Kýni keshe «zhasalash.kz» saytynda «Kýres Atahan: qazaqtar – úighyrlardyng bir tarmaghy» atty material jariyalandy. Týpnúsqasy «hoylam.net» saytynda jaryq kórgen atalmysh material «Úighyr-Qazaq bauyrlargha hat» dep atalghan eken. Qytaydaghy qalyng úighyrdyng talayly taghdyryn sóz ete kele preziydent Núrsúltan Nazarbaevtan arasha súraghan tarihshy sóz arasynda qazaqtardy úighyrlardan taraghan, úighyrlardyng bir tarmaghy degendi de qystyra ketedi. Ezuimizge kýlki ýiirgen búl derekting shyndyqqa janaspaytynyn belgili tarihshy Qaly Ibrayymjanov aitty. 

Sonymen jauap:

Kýres bauyrym, arghy-bergi tarihty bir shybyqpen sypyryp, qazaqty úighyrdan taratqan «sensasiyana» jol bolsyn! Týbi bir Týrki ekenimiz ras, biraq  ol qazaqty úighyrdan taratu degenge saymaydy. Sebebi, ejelgi grek, qytay, parsy, bertin  kele  orys shejirelerinde joq derekti qaydan  oilap  taptyn? Kenestik qyzyl imperiya otarshyldyqtyn  súrqiya  sayasatynyng arqasynda  Týrki tekti MOGhOLDYNG tarihyn, ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn «mongholgha» telip әlemdik dau tudyryp, әli kýnge osy bir kelensiz jayttan aryla almay jatqanda, «jer astynan  jik  shyqty, eki qúlaghy tik shyqtynyn» keri  kelip, sol bir «altyn jiptin» jalghasy óziniz bolyp, býkil qazaqtyng tarihyn endi telimegen úighyr qaldy ma? Ne sonda qazaq  últy, Qazaq memleketi jәne onyng tarihy  kim kóringenning oiynshyghy bolghany ma? Joq әlde «kýlsheli bala sýimendi» degendey, kózderining qúrty bolghan baytaq  dalamyz ben ereksheligimen әlemdi tanqaldyryp jýrgen salt – dәstýr,  әdet – ghúryptarymyz ba? Sol ýshin de bizding jomarttyghymyz ben qonaqjaylylyghymyzdy paydalanyp, ózderin zor, bizdi qor sanaghany ma? Nege osy kim kóringen bizge «agha» bolghysy kele beredi? Al, endi tynda Kýres bauyrym, men biletin úighyr tarihy bylay, ózing aitqanday Oghyzdan bastayyq:

Kýres Atahan

Sonymen, hikayamyzdyng basyn sonau orta ghasyrlarda Selenga, Orhon, Tola ózenderining boyynda qúrylyp 745 – 840 jyldar aralyghynda ómir sýrgen Úighyr qaghanatynan bastayyq. Ol Kóktýrikter qúrghan Ekinshi Týrik qaghanatynyng ornynda payda boldy,  astanasy Orhon ózeni boyyndaghy Qarabalasaghún  qalasy edi. Alghashqy qaghany Peylo (745 j.), keyin múragerlikpen onyng balasy Moyynshorgha berilip, ol 746 – 759 jyldar aralyghynda biylik qúrdy. Atalmysh qaghanat biyligin toghyz oghyzdar (keyde segiz oghyz) taypalar birlestiginin  shonjarlary jýrgizip otyrghan. Sol bir tarihy kezeng ayasynda  Ortalyq Aziya men Monghol ýstirtinde tirshilik etip, sayasy biylikke iyelik etken, bir – birine qarama – qarsy týrki tekti eki taypalyq odaq ómir  sýrgen  bolatyn:

1) Týrik atauyn iyelengen  týrik – qypshaqtar.

2) Toghyz oghyz birlestigi.

Óz atauy aityp túrghanday «toghyz oghyz» - sózi etnikalyq esim emes, sayasy atau. Búndaghy qypshaqtar (Ashina) atalyq biyleushi әuletti qúraydy, sebebi, olar ejelgi týrkiler týsiniginde «Tәnir tekti», «Tәnirden jaratylghan әulet», al  toghyz oghyzdar analyq  әuletke (Ashide) jatqyzylyp, arghy tegi  «Ghúndardyng qyzdarynan taralghan» dep  tanylghan. Jәne de kóne tarihy mәlimetterge jýginsek, Týrki qaghanatyndaghy Bumyn, Elteris, Kýltegin, Tonykókting qaramaghyndaghy úlystardyng biri osy qypshaqtar bolghan. Týrki qaghanatyn satqyndyqpen  qan  qaqsatqan úighyr hany - Moyynshordyng molasyndaghy qúlpytasta «Týrki qypshaqtar bizdi elu jyl biyledi» - dep jazylghan derek te bar. Sonymen qatar birshama tarihy mәlimetterdi bizge jetkizushi qytay jylnamashylary, oghan qosa «Týrkiler  ghúndardyng tikeley  úrpaghy  edi» degendi de jazyp qaldyrghan. Jәne de 732 jyly Qytaydan quylghan maniyheylik din iyeleri úighyrlar ortasynan jaqtastar tauyp, biylik ýshin talastaghy  ishki soghysta  Moyanchur idyqútty qoldap, onyng biylikke kele salysymen maniyheylikting yqpalyndaghy úighyr qoghamy, atalmysh din qojalyq etken teokratiyalyq  memleketke ainalady. Bas – ayaghy bir ghasyrgha juyq ghúmyr keshken  Úighyr qaghanaty 840 jyly jarty ghasyrgha sozylghan Eniysey qyrghyzdarymen bolghan soghysta kýl – talqan bolyp jenildi.

Tәuelsizdikten aiyrylghan toghyz oghyzdardyng (úighyrlardyn) bir bóligi (15 aimaq) Altay men Tarbaghataygha auyp  qarlúqtardyn  qúramyna qosylsa, qalghan jartysy Shyghys Týrkistan men Ganisu ónirine qonys audarugha mәjbýr boldy. Úighyrlardyng qanyrap, qúlazyp qalghan júrtyna birtindep, monghol tildi taypalar kóship kelip qonystanyp, sharuashylyghyn tiktep túraqtap  qaldy. Álgi orys tarihshylary aitqan «bir-aq týnde jer jútqanday ghayyp bolghan Jetisu men jonghariyanyng jauynger úighyrlarynyn» tarihy mýmkin osy bolar....

Alayda uaqyt óte kele esi kirip, etegin jighan úighyrlar  ózderining jana Otandaryna tez beyimdelip, Túrfan, Qarashar men Qúsha siyaqty shúrayly da berekeli, otty da suly tirshilikke qolayly aimaqtardyn  jergilikti halqymen qoyan-qoltyq aralasyp ketti. IH ghasyrdyng songhy shiyreginde Tyani – Shani tauynyng teriskeyinen bastap orasan zor aimaqtaghy otyryqshy júrttar, kóshpendi jauynger týrki tektes toghyz oghyzdardyng danqty atyn iyelenip, búdan  bylayghy tirlikterinde  «Úighyr» sózi  basymdyqqa  iye  bolyp,  jiyi  qoldanysqa  ene   bastaghandyghy bayqalady.

Búndaghy bizdi tandandyratyn jaghday, osynsha aimaqty qamtyp jatqan túrghyndardyng әleumettik qúrylymy, olar: kópesterden, qolónershilerden jәne diqanshy – baghbandardan túratyn mýldem basqa el – júrt edi. Búl  degeniniz - ózderi  aishyqtap esimin iyelengen jaujýrek  kóshpendilerge  esh  úqsastyghy  joq, jana halyqtyng qalyptasuymen erekshelenedi. Tegi jaghynan әrtýrli etnostardyng bir-birimen etene aralasqany sonsha, Túrfan ólkesinde mәdeniyetting ózgeshe bir, basqagha úqsamaytyn budan týri qalyptasty.

...Nelikten? Qalay oilaysyz, nege búlay  boldy? Ejelgi demekshi, búl súraqqa  kóne shejirelerden jauap izdep  kórelik. Endigi  әngime arnasy ózgerip  ejelgi dýniye, yaghni, bizding zamanymyzdan búrynghy uaqyt, әlem turaly bolmaq. Ol ýshin biz әngimemizdi Saqtar tarihynan bastaymyz.  Endi, Úly Saq  úlysynyn  patshayymy Túmar (Tomiriys) men Parsy patshasy Kir (Qúrysh) arasynda bolghan qandy shayqasty esimizge týsireyik. Alapat qantógis basqynshy, ashkóz, qanqúmar Kirding Saq úlysynyng aimaghyndaghy  Talas dalasynda ajal qúshuymen ayaqtalady. Onyn  kesilgen basyn jiyirkene ústaghan saq patshayymy Túmardyng «Izdegening qan edi! Ish endeshe...» dep, qan toly torsyqqa batyryp túryp aitqan sózi, myndaghan jyldardy artqa tastap, olardyng tikeley úrpaghy qazaqtargha,  yaghni, bizge de sol  qalpynda jetti. Mine, óziniz kórip otyrghanday asqaq ruh pen óshpes erlikting halyq jadynda mәngi saqtalyp úrpaqtan – úrpaqqa  berilip,  eshqashan  óshpeytinine ata tarihtyn  kuә ekendigi  dәlel.

Aqyry el-júrtymen aqyldasqan ýlken talqylaudan  song Túmar patshayym Gushtasp degen qyzmetshi qúldyng balasy Dariyaushty (Dariy) quyrshaq patsha etip taghayyndaydy. Oghan qosa bolashaqta qantógisti boldyrmaudyng aldyn alu ýshin, kóshpendi halyqtarda baghzy zamannan kele jatqan josyq  «Amanat alu» tәsilin paydalanady. Búl dәstýr boyynsha qatar ornalasqan memleketterding biyleushi әuletteri ózara bir-bir adam nemese tútastay bir rudy «amanatqa» beretin, osy «Amanat» adam nemese ru sol - eki el  arasyndaghy  beybitshilikting naqty kepili qyzmetin  atqarghan.

Sóitip, ata-baba zanyn ústanghan Patshayym oisyray jenilgen Parsy elining adamy eng kóp «Pasarghady» atalatyn ruynyng jartysyn «amanatqa alyp» kóshirip әkelip, memlekettin  shetki  eki aimaghyna  bólip qonystandyrady. Al, osy  amanat júrttyn  sol kezendegi ainalysatyn sharuasynyn  negizgi  eki týri  de Saqtar  tarapynan  naqty belgilenip  berilgen  eken:

1) Sayasy salada  qúrbandyqqa ilingender (eki el arasyndaghy sayasiy,  dauly  mәselelerdi sheshude  paydalanylghan)

2) Eginshilikti mengergen diqan boluy, yaghni, patshayymnyng elin astyqpen, jemispen, t.b. kerek – jaraqpen qamtamasyz  etushi qyzmetshiler.

Endi, sharua jaghdayy aiqyndalghan song olardyng ornalasqan jerine kelsek, osynau amanat júrttyng bir bóligin qazirgi Tәjikstan memleketi jerine, ekinshi jartysyn Qashqar ónirine  bólip  ornalastyrghan eken. Mine, búdan shyghar  janalyqty óziniz de týsinip otyrghan bolarsyz – demek, Tәjikstandaghy tәjikter men Qashqardaghy  úighyrlardyn  arghy atalarynyng bir tughandyghyn  jәne  olardyng osy  bir alasapyran zamanda atajúrtynan auyp kelgen «amanat eldin» ýrim – bútaghy ekendigin. Tәjikter óz jeri men rulastarynan airylsa da, Iran әleminin  bir bir qiyr shetinde jatqandyqtan, ruhany baylanys ýzilmey ózderining tilin saqtap qaldy, al Qashqardaghy rulastary  keyinnen: qashqarlyq, taranshy, sart  t.b. atalyp búryndary  týrki tekti «yaghlakardyn» esimin  iyelense,  keyinnen  ana tilderin úmytyp, birjola týriktenip  ketkendikten  Sovet zamanynda úighyr atanghan  edi.

Taghy bir kónil audararlyq keleli mәselening biri «amanat halyqtyn» týrkilenu ýrdisining ótu barysy jayynda bolmaq. Demek, pasarghady júrtynyng týrkilenui tym úzaqqa sozylyp, ghasyrlargha úlasqan. Týsinikti bolu ýshin tolyghyraq bayandar bolsaq: b.z.b. I mynjyldyqtaghy Qazaq jerin, Ortalyq Aziyany, Aughanstan men Soltýstik Ýndistandy mekendegen Saqtar dәuiri, Soghdy  memleketinde, ejelgi  Túranda  biylik qúrghan Alyp Er Tongha zamany (Afrasiab), Úly Qytay qorghanyn saldyrtqan – Tynyq múhit pen Kaspiy tenizi  aralyghynda, Ýndistan, Iran, Aughanstangha deyingi úlan  baytaq aimaqqa qojalyq etken – Ghúndar, Qazaq jeri men Ortalyq Aziyada, Aral tenizine deyingi jәne Iranmen odaqtasa jýrip Eftalitterdi (Aq ghúndar) baghyndyrghan – Týrki qaghanaty, odan bergi Týrkesh, Qarlúq, Qarahan qaghanattary dәuirleri men Qypshaq handyghy, Shynghyshan zamandary, taghy sol siyaqty atalmysh uaqyttyng barlyq kezenindegi biylik basynda tek qana Týrki – qypshaq (Ashina) әuletterinin  ýstemdik etui. Mine, osynshama ghasyrlar ayasyndaghy týrkilenu ýrdisi ýnemi  ózinin  jalghasyn  tauyp, kýndelik  ómirdin  ajyramas bir salasyna  ainalghan edi. Sonymen Saq zamanynda  amanatqa kelgen júrt, yaghniy,  keyingi «jana úighyr halqy» b.z. VII ghasyrynda Sule eski atauymen birge jana aty Kasha, yaghni, Qashqar bolyp Tan imperiyasynyng kartasyna týsken  Batys ólkeni múra etip alyp, H ghasyr basynda Túrfan, Qarashar, Qashqar jәne Yarqand  aimaghy  tolyq  týrkilenip  aqyr ayaghy - Shyghys Týrkistangha ainalyp shygha keldi.

Odan bergi Úighyrlardyng tarihy, әriyne, әlemdegi barlyq elder  shejiresinde jazylghanday kóptegen diny senim jikshildiginen, ishki alauyzdyqtan,  tektik  aiyrmashylyq  pen ishki – syrtqy sayasi, ekonomikalyq, әleumettik  qarym – qatynastardyng әserinen iri qaqtyghystargha tap  bolyp, odan  әri  ýlken  qantógisterdi  de  tuyndatyp  otyrghan. Mәselen, myna bir  faktige  kónil  audara keteyik. Ákesi  Qashqarda  tuyp  ósken, Qarahan  dәuiri  túsyndaghy  әmirshilerding biri Ibn Áliyding úrpaghy, týrki halqynyng asa daryndy  perzentterinin  biri, әigili  «Diuani  lúghat  at - Týrk» shygharmasynyn  avtory  Mahmúd Qashqary Qarahandyqtardyng úighyrlardy shabuyn bylay dep  suretteydi:

Keme  ishine  otyryp,

Ile  suyn  keshtik  biz.

Úighyr  jaqqa  bet  qoyyp,

Múnlyq  júrtqa  astyq  biz.

Bayraq  baylap  attargha

Úighyr jaqqa  tartargha.

Úry – jauyz  jattargha,

Qús  siyaqty úshtyq  biz.

Seldetip  bir  aqtyq  biz,

Kent  ýstinen  shyqtyq  biz.

Búrhan  ýiin  jyqtyq  biz,

Búrhan  ýstine  shyqtyq biz!

(Shu  batyr\\ Eki  myn  jyldyq dala jyry. Almaty.  2000. 93 bet.)

Búdan keyingi úighyrlardyng tarihy jarty әlemdi titiretken Shynghys han zamanymen astasyp jatyr. Oghan qosa músylman kópesterining bitispes qarsylastary – nestorian dinindegi úighyr kópesteri Shynghys handy islam memleketterimen soghysqa iytermelep otyrghandyghyn qosynyz. Odan bergi shejire HIV ghasyrdyng ortasyna qaray qúrylghan Mogholstan memleketi  tarihymen etene  baylanysqan. Onyng sebebi Mogholstannyng ontýstigi - Ferghana uәlayaty men Qashghar, Aqsu, Shalysh jәne Túrfanmen shektesken edi. Shaghatay úlysy  ydyraghannan keyin, Toghylyq Temir  úrpaghynyn  biylikke  kelui,  odan  beri  Mogholstan hany Esen Búghanyn, babalar dәstýrin janghyrtyp Batys Týrik qaghanatynyng qara shanyraghyna tu tikken - qazaq súltandary Kerey men  Jәnibekti  qúshaq  jayyp  qarsy  aluyna  úlasady.

Jaulaushylyq  sayasat arqyly әleueti asqan, HVIII ghasyrda birshama  sayasi  jәne ekonomikalyq órleuge ie bolghan Jonghar handyghy Tiybetti, Shyghys Týrkistandy jәne qyrghyzdardyng biraz bóligin  ózining qolastyna baghyndyrghan  edi. Sol  HVIII ghasyrdyn  ekinshi  jartysynda (1758 j.) Qazaq  sarbazdary men Sin imperiyasynyn  qyspaghynda  qalyp, qyrghyngha  úshyraghan  jongharlar  endi  qaytip  bas  kótermestey bolyp tarih sahnasynan  mәngige  joyyldy. IYә, qazaq  atamyzdyn  «Nege qúmar  bolsan,  ajalyn  sodan» degen  sózi  tegin  aitylmaghan – au, sirә! Osy sәtti tiyimdi paydalanghan Qytay ýkimeti  Jonghar handyghynyn  jer  aumaghy  men  Shyghys  Týrkistan  ónirin  óz  iyelikteri  dep  jariyalaydy.  Sodan,  iyesiz qalghan jongharlar  mekenine  taranshylardy, yaghni, Túrfan,  Aqsu jәne  Qashghar, Hotan  taghy  basqa  ólkelerdegi  úighyrlardy kýshtep  әkep ornalastyrady. «Taranshy» - eginshi, diqan degen, maghynany beredi, ondaghy  birinshi  mindet – qytaylardy  astyqpen qamtamasyz etip  túru bolatyn. Sóitip,  Manichjur  Sini  әuletinin  qolastyna qaraghan úighyrlar HIH ghasyrda otarlyq  ezginin  óktemdigine  shydamay, otarshyl biyliktin  ozbyrlyghyna qarsy  1862 jyly dýngen halqymen birigip, azattyq kýresine shyghady. Qaruly kýres  barysynda Qoqan  handyghynan  kelgen  әskeri  kósem  Yakub  bek  jeniske  jetip 1864 jyly Qytaydan bólinip, Qashqar men Ýrimshi qalalarynda  dýngendik  odaq  basshylyq  etken  Úighyr (Jetishar)  memleketin  qúrady. Jylgha  jetpes  merzim ishinde  endi  biylik  ýshin  auyzbirshilikten  aiyrylghan  dýngender  men  úighyrlar alauyzdyqqa  úrynyp  ózara  qyrqysady. Sonymen  aqyrynda  úighyrlar  1865 jyly Qúljada jeke taranshy súltandyghyn qúrady. Áriyne, Qytay da óz  tarapynan tynysh jatpay birshama jyldargha sozylghan jazalau sharalaryn  bastaydy, biraq,  kýsh  ten  emes  edi,  kóp  úzamay kóterilis ayausyz  basyp  janshyldy. Kóterilis beleng alghan Jonghariya jeri men Shyghys Týrkistan aimaghy búl qandy oqighadan keyin, Sini imperiyasynyng janadan qúrylghan  provinsiyasy  -  Shynjang (ShÚAR)  yaghniy,  qytaysha  Siniszyani (jana  shekara)  dep  ataldy.

Peterburgtaghy  1881 jylghy  Qytaymen  bolghan  kelisim  boyynsha, Qúlja  aimaghyndaghy elderding talap-tilekteri eskerilip Resey aumaghyna kóship qonystanuyna rúqsat berildi. Nәtiyjesinde, Qytay ýkimetining qughynynan, jazalauynan  qauiptengen úighyrlar (45 373 adam)  men  dýngederding (4682 adam) biraz shanyraghy 1881 – 1884 jyldar aralyghynda bizding Jetisugha kelip  qonystandy. Olar kóbinese qazirgi Almaty oblysyna qarasy - Jarkent, Aqkent,  Aqsu – Sharyn, Malybay,  Qoramsa  jәne  Qarasu  jerlerine  ornalasty. Qazirgi úighyr júrtynyng sol shaqta Qytayda qalay atalghanyn bilmeymin, biraq, Resey  imperiyasy túsyndaghy myna bir qújattarda «úighyr» atauy kezdespeydi. Sonday-aq, imperiyalyq Resey qolastyndaghy HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng basynda Týrkistan aimaghynda túratyn halyqtardyng últtyq qúramy jayynda zertteushi M.Beysenov «1897 jylghy Býkilreseylik sanaqqa» sýiene otyryp  Týrkistan ólkesin mekendegen halyqtardyng etnostyq erekshelikterin keste boyynsha mynaday etip sipattaydy:

Keste.  Týrkistan  óniri  halyqtarynyn  etnostyq  erekshelikteri:

Etnostar            sany        (payyz)    %

Qazaqtar                   952 061(64% )

Týrkimender           158 675

Sarttar                   144 275

Qaraqalpaqtar    93 215

Ózbekter            64 235

Orystar                   44 834

ukraindar           12 853

Odan keyingi 1910 – 1912 jyldary jasalynghan jerúiyq Jetisudyng jergilikti túrghyndarynyng halyqtyq esebi jayly mәlimetterden úighyrlar  turaly derekti P.Rumyansevting eki bólimnen túratyn «Taranshylar» dep  atalatyn besinshi kitabynyng birinshi bóliminen tabamyz. Onda Vernyi,  Jarkent  ónirindegi taranshylardyng (úighyrlardyn) – ainalysqan  sharuashylyghy  men  mәdeniyeti jayynda bayandalady. Ózderiniz kórip otyrghan kesteden de, P. Rumyansevting jazbalarynan da bayqaytynymyz, naqty «úighyr»  atauynyn  resmi  týrde bekitilui patshalyq Resey qúlaghannan keyingi Kenes biyligi kezinde jýzege  asqan  boluy  kerek.

Endi «sart» - atauynyng maghynasyn qarastyryp  kórelik. Alayda, belgili ghalym T.Júrtbaydyng mәlimetterine jýginsek,  aghamyz  bylay  dep, tarqatady: «...Sarttar, yaghny týrki túqymyna jatpaytyn, sauda jasay kelip qonystanyp qalghan kópester tek qalada túrghan. Olar memlekettik bekzadalyqqa kóterilmegen,  tek  meshit  arqyly  yqpal  jasaugha tyrysqan. «Sart» degen  sózdin  shamdanatyn  eshtenesi  joq. Búl  tarihy jaghdaygha  baylanysty  shyqqan  әleumettik  toptyn  aty» dep, týiindeydi. («Dulygha»  1 tom.  T. Júrtbaev,  338 bet). Búghan bizding alyp – qosarymyz  joq. Kelesi  kezekte Kenes ókimeti túsynda  bolghan  myna jaghdaygha  nazar  audarynyzdar, atalghan taqyrypqa janama mәlimet: «1962 jyldyng jazynda Qytaydan Qazaqstangha myndaghan qazaq pen úighyr otbasylarynyng kóship kelgeni esimde. Ol kezde balamyz. Alghashqy jyly әr ýy bir-bir otbasyny panalatty. Kóship kelgenderding balalarymen tanysyp, dos bolyp kettik. Keler jazda sovhozdyng býkil halqy qúrylysqa shyghyp oralmandargha shama-sharqynsha ýy salyp bergen. Qytaydyng fonariygi, qytaydyng aluminiyden jasalghan tiyn aqshalaryn sol kezde kórip edik. Sonda bir úighyr aqsaqaldyn, bizding ýiden shәy iship otyryp, «Biz ózimizding úighyr ekenmizdi osy jaqqa kelgennen keyin bildik. Arghy bette, Qytayda biz taranshy edik, sart edik» degeni esimde qalypty. (Qondygerding bir-aq bettik tarihy...2 bólimi, Talasbek Ásemqúlov).

IYә, tarih degenimiz týpsiz shynyrau týbinen búrqyldap shyghyp jatqan qaynar sekildi, onyng qúpiyasy, qasiyeti de terende. Sodan  bergi uaqytta úighyrlar kenpeyil, jany  jomart qazaq  eline túraqtap, ósip – ónip, qoyan – qoltyq ómir  keshude. Qazirgi tәuelsiz  Qazaqstanda ómir sýrip jatqan úighyrlardyng atalary sol bir el basyna kýn tughan HIH ghasyrdyng songhy shiyreginde shekara  asyp  kelgender  edi... «Bizdi jyraqtatqan – san myng jyldan beri jalghasyp kele  jatqan qalalasu prosesi» dep mәimónkeletpey-aq qoy. Sonau Saq, Ýisin zamanynan beri sizder jansaughalap kelgen HIH ghasyrdyng songhy shiyregine deyin de bizding atamekende qalalar bolghan. Sebebi Syr boyy men Jetisudaghy bizding babalarymyz jartylay kóshpendi, jartylay otyryqshy mәdeniyette ghúmyr keshken. Bizding dúshpandarymyzdyng kóptegen synarjaq pikirler aityp, keybir shalasauatty kertartpalar qanshama keyin tartsa da onyng bәrin bizding Ata Tarih dәleldep berdi. 2-3 myng jyldyq tarihy bar kóne Taraz, Týrkistan, Sayram, Almatu, Gazgird (Qazyghúrt), Qazatlyq, Otyrar, Shaughar, Shoytóbe, Aqbeshim, Qyzylózen, Shiytóbe, Ile-Balyq, Shu-Talas angharyndaghy 36 qala, odan bólek batysymyzdaghy ondaghan iri qalalardy qayda qoyasyz? IYә, tarihtyng aty – tariyh, ony ózgertu mýmkin emes. Ótkenge salauat  degennen  basqa  sharanyz  joq!...

Mine, men biletin úighyr halqynyng qysqasha tarihy osylay, «qandas»  Kýres Atahan. Sizge bir úsynys – qiyn-qystau kezende úighyr halqyna arasha súrauynyz oryndy. Ony teris dey almaymyz. Azamattyq, perzenttik paryzynyz bolar. Biraq ta mynanday shala sauatynyzben qazaq tarihyna qol súqpanyz. Kiyesi atady. Bauyr, qandas, músylman bolsang – Jongharmen bolghan Otan soghysynda, Orys pen Qytaydyng otarshyldyghyna qarsy shyghyp bizding ata – babalarymyzdyng qany suday aqqanda, basqany qoyyp keshegi Jeltoqsan oqighasynda qazaq jastary qyrshynnan qiylyp, qaqaghan qysta qyzyl qangha boyalghanda qayda boldyn?! Jetisu men Shelek jeri ýshin qashan, qay ata – baban  qaru alyp jaugha shauyp edi? «Qazaq» sen aitqanday «jerden ónip shyqqan joq» jәne ol sóz eshqanday da «kemsitu» maghynasyn bildirmeydi. «QAZAQ» - Has Saq, yaghny «Naghyz Saq» – degen maghynany bildiredi. Búl degeniniz «Aziya patshasy» atanghan  A.Makedonskiyding tisi batpaghan,  basqynshy parsy patshasy Kirding basyn kesip alyp qan toly torsyqqa bóktirgen, keshegi HH ghasyrda fashizmmen soghysta KSRO-daghy qanshama últ pen úlystyng ishinen suyrylyp shyghyp alghash Reyhstagqa tu tikken jaujýrek, óz zamanynda  әlemdi titiretken  Saq úlysynyng úrpaghy degen sóz.

Sóz sonyn ózin  aitqan «Assalaumaghaleykum, ghaziz bauyrlar, qandastarym, Allanyng atymen bolsa da bir – birimizge әdil, shynayy, adal bolayyq» degen lebizinning jәy ghana jel sóz emes, is jýzinde de  shynayy tilek  bolar degen niyetpen ayaqtaymyn.

Qaly Ibrayymjanov,

tarihshy, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Derekkózi: Mezgil sayty

Abai.kz