Kezinde orys patshayymy 11 Ekaterina nemeresi 1Aleksandr men inisi Konstantinning bilimi men tәrbiyesimen ózi ainalysu barysynda bilim beru salasyndaghy  kemshilikterdi tauyp, memleketting bilim beru jýiesi jobasyn jasaugha ózi aralasypty degen tarihy derek bar.  Sol derekte múghalimder  memlekettik qyzmetker retinde tanylyp, enbek aqysy joghary dengeyde boluyn qamtamyz etuge tәrtip berilgendigi aitylady.. Bilim men tәrbie beru talabyna say qyzmet kórsetpegen, bilim beruge bólingen qarajatty jymqyrugha jol bergen, múghalimderge qysym kórsetken, bilim mekemelerine ýstemdik jasau әreketterin jasaghandar qatang jazagha tartylatyny kórsetilipti..  Búnday ýlgi etuge layyqty dýniyening kimnen, kimning aqylynan shyqqany manyzdy emes, manyzdylyghy - aqylgha qonymdylyghynda. Búdan ýsh ghasyr búrynghy jaydy tekten-tek aityp otyrghanymyz joq. Ózinen-ózi súranyp túrghan osy tektes mәselelerge nazar audarylar ma eken degendik.

Kezinde orys patshayymy 11 Ekaterina nemeresi 1Aleksandr men inisi Konstantinning bilimi men tәrbiyesimen ózi ainalysu barysynda bilim beru salasyndaghy  kemshilikterdi tauyp, memleketting bilim beru jýiesi jobasyn jasaugha ózi aralasypty degen tarihy derek bar.  Sol derekte múghalimder  memlekettik qyzmetker retinde tanylyp, enbek aqysy joghary dengeyde boluyn qamtamyz etuge tәrtip berilgendigi aitylady.. Bilim men tәrbie beru talabyna say qyzmet kórsetpegen, bilim beruge bólingen qarajatty jymqyrugha jol bergen, múghalimderge qysym kórsetken, bilim mekemelerine ýstemdik jasau әreketterin jasaghandar qatang jazagha tartylatyny kórsetilipti..  Búnday ýlgi etuge layyqty dýniyening kimnen, kimning aqylynan shyqqany manyzdy emes, manyzdylyghy - aqylgha qonymdylyghynda. Búdan ýsh ghasyr búrynghy jaydy tekten-tek aityp otyrghanymyz joq. Ózinen-ózi súranyp túrghan osy tektes mәselelerge nazar audarylar ma eken degendik.

Shynayy múghalim ózining kәsiby júmys sapasyn ýnemi jetildiruge júmystanuy arqyly - aldyndaghy oqushynyng bilim jetistigining 15 payyzyn , al balamen syily qarym-qatynas ornata bilui arqyly - oqushylardyng bilimge qyzyghushylyghy men oqu jetistigining 85 payyzyn qamtamasyz etedi eken..  YuNESKO zertteuleri mәlimetinde osynday derek aitylghan. Biraq  bir aqyn aitqan:  «... bizding ómir kim ne berer eken deumen ótetin boldy» degenindey qam kónil kýide jýrgen múghalimder teoriyalyq, metodikalyq, pedagogikalyq tehnologiya kenistigindegi biliktiligin ýnemi jetildirumen ainalyspasa, jogharydaghyday kórsetkishke jete aluy neghaybil.  Qayta , jogharyda aitylghan zertteulerde kórsetilgendey, balanyng oqu mýmkindigining 35 payyzyn joghaltatynday jaygha tap boluy mýmkin.

Kezkelgen «remeslenniktin» múghalim boluy men «jabyq esik jaghdayyndaghy» әulet ókilderining mektep basqaru tetiginde otyruy - mektep problemasyn kóbeyte týsip otyrghany turaly  faktiler baspasóz betteri men internet sayttarynda jazylyp jatyr. Mektep újymyn múghalimning qyzmetin әdil baghalaytyn, jasyghy men jaqsysyn aiyrugha mýddeli basshy basqaruy - nәtiyjeli qyzmetting bastamasy. Mektep basshysyna jasandylyqtan tys әdep pen kәsiby biliktilik jarasar edi. Basshy qyzmetining minsizdigi - bilim kókjiyegi kendiginen,  ózgege aitar aqyl-kenesi óz boyynan tabylatyn  kәsiby sheberliginen, talghamynan kórinedi. . Keshegi bilim men jiyp-tergen tәjiriybe býginge az. Talap pen talgham ózgerdi, oqytu men tәrbie talaby kýrdelendi.   Ardaqty isting basynda óz isinin  qas sheberleri otyrsa qúba-qúp. Oqushy men múghalimderdin, ata-analardyng osynday basshy men   múghalim tandaugha mýmkindigi bolsa, qazirgidey eshkim týsinip bolmaytyn «sapasyz materialdan jasalghan» múghalimder mektep tórinde otyrmas edi.

Pedagogika klassikterining biri « múghalimdik - qiyaly bay adamdargha jarasar mamandyq» degen eken. Shamasy, múghalimderding qay kezde de jetpestikke saghyn syndyrmay, ensesin týsirgisi kelmey, balalar әleminen inju kózin izdegen  qyzmetine adaldyghyn aitqysy kelgendikten bolar. Shynayy múghalim boyynda osynday ruhany asqaqtyq joghalmauy qajet.. Ayaq astynan kelgen kapitalizm qaysybireulerding bet pәrenjesin sypyryp alyp jatqanda úsqynyn ózgertpey, mamandyghyna adaldyghyn saqtaghan múghalimder barshylyq.  Iship-jemi men shaylyghy moldau orta izdep ketkender de joq emes. Qara shybyndy qazan basy - iship-jemge ýiirsekteu aghayyndardyng anqasyn asha týsetini ejelden belgili.

Uaqyttan júqqan estilik pen eserlik boyauyn ajyrata bilse de, pikirining salmaghy, sózining qadiri ketken bilikti múghalimder mektepten ketip, ortasyn oisyratqany qynjynarlyq jaghdaygha apardy. Óktem biylikshilerdin  yqtyra almasa da búqtyra týsuge beyimdelgen әreketteri - múghalimderding boyy da, oiy da del-sal boluyna aparghany belgili. Endigi jerde « shyn atqa mingenshe, shybyqty at qyla túrugha» shydamy jetken múghalimderdin  shydam shegin tym úzatpaghan dúrys bolar edi.. Úzaq shydam arty toryghu men enjarlyqqa aparatyny anyq.

Ejelgi zaman oishylary aitqan eken degen tarihy anyz bar edi.

...Halyq jinalghan úlken jiyn bolyp, sol jiynda « Aram baylyq pen adal kedeylik» jayynda Sokrat sóilegende tyndaushylardyng kózinen jas shyghyp, taghdyryna nalyghan eken.  Perikl sóilegende kedeylik ómirge laghynet aityp, Marsy sóilegende búlay ómir sýruge bolmaytynyna kózderi jetip tarasypty delinedi. Sol aitylghan aram baylyq pen adal kedeylik tughyzghan jaylar býgingi ómirde de  ózgere qoyghan joq.  Yrysyn shalqytyp, yrghalghan túrmysqa jetu - múghalimder mandayyna jazylmaghan sekildi. Naryq talapayynda ýles alugha qoly jetpegen múghalimder - qulyqqa qúlyqty etip tumaghany ýshin sheshelerine ókpeleuden bóten amal taba almady.. Múghalimderding búl kýii tarihy romanda surettelgen, jonghar shapqynshylyghy kezindegi Shaghat batyr auyly әielderining « batyr atamyz barda bizge jau ne isteushi edi», - dep, úrshyqtaryn iyirip otyra bergen anqaulyghyn eske týsiredi.

Endi, mine, qaltasy qarjyly memleketimiz bar dep dәmeli kýiden kýder ýze qoyghan joq.. Anau jyldardaghy únjyrghany týsirgen tirshiligine jan bitip, kýnkili  kóp aulany tazalaytyn kýn keler degen kýpti kýide  qyzmetin jasap jatyr. Múghalimder de  óz attaryna arnalghan pәtualy sóz estip, el qatarly oiy men boyyn týzegisi keledi.  Sonday kýn tuar degenge senip, jas úrapaqqa sapaly bilim beruge degen jauapkershilik mindetin ekinshi qatargha ysyrylmauyn qalaysyn.

Atyrau oblysy,  Qúlsary qalasy

«Abay-aqparat»