Júma, 22 Qarasha 2024
Álipby 8356 21 pikir 28 Tamyz, 2018 saghat 09:38

Ashyq hat. Qazaqtyng «I» әrpin qaytaryp, eki digrafty ózgertu kerek!

Ashyq hat

QR Premier-ministri, Qazaq tili әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiru jónindegi Últtyq komissiya  tóraghasy  Baqytjan Saghyntaevtyng nazaryna

«Ch» men «V» siyaqty  «legioner» dybystarsyz kýn kóretin uaqyt jetti!  Ruhany janghyrugha basty baghyt bolghan jana әlipbiyding de negizgi maqsaty osy emes pe?!.

Elbasymyzdyn  Ruhany janghyruynyn  basty  baghyty  –  Qazaqtyng latyn grafikasyna negizdelgen jana әlipbiyin qabyldau – jalpyhalyqtyq  qoldaugha ie bolyp, jappay talqylau ózegine ainalghany belgili.

Eng birinshi qazaqsha tól әripterdi digrafpen tanbalaghan әlipby qoghamda qatty qarsylyqqa úshyrady. Ekinshi ret ózgertilip, latyn grafikasyna ótu turaly Preziydent Jarlyghymen jariyalanghan apostrofty núsqanyng da,  qoldanu barysynda kemshilikteri shyghyp, el kónilinen shyqpady.  Sondyqtan,  Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev el tilegin eskerip, 2018 jyldyng 19 aqpan kýni  «Qazaq tili әlipbiyin kirillisadan latyn grafikasyna kóshiru turaly» Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2017 jylghy 26 qazandaghy №569 Jarlyghyna ózgeris engizdi. Halyqtyq talqylau qalypqa týsirgen Qazaq әlipbiyi  ómirge jol tartty.  Aq  jol tileymiz!

2017 jyly 26 qazanda Elbasy jarlyghy shyqqanda elmen birge qatty quandyq.  Eng bastysy sayasy sheshim shyqty!  Qazaqtyng jana әlipbii – Latyn grafikasyna negizdelgen әlipbiyge ótu  qabyldandy. 1940  jyly qazaq halqynan bir auyz súramay-aq  bir kýnde qabyldanghan kirillisa búghauynan 77 jylda әreng bosadyq. Últtyq ruhany otarsyzdanu latyn әlipbiyine kóshumen bastalady!

Songhy ózgeris engizilgen  qazaqsha latyn әlipbiyinde búrynghy apostrofpen belgilengen 9 әripting 6  qazaqsha tól әrpi  ýstine akut qoyylumen tanbalandy.  Eki әrip  SH (Sh) jәne CH (Ch) digrafpen paydalanatyn boldy.  Qazaqsha  I-Y jәne I әripteri  latyn grafikasyndaghy bir ghana  I  tanbasymen belgilendi.

Jalpy alghanda, búl núsqa dúrys boldy. Biraq, bir kiltipan i,y әripterining bas әrpi men qazaqsha i әrpining bas әripteri bir I tanbasymen belgilenui.  Qazaq tiline tәn barlyq dәstýrli 9 dybystyng 8-i   latyn әrpimen jeke dara tanbalanudy saqtap qalghanda, jalghyz  I i әrpi «basynan» airylyp otyr.  Yaghniy, i kishi әrpi saqtalghan da, Ibas әrpi  I-Y dybystarymen  qosylyp ketken.

Búl turaly  aqyn Qazybek Isa  jana әlipbiyding songhy núsqasy jariyalanghan song ýsh kýnnen keyin  2018 jyldyn  23 aqpanynda  «Qazaq ýni» últtyq  portalynda   jariyalanghan «QAZAQTYNG «I» әrpin QAYTARYP, eki digraftan QÚTQARYNYZDAR!»  atty janayqay maqalasynda óte oryndy mәsele kóterip, el tilegin jetkizgen.   Ýzindi keltireyik: «Mysaly,  «IYIL» degen sózdi latynmen jazghanda IIIL bolyp, 4 әripting ýsheuinde  qatarynan bir әrip qaytalanghanda kim ne týsinedi?  Sonda IZET degen adam atyn «IYzet» dep oqimyz ba, joq «Izet» dep oqyla ma? Al  IZGI dep jazghanda qazaqtyn «IZGI» degen izgi sózi IZGIY bolyp joghalyp ketpey me erten? «IYgilik»  degen  iygi sóz ben esimder erten Igilik bolyp jazylghanda Igilik  bolyp qalmay ma? Al ISA dep jazghanda, ony ISA  dep oqyp, solay aitqandargha ne deuimiz kerek?  Komissiya solay sheship, atalarymyz azan shaqyryp qoyghan attarymyzdy auystyryp jiberdi  deymiz be Izet, Isaq, IYgen, IYgilik jәne t.b.  bәrimiz?

Biz úsynghan núsqada  qazaqsha  әrpining bas әrpi de Í dep belgilenip,akutpen berilgen,  búnyng ne qiyndyghy bar edi?  Apostrofty núsqada da dәl býgingi núsqaday  belgilengen. Biraq onda I- Y әripteri apostrofpen belgilengesin, eki әriptin  aiyrmashylyghy bolghan edi. Búl joly IY-ding ýtirin alyp tastaghasyn, iy men iәripterining bas әripteri bir tanba bolyp shygha kelgen. Al múnyng bolashaq keseli komissiya mýshelerin oilandyrmaghan sekildi. Bar bolghany I әrpining basyna bir akut qong kimge ziyanyn tiygizer edi..  – dep ol bar kemshilikti ashyp kórsetedi.

Tól dybystarymyz qazaq tilining fonetikalyq ereksheligine negizdelip, tilimizding últtyq negizining saqtaluynyng aighaghy. Ótkende әlipby turaly Elbasygha Ashyq hat jazghan 17 akademikting de eng basty talaby osy qazaqy tól dybystardyng saqtaluy edi.  Týrikter K men Q әripterining ornyna  osylay bir ghana K  әrpin alghandyqtan, Q әrpi qazir joyylyp ketti… Búrynghy qazaqy әripterding tanbasynan saqtalghany osy i әrpi edi, endi onyng da «basyn jútyp» otyrmyz.  Sondyqtan qazaqpen birge jasasyp kele jatqan, eshkimge ziyany joq,   izgi niyetti   «i» әrpin  basy býtin bas әrpimen qaytaryp berinizder!

Al Sh әrpin SH dep belgilegenshe,  Sh-ny Ś dep belgileu kerek edi. Al  CH dep belgilengen, qazaqtyng til dybysyna jat,  orys tilinen kelgen  Ch әrpin mýlde  mýlde alyp tastau kerek!  Ári múnday eki tanbaly emes – bir-aq tanba bolar edi. Búl 2  әrip múnda 4 әripting ornyn alyp otyr.  Elbasy tapsyrmasynyng ózi әripterdi yqshamdau emes pe edi? Digraftan apostrofqa ótken kezding ózinde-aq  búl әripter bir әrippen belgilenip edi ghoy.  Tek ýstindeg apostrofty akutqa auystyra salu kimge qiyndyq tudyrdy eken?  Óitkeni «Ashana», Ashat» sózderi Ashana – Ashana, al Ashat – Ashat dep oqylady ghoy…   Esimi Ishaq, Ishaq degender atyn erten Ishaq dep jazsa, ony mynau  Sh әrpin SH dep jazghanda, el qalay oqyp, qalay ataytynyna auzymyz barmay otyr?..  Ishaqtar jinalyp, jana әlippe komissiyasynyng mýshelerin izdep jýrmesin?  Digraftan el bolyp aiqaylap jýrip zorgha qútylghanda, eki digraf әrip ne ýshin kirgizildi eken? Búlardy da týzeu kerek.  «Jeti ret ólshep, bir ret kes» degen qazaq.  Sondyqtan  Sh әrpin SH dep belgilegen dúrys emes,  Ś dep belgileu kerek.

Bizding tanghalatynymyz, osy biz keltirip otyrghan, eldi  ýrkitken SH -Sh әrpine  baylanysty oghash mysaldar, qarsy ótkir syndar alghash digrafty núsqa shyqqan 2017 jylghy 11 qyrkýiekten beri baspasóz ben ghalamtorda órip jýr ghoy.  Sonda  qazaqsha latyn әlipbiyin jasau komissiyasy  nege búny qaperge almaydy?  Apostrofty  núsqagha ótkende-aq,  el zorgha qútylghan  digrafqa  endi ýshinshi ret qayta oralu shúqyrdan qashyp, orgha qúlaumen birdey emes pe?

Sonymen birge Qazaqtyng til dybysyna sәikes kelmeytin, orys tilinen engen  Ch men V  dybystary jabysyp, әli  qalmay kele jatyr da, tanbasynyn  týkke jaramay týsip qalghanyn týsinbey qaldyq. H  tanbasy da  «jetim» qaldy.

«Ch» әrpi bolmasa, kýn kóre almaytyndar bolsa da qazaqtyng til dybysy zandylyghyna  baghynuymyz kerek. Sondyqtan alyp tastau kerek.  «Chempion» men «chemodandy»  qazaq   bayaghydan   shempion  men shabadan dep aityp kele jatyr. Odan qirap qalghan eshkimdi kórgen joqpyz. Sonymen birge V  әrpimen belgilengen, orys tilinen kelgen «V» dybysy  turaly da osylay aitugha bolady.  Orys tekti  esimderding   sonynda  keletin  búl әripti   әlipbiyding songhy núsqasyndaghy «V,b» әripterimen belgilengen  «b» dybysymen  ózgertip jazugha bolady.

«Ch» men «V» siyaqty  «legioner» dybystarsyz kýn kóretin uaqyt jetti!  Ruhany janghyrugha basty baghyt bolghan jana әlipbiyding de negizgi maqsaty osy emes pe?!.

Qoryta aitqanda,  bizding qysqa da, naqty úsynysymyz:

Í i – ( i )

Ś  –  ( sh )

 әripteri   bolyp belgilenui  kerek.

 Al  CH  dep belgilengen  Ch әrpin mýlde  mýlde alyp tastau kerek!

Eldin  renishin tudyrghan  әripterdi  osylay ózgertudi súraymyz. Bolmasa, osy әripterdin  qabyldanghan núsqasyn jәne biz úsynghan núsqany  salystyryp, әleumettik jelide saualnama  jasap  kóruge de bolady.

Latyn әlipbiyin halyq bolyp,  jappay talqylap kele jatqanymyz,  Elbasymyzdyn  elding qanday da úsynys-pikiri eskeriledi degen sózining jýzege asyp jatqanynyng jarqyn belgisi.  Endeshe, qyrqy bitip, qyryq birinshisi qalghanda, taghy da bir talqydan  ótkizip alsaq, kelisip pishken tonymyz kelte bolmaydy.

QAZAQTYNG «I» әrpin QAYTARYP, eldi ýrkitken eki digrafty ózgertuimiz kerek!

D.ISABEKOV, jazushy-dramaturg, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;

M.MYRZAHMETOV,  Últtyq ghylym Akademiyasynyng akademiygi,  Filologiya ghylymynyng doktory, professor, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;

S.DOSANOV,  jazushy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty. Halyqaralyq  M.Sholohov atyndaghy syilyqtyng laureaty;

S.ELUBAY, jazushy, qogham qayratkeri, QR Enbek sinirgen qayratkeri;

A.AYTALY,  professor, qogham qayratkeri;

Gh.QABYShÚLY, jazushy, qogham qayratkeri, Qazaqstannyng Qúrmetti jurnaliysi;

S.SMATAY,  jazushy, qogham qayratkeri, QR Enbek sinirgen qayratkeri;;

D.YSQAQ,  filologiya ghylymy doktory, professor, Halyqaralyq Sh.Aytmatov akademiyasynyng  akademiygi, Halyqaralyq Maqtymqúly atyndaghy  syilyqtyng  laureaty;

A.OSMAN,  «Memlekettik tilge qúrmet» birlestigi tórayymy, Qazaqstan Halqy Assambleyasy  mýshesi;

IY.SAPARBAY, aqyn, QR Enbek sinirgen qayratkeri, «Tarlan-Platina» syilyghy laureaty;

S.TÚRGhYNBEKOV, aqyn, KR Enbek sinirgen qayratkeri, Halyqaralyq Alash syilyghynyng laureaty;

D.KÓShIM, «Últ taghdyry» birlestigi tóraghasy;

K.ÁMIRBEK,  aqyn, KR Enbegi singen qayratkeri,  Preziydent syilyghynyng laureaty;

S.BATYRShAÚLY,  Euraziya  Últtyq uniyversiyteti professory, Astana qalalyq «Memlekettik til» respublikalyq qoghamdyq qozghalysynyng tóraghasy;

B.SARBALAÚLY,  synshy,  Halyqaralyq Alash syilyghynyng laureaty;

M.TOQAShBAEV, «Preziydent jәne halyq» gazetining bas redaktory;

E.BÁPI,  jurnalist, «Dat»  jobasynyng jetekshisi;

Q.ISA, aqyn,  «Qazaq ýni» gazeti preziydenti, Halyqaralyq S.Esenin atyndaghy syilyq  iyegeri, Halyqaralyq Alash syilyghynyng laureaty;

E.AYGhALIYÚLY, «Qazaqstan-Zaman» gazetining bas redaktory;

D.QUAT, «Qazaq әdebiyeti»  gazeti bas redaktory;

D.MÁSIMHANÚLY, aqyn,  filologiya ghylymy  doktory, professor;

A.AHMETBEKÚLY,  aqyn, QR Mәdeniyet qayratkeri;

IY.NÚRAHMETÚLY, aqyn,  filologiya ghylymynyn  kandidaty;

Q. MÚQASh,  «Qazaq ýni»  gazetining bas redaktory,  QR Mәdeniyet qayratkeri, B.Búlqyshev atyndaghy syilyqtyng laureaty;

A.KÁRIPJAN, aqyn, Qazaqstan jastar odaghy syilyghynyng laureaty;

N.ÁBDIGhANIYÚLY, «Abai.kz»  bas redaktorynyng orynbasary, QR Aqparat isining ýzdigi; 

Q.GhABDOLLA, «Qazaq eli » qoghamdyq qozghalysynyng tóraghasy;

A.TASQARAÚLY,    «Qazaquni.kz»   últtyq  portalynyng  bas redaktory, «Daryn» memlekettik jastar syilyghynyng laureaty.

Týpnúsqa Qazaquni.kz saytynda jariya boldy

Abai.kz

21 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1453
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3216
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5255