Tәuelsizdik alyp, jeke júrt retinde el kóshin týzegenimizge shiyrek ghasyrdan assa da, tól terminologiyany bir tәrtipke keltirip, jýieley almay jýrgenimiz kónilge týitkil bolyp otyr. Onyng basty sebepterining biri – әli kýnge deyin últtyq terminologiyany qalyptastyruda qay baghytty ústanatynymyzdy aiqynday almauymyz. Búl, әsirese, halyqaralyq terminderdi qoldanu isine óz kesirin tiygizip otyr. Biz halyqaralyq terminderdi týgel audaru nemese olardyng layyqty balamasy bolmasa, sol kýiinde tildik ainalymgha qosu jónindegi bir-birine qarama-qayshy eki kózqaras arasynda әlige deyin adasyp jýrmiz. Eng ókinishtisi, osy eki pikirdi jaqtaushylar arasynda ortaq uәjge kelip, dúrys jol tandap, terminologiyany damytugha birlese kýsh salayyq degen niyetti bayqay almay otyrmyz.

Osy orayda Memleket basshysy «Qazaqstan-2050» strategiyasy: qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Joldauynda býkil әlemde birdey qabyldanghan terminder bar ekenin, olardyng kez kelgen tildi bayytatynyn kórsete kelip, әbden ornyqqan halyqaralyq jәne shet tilinen engen sózderdi qazaq tiline audaru mәselesin birjola sheshu qajettigin, búl mәsele oqshaulanghan qayratkerlerding ortasynda sheshilmeuge tiyis ekendigin aitqan bolatyn.

Jalpy, halyqaralyq termindi audarghanda qanday ólshemshartty basty nazargha alu qajet. Ghúlama ghalymdarymyz A. Baytúrsynov, Q. Júbanovtar halyqaralyq terminder qazaq tiline audarylghanda audarma týp maghynasyn dәl bermese, onda termindi sol kýiinde alu turaly qatang eskertken edi.

Demek, termindi audarghanda eng basty shart – onyng maghynasyn dәl beru. Biz osy shartty saqtap jýrmiz be? Osy orayda kýndelikti ómirde ózimiz kóp esitetin, birizdi qoldanylmauy saldarynan últtyq terminologiyada әrtýrlilik tughyzyp jýrgen bir-eki terminge toqtala ketudi jón kórdik.

Onyng birinshisi birqatar búqaralyq aqparat qúraldarynda – «lankestik», al resmy qújattar men zannamada «terrorizm» dep alynyp jýrgen termiyn.

«Lankestik» pen «terrorizm»

Búl úghymnyng jalpy әlemde qoldanylyp jýrgenine biraz uaqyt bolghanyna qaramastan, tildik ainalymymyzgha keninen engenine kóp uaqyt bola qoyghan joq. Tәuelsizdik alyp, derbes memleket retinde halyqaralyq qatynastargha belsene aralasa bastaghaly beri qoghamdyq ómirding qaterli qúbylysy retindegi «terrorizm» úghymy bizding qoghamdyq-sayasy kýn tәrtibimizding túraqty taqyryptarynyng birine ainaldy.

Sonymen, «terrorizm» degenimiz ne? Osy sóz óz tórkinin latyn tilindegi «ýrey», «qorqynysh» degen maghyna beretin «terror» cózinen alady әri Birikken Últtar Úiymynyng resmy tilderi mәrtebesi bar aghylshyn, fransuz, ispan tilderinde dәl osy «terror» týbirli túlghada qoldanylady.

Últtyq zannamalarda «terror» sózinen tuyndaytyn, últtyq, sonday-aq halyqaralyq qylmys sipatyna ie «terrorizmnin» qylmystyq-qúqyqtyq anyqtamasy boyynsha da aitarlyqtay aiyrmashylyq joq.

Mysaly, «Terrorizmge qarsy is-qimyl turaly» 1999 jylghy
13 shildedegi Qazaqstan Respublikasy Zanynyng 1-babynyng
5) tarmaqshasyna sәikes «terrorizm – kýsh qoldanu iydeologiyasy jәne halyqty ýreylendiruge baylanysty jәne jeke adamgha, qogham men memleketke zalal keltiruge baghyttalghan kýsh qoldanu jәne (nemese) ózge de qylmystyq әreketterdi jasau ne jasaymyn dep qorqytu jolymen memlekettik organdardyn, jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng nemese halyqaralyq úiymdardyng sheshim qabyldauyna әser etu praktikasy;».

Qysqasha aitqanda, terrorizm degenimiz kýsh qoldanamyn dep ne kýsh qoldanyp ýrey tughyzu arqyly sheshim qabyldaugha әser etu bolyp tabylady.

Al endi oghan balama retinde úsynylyp jýrgen «lankestikti» qarastyryp kóreyik.

Qazaq tilining әmbebap sózdiginde osy sózding týbiri «lan» sózi «eldi dýrliktiretin, әlekke týsiretin, әbiger qylatyn әreket; býlik, býlinshilik; kesir, kesapat; bәle, bәlemis; býlinushilik, dau-shar» maghynalarynda qoldanylatynyn aita kelip, onyng orys tilindegi balamasy «skandal, ssora» (!), al sinonim sózderi «býlik, janjal, shataq, soyqan, әreket» (!) deydi.

2008 jyly jaryq kórgen Qazaq tilining týsindirme sózdiginde «lan» sózine «eldi dýrliktirip, әbiger salatyn әreket» dep anyqtama berilgen.

Kórip otyrghanymyzday, «lankestik» pen «lankes»-ke týbir bolghan «lan» sózining maghynasy jogharyda aitylghan «terrorizm» úghymynyng týbiri «terror» sózining «ýrey, qorqynysh» degen maghynasyna mýldem sәikes kelmeydi. Osy pikirimizdi «lan» sózining jogharyda aitylghan orys tilindegi balamasy da, sinonim sózderi de, oqylghan nemese estilgen kezde sanada belgili bir beyneni sәulelendirumen sipattalatyn funksiyasy da aighaqtay týsedi.

Tújyryp kelgende, qalay bolghanda da «lan» sózi sanamyzda «terrorgha» baylanysty týsinik tughyzbaydy. Búl – birinshiden.

Ekinshiden, Qazaq tilining týsindirme sózdiginde «lan»-nan tuyndaytyn «lansyz» degen sózding maghynasyn «býliksiz, janjalsyz» dep, «lanshyl» degen sózdi «janjalqúmar, býlikshil» dep anyqtaghan.

Bizding oiymyzsha, osynda aitylghan «lanshyl» sózi men qarastyrylyp otyrghan «lankes» sózi bir-birinen jalghauy boyynsha aiyrmashylyghy bolghanymen, maghynalyq jaghynan aiyrmashylyghy joq, tipti, ekeui de bir maghyna beretin týbirles sózder. «Lanshyl» da, «lankes» te el arasyn býldirip, iritki, janjal, lang saludy qalaytyn, sony kәsip tútatyn adamdy bildiredi. Áygili Mahambet aqyn Jәngir hangha «Han emessing – ylansyn» degende osyny menzegen bolar. «Lan»-nyng dәl osy maghynada qoldanyluyn basqa avtorlardan da keltiruge bolady.

Sondyqtan da, audarmagha qoyylatyn basty talap – maghynany dәl beru, sanada dәl týsinik tughyzu jónindegi talapty orynday almaytyny sebepti «lankestik» sózi «terrorizm» sózine balama bola almaydy dep esepteymiz. Búl A. Baytúrsynovtyng termin qabyldaugha qatysty «termin retinde úghym maghynasyn tolyq beretin qazaq sózderin alu» degen qaghidatyna qayshy keledi.

Onyng ýstine, Q. Júbanov termindermen birge qazaq tiline halyqaralyq terminologiyalyq praktikada qoldanylatyn, biraq qazaq júrnaqtarymen auystyrugha bolmaytyn birqatar qosymshalar engizilsin dey kele, onyng ishinde «ist» pen «izm»-di kórsetedi. Al biz «terrorizmdi» – «lankesizm», «terroristi» – «lankesist» dep qoldanyp jýrgen aqparat qúraldaryn kórmedik. Al múnday ala-qúlalyqqa jol beru keyinnen terminder standarttalatyn terminografiya satysyna ótkenimizde aldymyzda aitarlyqtay kedergi bolady.

Búqaralyq aqparat qúraldary men resmy qújat mәtinderi arasynda «ýderis» jәne «prosess» bolyp eki týrli qoldanylyp jýrgen taghy bir termin bar.

«Ýderis» jәne «prosess»

«Terrorizmnen» bir ereksheligi «prosess» úghymy tilimizde búrynnan bar, kópten qoldanylyp kele jatqan, әmbebap maghynasy bar termiyn.

«Prosess» sózi latynnyng «ótu, aghym» degen maghynasy bar «processus» sózinen  shyqqan jәne «azamattyq nemese qylmystyq isting sotta ótuin; himiyada: denening qúramy ózgeretin týrli operasiyalardy, mysaly aiyrudy, eritudi» bildiredi.

T.F. Efremovanyng Týsindirme sózdiginde «prosess» sózine «qanday da bir qúbylystyng aghymy; belgili bir nәtiyjege qol jetkizuge baghyttalghan tizbekti әreketter jiyntyghy; aurudyng belsendi týrde damuy; sot jәne әkimshilik isterin talqylau tәrtibi; osynday isting ózi» degen anyqtama berilgen.

Qazaq tilining týsindirme sózdiginde búl úghymgha «is-әreketting damu barysy, qimyldyng óristeu qalpy; belgili bir nәtiyjege jetu ýshin jasalatyn әreketterding jiyntyghy» degen anyqtama berilip, onyng «prosess», «ýderis» degen eki týri qatar kórsetilgen.

Qazaq tilining әmbebap sózdiginde «prosess» sózi «ýrdis. is-әreketting damu barysy, qimyldyng óristeu qalpy; belgili bir nәtiyjege jetu ýshin jasalatyn әreketterding jiyntyghy; sot isining jýrgizilu tәrtibi, reti» dep anyqtalghan.

Al oghan balama retinde úsynylyp otyrghan «ýderis» sózine Qazaq tilining týsindirme sózdiginde «qauyrt qozghalys, qarbalas» dep, Qazaq tilining әmbebap sózdiginde «qauyrt qozghalys, qarbalas», sonday-aq etistik retinde «shoshu, qorqu» dep anyqtama berilgen.

Bayqaghanymyzday, «ýderis» sózinen biz «proseske» balama bola alatynday maghyna kórip otyrghanymyz joq. Onyng ýstine, oghan týbir bolatyn «ýder» sózining «jedel kóshu, jónkilu» degen tura maghynasy jәne «shoshu, qorqu» degen auyspaly maghynasy bar.

Demek, «ýderis» sózi termin audarugha qoyylatyn birinshi әri basty talap – terminning maghynasyn dәl beru talabyn qanaghattandyrmaydy.

«Prosess» sózining týrli salada qoldanylatyn әmbebap sipatyna qosa, onymen týbirles «prosessor», «prosessiya», «prosessing» degen sózderding bar ekenin de eskeru qajet. «Ýderis» sózi «prosestin» balamasy retinde onyng osy qyrlaryn týgel qamtyp, onyng týbirles sózderine de tura balama bola ala ma? Bizding oiymyzsha, ol osy mindetterding ýddesinen shygha almaydy.

Sol sebepti de resmy qújat tilinde ol «prosess» týrinde qoldanylyp keledi.

Jalpy, terminning balamasy maghynany dәl berumen qatar, yqshamdylyq qaghidatyna (bir termin bir sózben audarylugha tiyis) say kelip, terminmen týbirles, kóbinese ózderi de termin bolyp tabylatyn sózderdi audarugha qauqarly bolugha tiyis. Búl talaptargha jauap bere almaghan jaghdayda terminge balama sózding ghylymy negizdiligi bolmaydy.

Biz jana balama engizgen kezde onyng maghynasyn ghana emes, ghylymy jaghyn da, qisyndylyq jaghyn da oilaumyz, ol boyynsha qanday súraq tuyndaghan jaghdayda da kýmiljimey tura jauap bere alatynday boluymyz qajet. Qazaq tilinde terminologiya tolyq qalyptasyp, termingrafiya, tezaurus týzetin kýn de tuar, sol kezde qazir tyqpalap jýrgen terminderimiz әjetke aspay qalsa, sol jaman.

Sondyqtan da termin audaru mәselesine asqan jauaptylyqpen qarap, onyng týgel qyryn tolyqtay bayyptap, oghan balama sózding jaramdy ekenine әbden kóz jetkizgennen keyin ghana úsynghan jón. Al terminning bir ghana qyryn ústap alyp, asyghystyqqa boy aldyru – úyatqa aparyp soqtyratyn tirlik.

M.Sadyqov, QR Parlamenti Mәjilisi Apparatynyng sektor mengerushisi

Abai.kz