Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2174 0 pikir 12 Mausym, 2009 saghat 12:47

Oljas Sýleymenov: Aymaqtyq dialogty imperiyalyq mәdeniyetterding monology búzady

 

 

Keshe Almatyda Qazaqstan men Reseyding memlekettik jәne qoghamdyq úiymdarynyng bastauymen «Tarihiy-mәdeny múranyng órkeniyetter dialogyndaghy róli» atty halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya óz júmysyn bastady. «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda ótkizilip jatqan is-shara týrki jәne slavyan mәdeniyetterining ótkeni men býginin salystyrumen qatar, jalpy, qazaqtyng últtyq-mәdeny múrasyn halyqaralyq dengeyde nasihattaudy kózdeydi.
Aytuly basqosugha Qazaqstannyng YuNESKO janyndaghy túraqty ókili, aqyn Oljas Sýleymenov, Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Mәdeniyet komiytetining tóraghasy Arman Qyryqbaev, «M.Áuezov» qorynyng diyrektory, qogham qayratkeri Múrat Áuezov, Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory Erlan Sairov, sonday-aq Resey Memdumasynyng deputaty Sergey Smetanuk, Italiyanyng «LUISS» halyqaralyq qatynastar uniyversiytetining professory Marketty Rafaeli, t.b. qatysty.
Almatygha Parijden at terletip kelgen qogham qayratkeri Oljas Sýleymenov «bismillәsin» qazaqsha bastaghanday edi, biraq әlemge tanymal azamat uaqyt azdyghyn jeleu etip, oryssha dayyndalghan bayandamasyna kóshti. «Men dialog taqyrybynyng kóterilgen kezenin eske týsirip túrmyn, – dep sóz bastady Oljas Sýleymenov: «80-shi jyldardyng sonynda qyrghiy-qabaq soghys ayaqtalyp, AQSh pen Kenes Odaghy arasyndaghy qarym-qatynastar jyly bastady. Biraq filosoftar kópten kýtken tynyshtyqtyng ornyna kóp úzamay Shyghys pen Batys órkeniyetining teke tireske týsetinin boljady. 2000 jyly Islam әlemining kórnekti kóshbasshylarynyng biri, Iran preziydenti Hattamy búl teke tiresting aldyn alu ýshin qarama-qayshylyqtardy dialog arqyly sheshudi úsyndy. Búl iydeya YuNESKO-nyng baghdarlamasyna engizilip, on jyldan beri júmys istep keledi», – dep mәlimdedi. Búl arada qogham qayratkeri órkeniyetter teke tiresi men ghalamdastyru zamanynda mәdeny dialogtyng mәn-manyzyna erekshe toqtala otyryp: «Adamzat tarihy – búl myndaghan jyldar boyghy jergilikti aimaqtyq órkeniyetterding dialogyn imperiyalyq mәdeniyetterding qatang monologtarmen búzuy bolyp keledi» dey kele: «Bizden býgin mәdeniyet degenimiz ne dep súraydy... Mәdeniyet degenimiz, eng aldymen, shekti bilu jәne tәubege kelu» dep sózin týiindedi. Jinalghan júrt du qol shapalaqtady. Aqyndy songhy jyldary mazalap jýrgen mәselelerding biri – adamzattyng tútynushylyq qabiletining kýn sayyn artuynyng saldarynan biosferagha tiygizilip jatqan ziyandy әser bolsa kerek. Óz kezeginde Oljas Sýleymenov YuNESKO-nyng mynanday deregin keltirdi: "Ortasha amerikalyq ónimderdi tútynyp, olardy óndiruge ortasha mazambiyalyqtan 500 ese kóp energiya júmsaumen qatar, sonshama ese ónim tútynady eken. Býginde bir milliard halqy bar Ýndistan men bir jarym milliard halqy bar Qytay da búl jarysqa bilek sybana kirisip ketti. Olardyng sharuashylyghy 90 payyzgha Batys tehnologiyalaryn paydalanady. Eger de olar ónimdi tútynu dengeyin 500 ese emes, tym qúryghanda 50 esege deyin kóterse, biosfera joq bolady! Sondyqtan da daghdarys – erkin tútynugha boy aldyrghan adamzatqa eskertu", – dep mәlimdedi. Búl orayda qogham qayratkeri әlemning týkpir-týkpirinde Jer taghdyryna jauaptylar klubyn qúrudy úsyndy. Búl úsynys jiynnyng rezolusiyasyna engizilip, YuNESKO-nyng nazaryna alynbaq.
Al Múrat Áuezov tәuelsiz memleketter men neoimperiyalyq Reseymen aradaghy qarym-qatynastardy sóz ete otyryp, jalpy, qazirgi qogham men ondaghy әrbir adamnyng koloniyalyq psihologiyadan arylu qajettigine basa toqtaldy: "Totalitarlyq rejim bizge basqa tarihty tanumen keldi. Ashtyq, repressiya, kóshpendiler órkeniyetining qúldyrauy, kóptegen adamdardyng adasuy siyaqty prosesterding kesirinen bizding mәdeniyet te qúrdymgha kete bardy. Múnyng arty tragediyamen ayaqtaldy. Biz adamdargha qarsy memlekettik qúrylymdardyng eng qatal týri – totalitarlyq-imperiyalyq rejimde ómir sýrgenimizdi ashyp aittyq. Al múny óz atymen ataghanymyzdan son, biz óz-ózimizdi izdey bastadyq", – dedi. Biraq qogham qayratkeri Ortalyq Aziya elderining qayta janghyrghan tarihynda, atap aitsaq, qazaq, qyrghyz, ózbekting tarihy oqulyqtarynda ózindik búrmalaushylyqtardyng baryn syn tezine aldy. Múrat Áuezovting aituynsha, ghalamdastyru zamanynda Ortalyq Aziya elderi birlese qimyldap, ortaq tarihyn birge týgendeuding ornyna bir-birine qarsy baghyttalghan tarihy búrmalaushylyqtargha jol bergen. Osynyng kesirinen, mәselen, býgingi qyrghyz tarihyn oqyp kórseniz, olar ýshin qazaqtan artyq jau joq kórinedi. Osynday ózekti mәselelerdi tilge tiyek etken qogham qayratkeri tarihy búrmalaushylyqtargha jol berilmeu ýshin mәdeny dialog qajettigin basa aitty.
Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory Erlan Sairov Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen jýzege asyp kele jatqan "Mәdeny múra" baghdarlamasynyng býgingi nәtiyjelerin sóz etip: "Býginde Ýndistan, Qytay, Shveysariya tarapynan búl baghdarlamagha qyzyghushylyq zor. Tipti olar osy tektes baghdarlamany óz elderinde qabyldaudy oilastyryp jatyr. Qarap otyrsaq, jahandanu tek qana qazaq mәdeniyetine әser etpeydi, sol siyaqty ózge mәdeniyetter de odan saqtanu ýshin etek-jenin jinap jatyr. Osy tústa "Mәdeny múra" baghdarlamasy – halyqaralyq dengeyde rezonans tughyzyp jatqan birtuma joba" – dedi. Erlan Sairovtyng aituynsha, endi elimiz "Romeo men Djulietta", "Tristan men Izolida" siyaqty sheteldik enbekterden 500 jyl búryn dýniyege kelgen "Qozy-Kórpesh-BayanSúlu" eposyn әlemdik mәdeny múra retinde nasihattaugha kirispek. Týptep kelgende, orys etnografy Potaninning ózi Batys epostarynyng týp tamyry Shyghysta jatqanyn dәleldep-aq ketken. Búl orayda qazaq mәdeniyetin dýnie jýzine últtyq brend retinde tanytu joldary da qolgha alynyp jatyr. Aytuly basqosuda tarihshylar men týrkitanushylar, ghalymdar men qogham qayratkerleri sheteldik meymandargha qazaq mәdeny múrasynyng әlemdik mәdeniyet qorjynyna qosar sýbeli ýlesin aishyqtap kórsetpek.

 

 

Kәmshat TASBOLAT
«Ayqyn» gazeti, 10 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5625