Júma, 22 Qarasha 2024
Alashorda 6350 4 pikir 30 Shilde, 2018 saghat 12:03

Gimalaydy baghyndyrghan Elishan batyrgha as berildi

Qazaqtyng tayau zaman batyrlarynyng ishinde Elishan Álipúlynyng esimi erekshe atalugha tiyis. Sebebi, qazaqtyng arghy-bergi tarihynda bolmaghan bostandyq kóshin bastap, múz qúrsanyp, qar jastanghan ataqty Gimalaydan asqan el serkesi. Shynjannyng Qúmyl aimaghy, Barkól jerinen bastalghan osy kósh qytaymen qidalasyp, dýngen, múnghúlmen sharpysyp, tanghyt, tiybetpen teke-tiresip, ýndimen de qaqtyghysyp, nebir qiyndyqty bastan keshken. Búl turaly jazushy Jәdy Shәkenúlynyng «Qaraly kósh» romanynda jan-jaqty bayandalady.

Elishan Álipúlynyng arghy atalary Qúmyldyng Barkól ónirine Altay aimaghynan kóship barghan eken. Ákesi Álip Jamysbayúly Barkól jerinde ýkirdaylyq mәnsabyr bar, el basqarghan, qol bastaghan batyr bolghan. 1930 jyldary Shynjandy biylegen qytay úlyghy Jin Shuryngha qarsy Qojaniyaz bastaghan úighyr kóterilisi tuady. Din músylman bauyr retinde búghan alghashynda Barkólden Álip te qoldau bildiredi. Keyin olarmen talap-tilekteri ýilespey qalady. Biraq, Qojaniyaz kóterilisin basugha shyqqan qytay sherikteri Álipting auylyn basyp alyp, olardy «Qojaniyazgha qoldau kórsettin» degen syltaumen qyrghyngha úshyratady. Enkeygen kәriden, enbektegen balasyna deyin aman qaltyrmaydy. Ishinde Álip batyrdyng ózi bar, jýzding ýstinde adam qangha batady. Búl kezde Elishan men Álipting inisi Qojaqyn bastaghan jasaqtar basqa bir eldik sharuamen alysqa sapar shegip ketken edi. Keyin olar qayta ainalyp, qyrylghan auyldy bir-aq kóredi. Sodan bastap, qytay biyligine jýrekte qatqan kek erimeydi...

Elishan (1908-1943) jyldary ómir sýrgen batyr. Auyly qyrylyp, әkesi men jaqyn tuystarynan, ayauly jary men balalarynan aiyrylghan ol qalghan elin bastap, shyghysqa aua kóshedi. Ýdere tartyp Gansu, Chiynhay ólkelerine deyin barady. Odar ary Tiybet jerine ótip, sol arqyly Ýndistan, Pәkistan jerine asyp, Týrkiyagha barudy kózdeydi. Olay etpeske amal da joq edi. Óitkeni, jauyz qytay biyligine esh senim qalmaghan. Búl kezde Jin Shurynnyng ornyna kelgen Shyng Shysay degen әkki biyleushi Shynjandy qandy qasapqa ainaldyrugha dayyndalyp jatqan.

Elishan batyr, Zayyp tәiji, (búl kisi jolda kóz júmady) Qúsman tәiji Zayypúly bastaghan el on jylgha tayau uaqyt bosa kóship, nebir qandy, qaraly kýnderdi bastan ótkizedi. Olardy dýngen de shabady, tanghyt, tiybetter de tonamaq bolady. Biraq, qanday qiyn kýnde de basyn iymeytin, namysyn jatqa bermeytin Elishan bahadýr beldeskenning belin syndyryp, tireskenning tirsegin qiyp otyrady. Áriyne, kóshken eldi jasanghan jau, búrynnan qonystanghan jalpaq el keyde yghystyryp ta jiberedi. Biraq, Elishan bastaghan jaujýrek jigitter olargha ýnemi toytarys beredi. Osy barysta Elishan eline erekshe qorghan bolady. Azuy alty qarys kókjal bóri tekti batyr bilekting kýshimen de, sózding desimen, ózining mysymen de eshkimge ese jibermeydi. Bir ereksheligi – Elishannyng qytay, múnghúl tilderin biletini. Zerektigining arqasynda barghan jerinde tanghyt, tiybet tilderin de iygeredi. Jas kezinde Ýrimjide әskery taktika ýirengeni bar edi. Qiyankeski shayqastarda sony da paydasyna jaratyp, qytaydyng ózine qanjar qylyp qadaydy. Ayta berse, búl úzyn sonar hikaya talay tangha jýk bolmaq. Eng sonynda, Elishan bastaghan әlemdegi eng biyik tau Gimalaydan asyp, Ýndistan jerine ótedi. Jolda talay esil er, ardaqty ana, qyrshyn jas, kýnәsiz sәbiyding ómiri qiylady. Búl kezde Altay betinde jauyz Shyng Shysay biyligine qarsy Esimhan, Rysqan, Aqteke bastaghan kóterilis «lap» ete týsken. Keyin ony ataqty Ospan batyr jalghastyrady... Ókinishke oray, búl azattyq kýreste Elishan batyr joq edi. Ol bosqyn auylyn bastap, ýndi asyp ketken bolatyn...

Ýndi jerine ótkennen keyingi qazaqtardyng taghdyry da qiyna soqty. Elishan batyr 1943 jyly auyr nauqastan Ýndistanda qaytys boldy. Sýiegi sonda jerlendi. Ot pen oq keship jýrip, elin qauipsiz qonysqa jetkizgen esil er osylay kóz júmady. 1951 jyly bosqyn qazaqtargha art jaqtan Qaliybek Hakim, Dәlelhan Janymhanúly, Qúsayyn tәiji, Soltanshәrip Zuqaúly bastaghan el qosylady. Aqyry olar kóp qiyndyqty bastan keshe jýrip, Anadoly jerine jetedi. 1952 jyly Týrkiya ýkimeti Bas ministr Adnan Menderesting basshylyghynda qazaqtardy óz eline qabyldap, olardy Ýndistan men Pәkistannan kóshirip alady. Osylaysha Altaydan aughan el Týrkiyagha qonystanyp, keyin birte-birte Europagha taraldy. Býginde, olardyng úrpaghy beybit ómir keship, ósip-ónude.

Biyl Elishan batyr Álipúlynyng 110 jyldyq mereytoyy. Býgin Stambúlda taghdyrly batyrgha arnap as berildi. Oghan myngha tarta adam jinaldy. Asqa batyrdyng kóshimen birge auyp, keyin Pәkistanda qalyp qoyghan eldegi úrpaqtary arnayy keldi. Europadan Norvegiya, Shvesiya, Germaniya, Fransiya, Avstriya qatarly memleketterdegi qazaq diasporalary men Stambúldaghy bes qazaq mәdeny ortalyghy qatysty. Sonday-aq, Qytay men Mongholiya qazaqtarynyng Týrkiyadaghy ókilderi boldy. Qazaqstannan arnayy qonaq retinde Astanadan jazushy Jәdy Shәkenúly, Almaty qalasynan «Er Jәnibek» halyqaralyq qoghamdyq qorynyng preziydenti Jenis Týrkiya shaqyryldy. Basqosuda Europa qazaq mәdeny qauymdastyqtarynyng tóraghasy Múrat Ermish, Fransiya qazaqtary mәdeny qauymdastyghynyng tóraghasy Mústafa Uslujan jәne ózge de qazaq mәdeny ortalyqtarynyng ókilderi boldy. Sonymen qatar, asqa jergilikti biylik ókilderi qoldau kórsetip, jiynnyng ishinde boldy. Al, Qazaqstannyng Týrkiyadaghy elshiligi Elishan batyrdyng 110 jyldyq eske alu asyna qúttyqtau hat jiberdi.

Ayta keterligi, asta jazushy Jәdy Shәkenúlynyng «El bastaghan Elishan» derekti kitabynynyng túsauy kesildi. Osylaysha, eli ýshin enirep ótken últ-azattyq batyrynyng esimi el esinde qayta janghyrdy. Bәrinen búryn, asqa kelgen jas úrpaq ótken tariyhqa oy jalghap, izi suyp bara jatqan kósh jolyn, ony bastaghan Elishanday batyrdyng bolmysyn zerdesine toqydy. Asta marqúmgha arnap qúran baghyshtalyp, hatym týsirildi. Aldaghy uaqytta da batyrdyng esimin este berik saqtap, atyn janghyrtyp otyru kerektigi aityldy.  Eske sala keteyik, asty úiymdastyrushylar «Qoja Ahmet Yassaui» qory jәne advokat Ibrahim Mutlu men Mýbәrak Shalshqan bastaghan azamattar bastamashy boldy.

«Batyrlardyng ómiri batyp bara jatqan kýnmen ten» degen sóz bar. Ol ras. Batyrdyng bary halqyna arnalghan. Qajet kezinde qúrban bolugha dayyn. Biraq, onyng batqan kýndey ómiri, keleshek úrpaghyna shyghystan qayta jarqyrap tughan kýn bolyp oralady. Oghan Elishan batyr Álipúlynyng erligi men taghdyry kuә.

Batyrdyng aruaghy riza bolsyn! Esimi el esinde jattalyp, ruhy úrpaqtyng boyyna qonsyn!

Múrat Almasbek

Abai.kz   

 

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3217
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5262