornyqtyrsa adamzattyng barlyghyna sharapat. Osylay istese kóktegi tәnirge, jerdegi adamgha abyroy.
***
Han adam tek biylik ústaushy ghana emes, halyqtyng ata-anasy, olardyng birligin saqtaushy, oy sanasyn bir arnagha týsirip, biriktirushisi bolmaq.
***
Aqqu qústay jinalyp,
Adamnyng barlyghy jyrghasa deymin.
Ótirikshining sózine aldanyp,
Bos sózge mas bolmasa deymin.
Aq qútanday jinalyp,
Adamnyng barlyghy jyrghasa deymin.
Qyrt adamnyng sózine senip,
Qyrghyn soghysta ólmese deymin!
***
Dýniyedegi ghadildikti tileu,
Ár adamnyng úly armany.
Dýniyedegi jamandyqtan jiyrenu,
Ár adamnyng ózinshe qorghany.
***
Dýniyejýzi bir jan úyaday tynyshtalyp, beybit ómir ornasa mening janym jay tabar edi.
***
Mening aqylgóy ghalymdardy shaqyryp, talantty talaptylargha sýienuge qúmartuym dýnie jýzin tynysh ornyqtyru ýshin edi.
Mine, kórip otyrghanmyzday Shynghyshan eshqashan «basqa halyqty jaula, qanyn suday aghyz, tozdyr» degen sekildi sózderge barmaydy. Jer betine әdildik, tynyshtyq ornatudy armandaydy. Jәne de múny tekten-tekke aita salmaydy. «Men jalghyz auyz sózdi aghat aitsam býkil eldi búzady. Jalghyz auyz sóz bolsa da jalghan aitpaugha tyrysamyn» – dep, «han eki sóilese qara bolady, qara eki sóilese qatyn bolady» degen qaghidany ústanady. Olay bolsa biz kórip ótken sóz basyndaghy jarqyn mysaldardyng týp-tórkinining qayda jatqanyn angharu qiyn emes. «Býkil dýnie jýzi proletariattary biriginder!» degen Lenin jaryqtyqtyng sózinde qanshama jyl qatyq qyldyq. Al Shynghyshan bolsa atalarymyzdyng atasy, týrki-qazaq júrtynyng jihanger bahadýri emes pe!?
Memleketshildik iydeyasy
Býginderi jalpaq jahangha mashhýrmyz dep shirengen qytaylar óz tarihyna: «Júngony (qytay elin) birlikke keltirgen Yuan patshalyghy (Qúbylay patshalyghy)» dep altyn әrippen jazyp qoydy. Al bizde, Shynghyshan dese, monghol dese, tap bir solar oyanyp ketip memleket biyligin tartyp alatynday ýrke qaraymyz. Býgingi qazaq memleketining shyghu tórkini Shynghys qúrghan quatty elden bastalatynyn moyyndasaq, onda onyng memleketshilik iydeyasy bizding de barar baghyt, jýrer jolymyzdy kórsete alady. Ejelgi hún dәuirining týrkiler arqyly jalghasqan memlekettik qúrylymy, kemeldi zany bolghanyn eske alsaq, sol arqaudy Shynghyshan bizge jalghady. «Búrynghynyng sózi – múra, eskining josyny – zan» dep, ózinen búrynghyny jәy ghana jalghap qoyghan joq – óz memleketin basqaru týzimin ornatyp, atqarushy organdardyng basqaru jýiesin qatang baqylaugha alyp otyrdy.
Shynghyshannyng Joshygha aitqan aqylynda:
Bólim júrtty basqara almasan,
Bólek el bola almaysyn.
As tagham dayyndaushy aspaz,
Alqa topqa jetkizuge mindetti.
Úly eldi teng basqaru,
Asty alalamay jetkizumen birdey, – degeni, әriyne, bizdi menzegeni emes pe!?
Taghy da ary qaray qarap kóreyik:
Óz tәnim talyqsa da,
Úly memleketim qaljyramasyn.
Býkil denem shaldyqsa da,
Býtin elim býlinbesin!
Óz tәnim talyqsa talyqsyn,
Úly memleketim qúlamasyn.
Býkil denem qinalsa qinalsyn,
Býtin elim qinalmasyn!
***
Qalyng eldi basqara almasan,
Qandas aghayyn bola almaysyn.
Úly eldi basqaru josyny,
Úlystyng qamyn oilap,
Kópting kónilinen shyghyp,
Artynnan erte biluinde.
***
Keleshekte 500,1000,10000 jyl ótsede dýniyege kelip biylik ústaytyn úrpaqtarym qaysy elge de jol-joralghy bola alatyn «Ýsh jarghy» zanyn búljytpay oryndasandar sol eldi mәngilik tәnir qoldap, olar әrqashanda quanysh jyrghauly, baqytty bolmaq.
***
Mәrtebeli noyandar! tuys-tughandaryna ghana qol úshyn berip, bógde adamdardy shettetsender, baylyq dәuletterine sarandyq istep, ýkimettik dýniyeni jymqyrsanadar, onda jalghan jolgha týsip, úrlyq qarlyqqa salynghanmen ten. Sonday qylyqtan memleket qúlap, jaugha jenilesinder. Múnday jat pighylgha jol bermender!
***
Úlysyndy qútqaramyn desen,
Últyndy qútqar.
Últyndy qútqaramyn desen,
Ruhyndy qútqar.
***
Jasandy jalghan josyn kóbeyse, qara halyqtyng ýni hanyna jetpey, zalym sayd sanattary bas paydasyn olyap, memleketti oirandaydy.
***
Memlekettik josyndy,
Bilikti biyden súra.
Bilmeytin nәrsendi,
Aqylgóy aqsaqaldan súra.
***
Memlekettik jol-josyndy baysaldy әdil oryndasa kópke qadirli bolmaq. Týzu jýrse jaqsy ataghy jayylyp, kórer kóz, estir qúlaqqa jaghymdy bolmaq.
***
Keleshek úrpaqtarym!
Shynayy kónilding әmirimen,
El ýshin ayanbay enbek etip,
Úly memlket qúrsandar;
At ataqtaryndy saqtap,
Attaryng jaqsy jariya bolsa;
Men ólsemde ruhym ólmey,
Aruaghym senderdi jebeytin bolady!
***
Mәngilik tәnrining jebeui, babalar aruaghynyng qoldauymen úrpaghym ýshin úlanqayyr eldi ornattym. Onyng ortalyghynan tórt qúbylyasyna deyin bir jyldyq jer. Endi, sender ýshin yntymaq berekeli boludy ghana ósiyet ettim.
Osy sózderden Shynghyshannyng óz memleketin qúru jolyndaghy qiyndyghy men ony jan-tәnimen qorghau iydeyasy anyq angharylady. Memleketshildik jәne ony úrpaqtan-úrpaqqa amanattau arqyly halyqtyng adansyz ómir sýru iyadeyasynyng manyzdylyghy qayta-qayta qadaghalanyp otyrady. Demek, hannyng qara basyn emes, halqyn, memleketin sýng iydeyasy shynayy sýiispenshilikpen beynelengeni anyq.
Han jәne el basqaru haqynda
Han degen kim, onyng halyq aldyndaghy mindeti ne degendi Shynghys әuleti atadan balagha altyn arqau, búljymas zang retinde jalghap otyrady. Taghy da hannyng ózin tyndayyq:
Mening han taghyma úrpaghymnan kim múrager bolsa da jaqsylyqqa jaqsylyq isteytin bolsyn.
***
Hany aqyldy elde,
Qarasy tynysh tabady.
Jartasty jerde,
Eshki tynysh tabady.
***
Han jyrghauly bolsa,
Memleketining quattylyghynan.
Qara jyrghauly bolsa,
Hanynyng quattylyghynan.
Hanym jyrghauly bolsa,
Erining aqyldylyghynan.
Halyq jyrghauly bolsa,
Yntymaq birliginen.
***
Aqyldy hannyng eli,
Qaranghyda adaspaydy.
Aqylsyzdyng auyly,
Ashyq kýnde adasady.
***
Óz basyng әdil bolsa,
jarlyqsyz-aq is biter.
Óz basyng әdiletsiz bolsa,
Órge sýiresende,
Ózge júrt artynnan ermes.
***
Keshe mәrtebeli taqqa otyryp,
Býgin úlystyng taghdyryn úmytyp,
Qara basynnyng qamyn oilasan,
Býgingi eldik josyngha jat,
Ertengi úrpaqtan úyat.
***
Han adam qaramenen teng emes,
Kóringenmen jarbandasyp,
Kýlki bolu jón emes.
***
Bilim men jarlyqty, qayrymdylyq pen aibatty úshtastyra bilgen shaqta әlemdi iyelene alasyn.
***
Talpynys, kýresti baghalay bilmegen qaranghy hannyng aldynda bas iiding qajeti joq.
***
Ózimshil han, noyandar,
Óz jerinde ghana syily.
Tereng oily adamdar,
Qayda jýrse de syily.
***
Úly úlys elindi,
Úlaghatty basqar.
El maqtar ataghyndy,
Basynan bastap esker.
***
Han sarayyndaghy orynsyz shalqyp tasu úrpaqtardyng tәrbiyesin búzyp, baqtalas arazdyqqa, kórseqyzar dýniyeqonyzdyqqa soqtyrady.
***
Jan tynyshtyqty oilaghan,
Jan rahatyna bólengen,
Jandayshaptyng sózine erip,
Jalghan madaqqa marsighan El iyesi,
Jasyna jetpey aljasyp, ynjyq bolady.
***
Jarghyny han shygharyp, uәzirler jariyalaydy,
Jarghyny ihannan qaragha deyin jýzege asyrady.
Jarlyq qatty bolsa onyng iyesi de oryndasyn,
Jarghyshynyng jariyasyn kim bolsa da búljytpasyn.
***
Han adam tek biylik ústaushy ghana emes, halyqtyng ata-anasy, olardyng birligin saqtaushy, oy sanasyn bir arnagha týsirip, biriktirushisi bolmaq.
***
Han adam,
Qaranyng qylyghyn kórsetse,
Qauymdy elinen airylady.
Qara adam,
Han bolamyn dese,
Qara basynan airylady.
***
Han adamnyng qylyghy,
Maydan qylshyq suyrghanday,
Tap-taza bolsa,
Ár sózi әdil bolsa,
Handyq degen sol bolmaq.
***
Han adamnyng úly eli,
Úlylyqqa toqtaydy.
Halyqtyng adal niyeti,
Qaranghyda adastyrmaydy.
Shynghyshannyng jer betindegi ataqty handardyng biri jәne biregeyi bolghanyn eskersek, onyng han turaly, hannyng әdiletti bolmaghy turaly aitqandary әkening balagha aitar ónegeli ósiyetterining biyigi sanalady. Jәne de ol búl sózderdi auzymen ghana aityp qoyghan joq, qolymen istedi. Tirisinde aspannyng tireuindey tirekti hangha ainalyp, ataghy jer jahangha jetti.
Zan-týzim jәne tәrtipke boyúsynu jayynda
Shynghyshan dәuirinde memleketting ishki basqaru tәrtibi erekshe bolghan. Keybir zertteushiler aitqanday onda «jabayylyq», «zoreker, qanpezerlik», «dýniyeni jaulau aram pighyly» bolmaghan. Jer betining barlyq adamyna, barlyq handaryna ortaq tәrtip ornatyp, halyq bir atanyng balasynday alansyz ómir sýrse eken degen atalyq pighyl boldy. Sol sebepti de onyng zany barynsha qatal, naghyz shyndyq pen kemel tәrtipke qúryldy. Kórelik:
Qúr keude qúmarlyqqa salynba,
Tәrtip, josynnan airylma.
«Ay» deytin ajang bolsyn,
«Qoy» deytin qojang bolsyn.
***
Jandayshap, meyrimsiz, qayrymy joq, bassyz bausyz jannan jiyrenip, qylmyskerdi ayausyz jazalasang qarapayym halqyndy jyrghauly ete alasyn.
***
Jarlyqty orynday almaghan ondyqtyng basshysyn dereu bosatyp, sol ondyq ishinen basqa adamdy tandau kerek. Qanday bir jarlyq әmirdi búiyrghanda mindetti týrde ýsh adamnyng pikiri toghysqan boluy kerek.
***
Úry, zorlyqshylar ter tókpey, basqanyng tapqan malyn payda kóredi. Qara qarghaday úrlyqshy, búzaqylardy jermen jeksen etip taptau kerek.
***
Kórip bilmey túra,
Kórdim dep aighaq bolyp.
Shyndyqqa qiyanat jasaushyny,
Shybyn janyn ayamay jazala!
***
Ot, dastarhan, ydys-ayaqtan attap, sudyng kózine shomylyp, kir jughan, kýl men sugha siyip, mәngilik tәnirdi shamdandyrghan adamdy qatal jazalandar!
***
Óz aryn taza saqtaghan adam,
Óz elinde úrlyqtan tazsha saqtaydy.
***
Úl, qyzy ata-aansyn syilamasa,
Bauyry aghasyn qadirlemese,
Áyeli erining sózin estimese,
Qosshysy basshy sózin oryndamasa,
Olardy qatang jazalandar!
***
Alym salyq bar jerde,
Memleket bar.
Memleket bar jerde,
Alym salyq bar.
***
Jer – elding túraghy. Mening elimning jerinen qúday súrasa da berushi bolmandar! Jer baylyghyn jat elge bergendi eshbir keshirimsiz jazalandar!
***
Úrlyq istep, tonaushy bolghan adamdy súrausyz jazala!
***
IYesine qastyq istegendi ayama. Kim dep oilap onymen jaqyndasasyn! Múnday adamdy týp-túqiyanymen qúrt.
***
Eger mening úrpaqtarymnan «Úly Yasa» zandy búzsa aqyl aityndar. Ekinshi ret búzsa jazalandar. Ýshinshi ret búzsa alaysqa jer audarylsyn. Qayta oralghanda oiyna bir nәrse týser. Eger týzelmegen bolsa moynyna búrau salyp qamandar. Sonsong alys, jaqyn janashyrlar jinalyp, aqyldasyp sheshinder!
***
Ásker basshylary sarbazdargha tiyanaqty úghyndyryndar! Óz erkimen baghynghan elding baspana, dýnie mýlik, egindik jer, bau baqshasyn tonaugha tiym salyp, tonap alghan zattary bolsa qaytaryp bergizui kerek. Jәne de baspana ýi, beyit qorghandardy býldirip, tonaugha bolmaydy!
***
Kelisim baghamen qaryzgha zat alyp shyghyngha úshyrasa, ekinshi ret qaryzgha berinder. Ekinshi ret shyghyndalsa ýshinshi ret kómektesinder. Ýshinshi ret paydaly sauda jasamasa qatal jazalansyn!
Kórip otyrghanmyzday el ishin basqarudaghy әskery tәrtip, qazynalyq baqylau, sauda-sattyq isteri, qaryzben sýiemeldeu, salyq tapsyru, t.b. býgingi memleketterdegidey barlyq qúrlymdyq qyzmet jýiesi men qatang baqylau barysyn bayqaymyz. Bizding jenil kózqaraspen qaraushylardyng oy tújyrymyn teristesek, kemeldi zansyz el-júrtyn basqaryp, aiday әlemge jariya boluy mýmkin emes edi.
(Shynghyshannyng ghaqliyalyq sózderi Súltan Tәukeyding audarmasynan alyndy)
(Jalghasy bar)
Jәdy Shәkenúly, jazushy, Qazaqstan jazushylar odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi, Halyqaralyq Shynghyshan akademiyasynyng akademiygi
Abai.kz