Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
3439 1 pikir 14 Tamyz, 2018 saghat 09:46

Manghystauda turizmning mýmkindikteri qanday?

Manghystau ónirindegi turizmdi damytu qay jaghynan alyp qarasanyz da súranyp túrghan sala. Tanghajayyp syrgha toly tabighatymen qatar kóneden shejire tartatyn tarihy, mәdeniy-ruhany ózgeshelikteri sheteldikter ýshin ghana emes, Qazaqstannyng basqa ónirindegi túrghyndar ýshin de naghyz tartymdy bola alady. Qazirding ózinde Manghystau ónirinde turistik әleuetti damytatyn klassikalyq, ekoturizm, etnoturizm jәne bioturizm sekildi baghyttar jolgha qoyylghan. Áytse de ekonomikalyq tiyimdiligi anyq bayqalyp otyrghan turizm salasy ónirde qalay damyp keledi? «QazAqparat» HAA osyghan nazar audarghan edi.

Ayta keterligi, songhy jyldary Manghystau ónirine turistik maqsatpen kelushiler sany kýrt arta týsken. Mysaly 2017 jyly ónirding kórikti jerlerin aralap, tarihyna tamsanu ýshin kelushiler sany 2016 jylmen salystyrghanda 7 payyzgha kóterilip, 205 904 adamdy qúrapty. Jergilikti jerlerde turister ýshin qyzmet úsynu auqymy da 5% kóbeyip, 4,2 mlrd tengege jetken eken. Osynyng nәtiyjesinde ónirdegi jalpy ishki ónim kórsetkishi boyynsha turizm ýlesi 1,2% jetken.

Turisterdi qarsy alu qauqary da Manghystauda jyl sayyn jaqsaryp keledi. Qazirgi kýni ónirde qonaqtardy ornalastyrugha bolatyn 78 oryn bolsa, olardyng 16-sy sertifikattalghan qonaq jaylar eken. Sonyng ishinde «Renessans Merriot» pen «Holiydey Inn» sekildi eki halyqaralyq qonaq ýy jelileri de júmys istep túr.

Kaspiy tenizining jaghalauy da turister ýshin tartymdy bolatyn әleuetti baghyttyng biri. Búl rette jergilikti biylik Aqtau jaghajay jelisin kóriktendire týsudi qolgha alyp otyr. Osy baghyttaghy júmystar da jandansa, teniz mausymynda shetelge emes, óz elimizde demalam deytin qazaqstandyq kelushiler sanynyng artatynyna ýmit mol. Sol ýshin byltyr jaghajay aumaghynyng 1,5 shaqyrymy abattandyrylghan bolsa, qazirgi kýni búl 7 shaqyrymgha jetken.

Manghystau oblysy әkimdigi men Turizm industriyasy komiyteti 2019 jyly teniz jaghalauyndaghy júrt demalatyn jaghajaydy 100 payyzgha deyin jaqsartudy josparlapty. Sosyn sarapshylar «Jartasty sýrleu» jobasyna qyzyghushylyq erekshe bolatynyn boljap otyr. Jaqynda ghana Elbasy Núrsúltan Nazarbaevqa tanystyrylghan jobanyng ereksheligi - onda 2,2 shaqyrymdy qúraytyn jayau jýrginshiler joly qalanyng tastaghy men jaghajay aumaghyn bir-birimen jalghastyryp jatyr. Teniz jaghasyndaghy alyp tastardyng ýstine salynghan «sýrleu» jobasy tolyq ayaqtalghanda búl joldyng úzyndyghy 6 myng shaqyrymgha jetedi eken. Sýrleuding boyyna ólke tarihynan syr shertetin jәdigerler qoyylady. Sondyqtan bolsa kerek, sarapshylar búl jobany Aqtau qalasynyng súlulyghyn ghana kórsetip qoymay, ónirding ózin-ózi tanystyratyn mýmkindigin algha tartyp, turizmdi damytugha ýlken sep bolatyn joba retinde qarastyrady.

Manghystau ónirinde turizmning túraqty damuy ýshin әli de basa nazar audaryluy tiyis júmystar da joq emes. Mәselen, qazirgi tanda teniz jaghalauyndaghy jekelegen demalys bazalary júmys isteydi. Sosyn teniz jaghalauy jelisinde 29 demalys bazasy bolsa, sonyng tek ýsheui ghana jaylylyq standartyna, ynghaylylylyq talaptaryna sәikes keledi eken.

Áytse de turistik keshendi damytu sharalary esh irkilip qalmaydy. Mynanday faktiler de sonyng aighaghy: songhy jyldary qonaqtargha arnalghan oryndar qory kóbeygen (156 nómirge deyin), basseynder sany ósken (4-ui eresekterge, 3 balalargha arnalghan), jana su attraksiondary iske qosyluda (9 suda syrghanau tóbeshikteri ashyldy). Búnday keshender bir uaqytta 4 myng adamgha deyin qabylday alady, sonyng ishinde 1 mynnan astam adam qonaq ýy keshenderine ornalasady. Turistik keshendi damytu maqsatynda 485,2 mln tenge investisiya salynghan, al aghymdaghy jyly shomylu mausymyna oray 71,5 mln tengeni qúraytyn qosymsha tolqyndy basseyinder iske qosyldy. Tәjiriybede kórsetkenindey, búnday investisiyalar tolyghymen ózin-ózi  aqtaydy. Aytalyq, 2017 jyly shomylu mausymynda osynday keshenderge 87 myng adam kelgen.

Taghy bir toqtala ketetin jayt, qazaq biznesi de Manghystau ónirindegi turizm әleuetining perspektivasyna senimmen qaray bastaghanday. Songhy jyldardaghy investisiyalardyng artuy da búghan dәlel. Atap aitqanda, 2017 jyly 425 oryndyq «Flamingo» balalar sauyqtyru lageri qayta jóndelip, iske qosyldy. Al búl nysannyng qúrylysyna jalpy somasy 1,5 mlrd tenge júmsalsa, sonyng 180 mln tengesi «Damu» qory arqyly bólingen eken. Nәtiyjesinde «Flamingoda» byltyr 1920 bala demalghan.

Qazirgi tanda «Núr» dep atalatyn 250 oryndyq 5 júldyzdy emdeu-diagnostikalyq jәne sauyqtyru keshenining qúrylysy bastalghan. Jalpy qúny 2 mlrd tengege juyqtaytyn joba 2019 jyldyng ekinshi toqsanynda iske qosylmaq. Tútastay alghanda 2017 jyly qazaqstandyq biznes ókilderi 8,8 mlrd tengeni qúraytyn 14 jobagha qarjy qúighan. Osynyng arqasynda 193 júmys orny ashyldy.

Jergilikti biylik kelesi jyly demalys aimaghynyng barlyq aumaghyndaghy keshenderdi qamtityn elektr jәne sumen jabdyqtau jelilerining qúrylysyn qolgha almaqshy. Búl da óz kezeginde ónirding damuy ýshin investorlar tartugha septigin tiygizedi. Qazirding ózinde zamanauy demalys aimaghy ýshin qarjy qúyatyndar tabylyp jatyr. Mәselen, 3 júldyzdy, jeke jaghajayy bar 50 oryndyq qonaq ýy keshenining tiptik jobasy jasalghan. Búnday keshenning qúny shamamen 700-800 mln tengeni qúraydy, al biyldyng ózinde osynday eki otelding qúrylysy bastalady dep josparlanghan.

Tútastay alghanda 2023 jylgha deyin turizm infraqúrylymyn damytu ýshin 18,5 mlrd tenge bólu josparlanghan, sonymen qatar, 20 mlrd tenge jeke investisiyagha 32 jana otelder men demalys oryndaryn salu kózdeledi. Búl Manghystau ónirine keletin turister sanyn 600 myngha deyin arttyrugha septigin tiygizse, kórsetiletin qyzmetter kórsetkishin 280 mlrd tengege deyin arttyrugha jәrdemdesedi. Al osynyng arqasynda ónirlik jalpy ishki ónim 4 payyzgha jetedi dep boljanady.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1231
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2945
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3286