Ádette, bolashaqtan ýmit etken últ ústazgha qúrmetpen qaraghan. Ata-babamyz «molda bol!» dep bata bergende, janaza shygharatyn adamdy emes, balalardyng kókirek kózin ashyp, jýregine bilim núryn qúyatyn adamdy ýlgi etkeni anyq.  Sony úqqan úrpaq ýshin ústazdan biyik túlgha bolmaghan.

Jәne búl tek bizding halyqqa tәn úghym emes. Barsha júrt ústazdy qúrmettegen, ústazdy pir tútqan, ústazdyng ómir jolyn nasihattap, úrpaqqa ónege etken.

Kórshi elding mysalyna jýgineyik. Orys halqy sauattylyqtyn, bilimge, ghylymgha degen qúshtarlyqtyng úrpaqqa danghyl jol, jana kókjiyekter ashatynyn kórsetken  M.V.Lomonosovty solay dәripteydi. Ústaz-ghalymnyng tughan jerinde, sol zamannyng bayshykeshteri «aydan basqa eshkim túrmaydy» dep mensinbey aitatyn Arhangelisk oblysynyng Holmogor audanynda Petr Cheliyshev HÝIII-ghasyrdyng sonynda-aq Lomonosovqa eskertkish qoyghan.

Keyin, 1832 jyly, ghalymgha Arhangeliskining Sobor alanynda qoladan qúiylghan eskertkish ornatu ýshin býkilreseylik sauyn aitylyp, 46 myng rubli jinalghan eken.

1947 jyly KSRO ministrler kenesi úly ghalymnyng tughan jerinde eskertkish ornatu turaly sheshim qabyldauy – ústazdy úlyqtaudyng taghy bir ýlgisi. Bylay qarasan, el soghystan endi es jiyp jatqan kezde odan da manyzdyraq sharualar bar siyaqty kóriner. Alayda, búl qadamda jarqyn bolashaq – bilimdi elding enshisinde ekenin úghyp, bilim núryn sepken túlghany dәripteu arqyly úrpaqqa tәrbie beru maqsaty jatyr.

Múnyng bәrin ne ýshin aityp otyrmyn?

Tayauda Ahmet Baytúrsynúlynyng tughan jerinde bolghan әriptesterim: «Barsam dep jýr eding ghoy» dep, ol  tughan ýidi, jerlengen jerin, qoyylghan eskertkish taqtany, A.Baytúrsynúlyna qatysy bar basqa da birneshe nysandy suretke týsirip, maghan salyp jiberipti. Baryp kórgenderiniz bar shyghar... Onda suretterdi kórgende mening qanday kýy keshkenimdi týsinersizder...

Ahmet Baytúrsynúlyn «memleket qayratkeri, ghalym, aghartushy, aqyn, publisist, últtyq jazba tilining reformatory, qazaq til bilimi men әdebiyettanu ghylymdarynyng negizin salushy, ghasyr sanlaghy, alash kósemi, últ ústazy» dep maqtan etemiz.

Jәne A.Baytúrsynúlyn este saqtau, múralaryn elge tanytu, atqarghan isin dәripteu boyynsha elde qyruar is istelgeni de ras. Múnyng bәri jiylyp baryp, osynday túlgha tughan topyraqqa baryp tireledi emes pe? Onyng tughan jerinde osy isterdi, úly ústazdy qasterleuimizdi kórsetetin ne bar?

Suretterden kórgenim: iyen dalada túrghan sylaghy týsken  ýi... Syry ketken qorshau...  Jazuy óshken taqtaysha... Anaday tot basqan  temirmen jiyektelgen úsqynsyz belgilerding túruynyng ózi úyat. Ákelerimiz múndayda «Sýiekke tanba» deytin.

«Myna suretten ústazdyng әkesi Baytúrsyn ata jerlengen qorymnyng qazirgi kýiin kóruge bolady, - dep jazypty suretterdi jibergen әriptesim. - Qorym  Ahmet atamyz tughan ýiden 300 metrdey jerde ornalasqan. Qorshaudyng bir jaq beti týbegeyli, al eki jaq betining búryshtaryndaghy bekitkish temirge (ugolinikterge) dәnekerlep  japsyrylghan armaturalary júlynyp alynypty. Sirә, úrlanyp ketken bolar. Últy ýshin tughan úldyng әkesin qúrmetteu belgisi kózge týspedi. Qysqasy, qorymnyng jay-kýii eshkimning baqylauynda joq siyaqty».

Osy jazbalardy oqyghannan keyin, bәlkim, búdan 2 ghasyrgha juyq uaqyt búryn úly ústazdaryna eskertkish ornatu ýshin sauyn aitqan reseylikterden ýlgi alu kerek pe degen oy keldi. El bolyp qarajat jinap, ony últ ústazy jaryq dýniyege kelgen ýiding ishi-syrtyn jóndep, ainalasyn abattandyryp, gýl egip, aghash otyrghyzyp, kelgen júrtqa úyalmay kórsetetindey keshen jasaudy qolgha alu kerek bolar? Elden shyqqan arly, namysty azamattar osy mәselege mәn berip, ýndeu tastasa, keudesindegi jýregi «men – qazaqpyn!» dep soqqan әr adam qoldar edi degen oidamyn.

 Kamal Álpeyisova, jazushy

Abai.kz