Beket Qarashiyn. «Asyghynyz alshy týssin!»
tarihi-etnografiyalyq esse
Adamdardyng tarihy esi qanday qysqa! Degenmen olar ótkenin úmytpaydy. Áriyne, topyraqpen topyraq bolyp ketkendi emes, sóz, zat, anyz-әpsana, salt-dәstýr kýiinde jetken jәdigerlerin shashylghan monshaqty tergendey, ne bolmasa, jerge jayylyp týsken asyqty talap alghanday... Adamdar kóneden jetken múrany uaqyttyng salghan izinen, syrt kózge aqiqatyn jasyryp kómkergen shan-tozannan da arshyp alugha dәrmendi!..
tarihi-etnografiyalyq esse
Adamdardyng tarihy esi qanday qysqa! Degenmen olar ótkenin úmytpaydy. Áriyne, topyraqpen topyraq bolyp ketkendi emes, sóz, zat, anyz-әpsana, salt-dәstýr kýiinde jetken jәdigerlerin shashylghan monshaqty tergendey, ne bolmasa, jerge jayylyp týsken asyqty talap alghanday... Adamdar kóneden jetken múrany uaqyttyng salghan izinen, syrt kózge aqiqatyn jasyryp kómkergen shan-tozannan da arshyp alugha dәrmendi!..
Adamzattyng bir júmbaghy dep asyqty, kәdimgi qara siraq balalar kýni úzaq oinaytyn sýiekti aitugha, әbden bolady. Asyq oiynynyng (orystarda -«babkiy») týri, erejesi, sharty әraluan. Kezinde halyq shygharmashylyghynan tughan búl oiynnyng astarly maghynasy, úrpaqqa jetkizer aqparattyq kýshi, kody bolghan. Asyq oiynyn halyq salt-dәstýrlerin jalghastyrushy qúral dep te qaraugha bolady. Qazir asyq oinau qalyp barady. Býgingi balalar onyng osynday qúdyretin týisine almaydy. Ony balanyng boyyna siniretin eresekter de azayyp barady, tipten, «balama saqasy myqty qoy kerek» dep izdeytin qazaq ta qalghan joq. Endigi jerde keler úrpaqtyng boyyna últtyq bolmysty sindiru ýshin, olardyng bekimegen jýikesin qorghau ýshin bizge «últtyq oiyndardyn» kompiuterlik núsqasyn jasau qajet. Balalarymyz sheteldik «aghalar» tyqpalaytyn «gonkgong baskeserlerinin», nemese, «soldat-yankiylerdin» qanisher oiyndaryn oinap, jýikesin jauyzdyqpen tozdyrghansha, virtualdy kenistikte bolsa da, óz últynyn oiyndaryn oinap, onyng mazmúnyn boyyna sinire bergeni dúrys. Ony aitasyzdar, balalar túrmaq ýlkenderding ózi ózderining bala kezindegi oiyndaryn úmytty. Qazir «Alshy» degen sózge tanghalyp, ony jatyrqaytyndardy kózimiz kórdi. Men onday jaghdaymen «Alshy» Qoryn qúru barysynda kóp kezdestim. Elge bas bolyp jýrmiz degen azamattardyng arasynan da «Alshy degening ne, arhaizm emes pe?» degender boldy. Keshe ghana ózimiz oinap ósken oiyn edi ghoy, qalay ghana tez úmytyp qalghanymyz. Endi, ony eske týsiru ýshin, qaytadan ejiktep otyru qajet ekenin ókinishpen moyyndaymyz.
«Asyq» - maldyng jilikterin jalghastyryp túratyn shaghyn sýiek. Ol kóptegen últtyq oiyndardyng atributy. Asyq oiyndarynda onyng jatysyna («býk», «shik», tәiki», «alshy») kóp maghyna beriledi. Asyqtyng tórt týrli jatysyna qaray onyn mәrtebesi arta týsedi (kartanyng tórt týsi siyaqty). Al eger asyq tóbesimen, ne eki «ayaghymen» tik túrsa - ony «ompy» dep ataydy. «Ompy» - asyqtyng qalypty jaghdayy emes. Ol jaghymen asyq óte siyrek týsedi. Sondyqtan «ompy» oiyn erejesine kóbine qosylmaydy, qosyluy óte az kezdesedi.
Asyq jatysynyng maghynasyn: 1. adam denesi mýshelerimen salystyra otyryp; 2. adamnyng belgili bir jaghdaydaghy qalpymen; 3. onyng qoghamdaghy әleumettik jaghdayymen baylanystyra beyneleuge bolady. Osy uaqytqa deyin asyqtyng osy maghynasyna etnograftar arnayy nazar audarghan emes. Sol sebepti, búl týsiniktemelerimiz de kóbine joramal men boljam retinde qarastyryluy tiyis. Biraq boljamsyz teoriya tumaydy. Sondyqtan, asyqtyng eng tómengi satysy - «shik» pen «býkten» bastap joghary órmelep kórelik...
«Shik» (shók) - jat, shalqannan týs, qúla degendi bildiredi. Týieni «shók» dep shógeru osy maghynagha jaqyn. Búl da asyqtyng әlsiz jatysynyng biri - shalqasynan jatqan adamnyng keypin beredi. Onday adam qauqarsyz keledi, ishin joghary qaratyp jatqanynan ish, ishi, shik - shalqasynan jatu maghynasy tuyndaghan. Asyqtyng ortasyndaghy shúqyr kindik shúqyrymen sәikes. Sondyqtan, «shik» degenimiz oida qúldyrau, berilu, sharasyzdyq, amalsyzdyq siyaqty úghymdarmen assosasiyalanady.
«Býk» - iyilu, búghu, kónu maghynasyn beredi. Asyqtyng búl jatysynda taghdyrdyng tәlkegine týsken, jazmyshqa kóngen, ony tolyq moyyndaghan, әreketi joq, býkireyip tórttaghandap qúlaghan, basyn týsirgen qauqarsyz adamnyng beynesi bar. Dәlel retinde qazaqtyng «búq», «býgil», «býktiru» siyaqty maghynadaghy sózderin ataugha bolady. Adamnyng múnday jaghdayy tolyq baghynyshty qúlgha tәn. Mýmkin, týrkilermen kóp aralasqan orystardyng «bog» degen sózi «býk» (býgil, taghzym et) sozinen tuyndaghany ras shyghar?..
«Tәiki» sózi «tay» (qúlyn) sózinen emes, «tay»(tayyp túr) degen maghynadan shyghady. Mysaly, tayghaq, tay, tayghanaq t.s.s. Osydan «tәiki» degenimiz tayghy (tayghaq) sózining ózgergen týri me deymiz. Shynynda da, asyqty osy beti múz siyaqty tegis, jyltyr keledi. Búl - jaghdaydyng senimdi emes, tayghanaq, yaghni, myghym emes, qolaysyz, qauipti ekendigin bildiredi. Sondyqtan «tәiki» adamnyng qolaysyz jaghdayyn, ortasy ornyqsyz ekendigining beynesi. Adamdar óz taghdyrymen betpe-bet qalghan qazirgi zamanda kóbining asyqtary «tәiki» túr desek bolar. Búl týsinikteme kóbine asyq túrysynyng maghynasyna say bolghanmen, qazaq tilinde «tәi-tәi» (jýr) degen etistik baryn úmytpau kerek. Ayaghyna jana túrghan balagha qarata qazaq «ayaghynda nyq túrmasang da, qadamyng qútty bolsyn, tәi, tәi» dep tileydi. «Tәi-tәi» degen «Jýr! Jýr!» degen búiryq rayyna jatady. Endeshe, búryndary «tay» degenimiz qúlynnyng jalpy atauy emes, janadan tuylghan qúlyngha qaratyla aitylatyn sóz bolsa kerek. Sebebi, onyng ornynan tez túryp, tez ayaqtanyp, qasqyrgha jem bolmay túrghanda tayyp túruyn tilegen adamdar qúlyngha «tay» dep yrymdap aituy - shyndyqtan alys emes....
«Alshy» - «al» degen búiryq rayy etistiginen jәne «shy» degen әreketti jasaushyny bildiretin qosym jalghaudan túrady. Múnda asyq oiyny men adamnyng birtútastyghy berilgen. «Alshy» degenimiz asyqtyng týsui ghana emes, ol sanada «alushy», «jenushi», «jaulaushy» t.s.s. maghyna tughyzady. Mysaly, kishi jýzde alshyn atty ru bar. Búl ru shegaralyq aimaqta ornalasqandyqtan, olar ýnemi jaugershilik jaghdayda ómir sýrip, jiyi-jii qaqtyghystargha baryp otyrghan. Sol sebepti, men alshyn ruynyng týbi mýmkin «alshydan» shyghatyn bolar dep esepteymin. Olar jerin qorghau barysynda kóbine jeniske jetip otyrghan deydi kónekóz qariyalar... Sodan bolar, qazaq «kishi jýzge nayza berip jaugha qoy» dep beker aitpaghany! Odan әri terendey kele, Alasha han men últymyzdyng kóne aty Alash sózining týbiri asyqtyng «alshysymen» baylanysta dep sanaymyz. Sonda býgingi qazaqtar búrynghy maghynasynda jaulaushy, alushy, aulaushy, yaghni, jauynger degen atty iyemdengen halyqtyng tikeley múrageri bolyp shyghady. (qús ataulygha qyrghiday tiyetin «lashyn» da osy týbirde).
«Alshy» - asyqtyng eng jogharghy túrysy, jenimpazdyn, saltanat qúrushynyng ontayy. Qazaqtyng kóptegen asyq oiyndary oyyndy bastau qúqyn anyqtaudan bastalady. Ol ýshin әr oiynshy asyqty shiyiredi. Asyghy alshysynan týsken oiynshy oiyndy bastaydy. Oiyn barysynda kimning asyghy alshysynan týsse, sol jengen bolap sanalady. Sondyqtan qazaqtar bireuge ýlken tabys tilegende «asyghyng alshysynan týssin!» dep aitady. Óitkeni, «alshy» degenimiz joly bolghandy, tabysty, jenisti, ýstemdikti bildiredi. Sózimiz dәleldi bolu ýshin qazaqtyng «han talapay» oiynyn mysalgha keltiruge bolady. Onyng maghynasy qanday? Kóp asyqtyng ishinen bir asyq qyzyl týske boyalady. Ol - әmiri kýshti hannyng beynesin beyneleydi. (Búl jerde «qan» (qyzyl týs) sózining de qatysy bar ekenin eskeru qajet). Oiynshy qos uys asyqty jerge shashady. Búlay etu han-asyq alshysynan týspeyinshe jalghasa beredi. Han-asyq alshysynan túra qalghanda, ony andyp otyrghan oiynshylar «talapaylap» bas salady. Maqsattary - asyqty kóbirek alyp qalu. Kimning asyghy kóp bolsa sol jeniske jetti dep sanalady. Asyghy kóp oiynshy útylghandargha óz qalauyn oryndatady, yaghni, әmirin jýrgizedi. Bylay alyp qaraghanda óte qarapayym ereje. Biraq osy qarapayymdylyqtyng ar jaghynda tereng maghyna jatyr. Meni osy oiyngha әjem ýiretken bolatyn Biraq әjem de sol maghynany bilmegen-di. Ol maghynyny oiynnyng shyghu tarihyna kóz jýgirtkende ghana úghugha bolady. IYә, mening әjem tarihshy emes edi...
Barlyq halyqtardyng tarihynda soghysta jenispen kelgen oljany bólu kezdesedi. Olja degenimiz altyn-kýmis, qaru-jaraq, ydys-ayaq, kiyim-keshek, mal ghana emes, olardyng qatarynda boylarynda kýsh quaty mol adamdar da bolady. Búl jaghdaydy hannyng jenisi, yaghni, alshysyan túrghany dep baghalau kerek te, qalghan asyqtardy barlyghyn jenilgen jaudan týsken olja dep sanau kerek. Endi, osy qolgha týsken olja soghysta erlik kórsetken han әskeri (oyynda - oiynshylar) tarapynan talapaygha týsui tiyis. «Talapay» degenimiz jenilgen beysharalardy qúl etu maqsatynda bóliske salu, eger olardyng arasynda aqsýiek túqymy bolsa, onda ony mol baylyqqa aiyrbastau. Sondyqtan «talapay» sózining týbiri «tala» degennen shyghady. «Tala» - bas salu, júlqu, qolgha ilikkendi qymqyru siyaqty maghynalardy beredi. Tarihta búghan mysaldar jetkilikti, biz sonyng birin ghana aitayyq.
Rimdi qúrghan kezde ony qúrushylar arasynda әielder bolmaghan-dy. Olargha halyq sanyn kóbeytu qajet bolyp, ailaker Romul óte qúityrqy amalgha bardy. Ol jergilikti sabindikterdi merekelik qonaqqa shaqyryp, mereke kezinde olardyng әielderin úrlaugha sybaylastarymen kelisedi. Shartty belgi retinde Romul «talassio» nemese «talassiy» dep aiqaylauy tiyis. Romul qyzyl jamylghysyn ashyp tastap osylay aiqaylaghanda, rimdikter sabinderding әielderin tarpa bas salady. Ejelgi Rim jәne Grek tarihshylary Plutarh, Tit Liviy osy sózding maghynasynyng tórkinin tabugha qansha tyrysqanymen taba almady. Sebebi, búl sózding maghynasy týrki tilinde jatqan edi - talas, talasu, talapay. Olar da týrkiler siyaqty әielderdi talap aldy. Qanday úqsastyq! Olay bolatyn da jóni bar. Sebebi, ejelgi Rim imperiyasynyng qalaushylardyng negizin osynyng aldynda grekterden qiray jenilgen Aziyadaghy Troya qalasynyn qashqyn-qorghanysshylary qatarynan bolatyn. Jenilisten keyin bosqyngha úshyraghan búl jauyngerlerding әielsiz qalulary da sol sebepti. Al Romuldyng jamylghysynyng qyzyl týsti boluy - onyng týrkilik tanymdaghy handy daralaytyn týsti (qyzyl) qabyldaghannan edi. Endeshe, qazirgi oiyndaghy asyqty qyzylgha boyau - sol dәuirlerding janghyryghy dep joramaldaugha bolady. Tarihshylardyng Romulding әigili «talassio» sózin týsindire almaghandyghy da sodan: olar (tarihshylar) ejelgi Rimdi qúrghan troyandyqtar men albandyqtarda (Romul-albandyq) týrki sózderi kezdesetinin qaperine almaghan. Al kóne latyn jәne grek tilinde búl sóz kezdespeydi. Olar Romuldyng bóten tilde taghy qanday sózder biletinin de eskermegen. Búny ghylymy shekteulik dese bolady, biraq, ol, endi, óz aldyna bólek taqyryp...
Biz asyq oiyndary men erejeleri týgeldey derlik joyylyp ketti desek, bәlkim, qatelesermiz. Biz, tek, osy oiynyng negizinde jatqan simvoldar men kodttar, yaghni, sol zamandardaghy qoghamdyq qúrylym men adamdardyng qoghamdyq funksiyalaryn kórsetetin shartty belgiler úmytylghan dep aitamyz. Sol shartty belgilerdi tauyp, jaryqqa shygharsaq qana biz ózimizding týp tegimizding salt-dәstýrin, dýniyetanymyn, olar kezinde neni arman tútqanyn úghar edik... Sol arqyly tek dalalyqtardyng ghana emes, basqa da etnostardyng da. Mysaly, Tutanhamon mәiithanasynan tabylghan asyq neni bildiredi? Al orys balalary aitatyn «babki» sózi she? Olardyng «babki» degenine qarap, asyq aqshanyng ornyna jýrdi me dep oigha qalasyn. Osy jaghynan qarasaq, onda sýiek oiynyn ýlkender әrqashan da aqshagha oinaghany eske týsedi... Osy siyaqty júmbaqtardy sheshsek, biz ózimizding joghaltyp alghan tarihy jadymyzdy qalpyna keltirer edik. Últ, halyq retinde negizimizdi terendete týser edik.
Mysaly, qazirgi «kókpar» dep jýrgenimizding tórkini «kók bóride» jatyr. Kezinde at qúlaghynda oinaghan jigitter eshkini emes, kók bórini tartqan. Al endi ony qanday ynjyq eshkimen almastyrghanyn eshkim bilmeydi de. Ghayyptan uaqyt ornyn auystyrsa «kók eshkini» tartqylap jýrgen býgingi jigitterdi kórip «kók bórini» sozghan sol zamannyng jigitteri kýler me edi, әlde namystan jarylyp qaharlanar ma edi? Kim biledi?.. Búdan biz tarihy jady qanday qysqa ekenin bayqaymyz. Es ózining әuelgi kodyn, simvolyn, belgisin úmytqan sayyn, býgin kókpardyng «kókeshki» dep atalyp ketui esh ghajap emes...
Oyyn jәy ghana oiyn emes - adamdardyng ótkeni men býgingisining kórinisi, bizding is-әreketimizding onaylatylghan týri. Sondyqtan oiyndy tәrbiye, ýiretu, oqytu qúraly dep qarastyru qajet. Men qazaqta aitylatyn «dop oinaghan tozar, asyq oinaghan azar, qoy baghyp qúiryq mayyn jegen ozar» degenimen esh kelispeymin. Búl sózding astarynda malshynyng iydeologiyasy kórinis tapqan. Múnda isti úrshyqtay ýiiretin isker adamnyn, bolmasa, nebir tәsildi mengergen jauyngerdin, óz isine myghym sheberding orny anyqtalmaghan. Qoydy kim kóringen baghar, al óz qarsylasynyng jauyrynyn jerge kimder tiygize alady? Áriyne, jan-jaqty maytalman adam ghana! Kez-kelgen isti qinalmay, oinap jýrip jasaugha bolady. Onday - tek oyynshynyng qolynan kelmek. Endeshe oyynshy degenimiz oiynnan basqany bilmeytin, ómirine jeniltek qaraytyn, kóldeneng kók atty bireu bolmaghany da...
Beket Qarashiyn, filosof-etnograf, aqyn, týrkitanushy, kuliturtreger, audarmashy, «Akademik Z. Qabdolov atyndaghy» jәne әdebiy-tarihiy-mәdeny «Alshy» qorynyng tóraghasy
«Abay-aqparat»