Karikatura Azattyq saytynan alyndy

Til shúbarlyghynyng әuelgi kezeninde qanday da til sóilermenining birazy, yaghny belgili bir әleumettik toby birqatar shetel sózin sәn kórip, óz tiline, ainalasyna tana bastaydy da, óz kezeginde tilding qalghan sóilermeni de solargha eliktep sóileytin bolady.

Orys aqsýiekterining bir kezderi fransuzgha, europalyqtargha eliktep, olardyng sózderin qoldana sóileuge әues bolghany osyghan jatady. Mysaly, olar kezinde mersi, orevuar, selәbi, gudbay, ain moment, bravo, biys, sudari, sudarynya, ser, mademuazeli, ledi, miyledi, djentelmeny, senior, sentiymentalino, galantno degendey sózderdi әdemi kórip, әues bolyp aitty.

Búl jay qazaq oqyghandarynyng da, alghash oryssha ýirengenderding de kóbining basynda boldy. Qazaq ta orystyq, europalyq priyvet, salut, chao, poka, pajalysta, da, alo, y (jәne), papa, mama, dyadya, tetya, konechno, әbizatelnio, malades, kommunikabelinyi, shef, hobbiy degendey sózderdi qyzyq, artyqsha kórdi. Qyzym demey, docha, dochka, dochenka degendi únatty. Tipti diskreditirovati, diskriminasiya, dissimilyasiya, distribiuter, dissiplinirovannyi, interpretasiya, koalisiya, konfessionalinyi, konfiydensialinyi, reablitasiya, transportabelinyi,  fizionomiya, fizioterapiya, sivilizasiya, shizofreniya siyaqty aitugha qiyn әri 5-7 buyndy úzyn sózderding ózin sol әzdektigine bola, qiyn da bolsa, aita alatyndyghyn kórsetu ýshin tilin búrap, dauysyn keltirip ýirenip aldy, qalay da aitatyn boldy.

Qazirgi tanda da yay, yes, okey, super, nonsens, konsensus, nou-hau, sto pudov, brifing, granpri, adrenaliyn, brend, negatiyv, pozitiyv, nominasiya, nuans, ofiys, toefl, tok-shou, kvartet, duet, trio, hit (parad), konsolidasiya, konsorsium, kotrabanda, tolerantnosti (kónbistik), reyting, kvorum, kvota, ekspremier, boss, bonus, verdikt, dantist, market, glamur, eskiyz, spagetti, unikum, ekstremum, eksess, ekskluziv degender osynday «sýikimdi» sózder tobyn qúraydy.

Sondyqtan múny payda bolu sebebi boyynsha elikpeli til shúbarlyghy nemese tilding bylghanuy desek bolady. Elikpeli til shúbarlyghy qoghamnyng azdaghan sәnqoy, jyltyraqqúmar bóligin qamtidy jәne birqatar sózder ayasymen shekteledi. Áriyne, aty «til shúbarlyghy» bolyp, tilge qatysty bolghan son, zaty da sodan bolar delinip, әdette, sebebi tilden izdeledi.

Alayda, múnday basqa til sózine, sóileuine әuestikting ózi tilden tys eki sebepten tuady.

Birinshiden, adam adam bolghan song mimyrt tirliktegi birizdi-biróndilikten, qarapayym-qarabayyrlyqtan jalyqpay, jana, jyltyraghan nәrsege qúmartpay nemese әldeqayda úmtylmay, ózin әldenege arnamay túra almaydy. Degenmen qalypty, dúrys joldaghy adam boyyndaghy búl «kemistik» ornyn ong niyet, izgi qasiyet, jasampaz әreketteri arqyly toltyryp, jaqsy isterimen enserip otyrady. Onyng erigip-eligerlik uaqyty da bolmaydy.

Al «Jalyghu bar, shalqu bar, ish pysu bar, Jana sýigish adamzat – kórseqyzar» nemese «Nadangha aram jaqsynyng sózin úqpaq» degendey, adal enbek, dúrystyqtan ainyp, auyrdyng ýsti, jenilding astyn tandaghan kerjalqau, talapsyzdar jón sózden janylyp-jaltara bastaydy, bargha senbey, joqqa senedi, kez kelgen qansyqty tansyq kóredi, jyltyraghannyng bәrin ýstine jamap-jasqap, japsyryp baghady. Olay etpesine, basqa ister isi de bolmaydy.

Ekinshiden, bir fransuz sauynshysy sýtti nemisterding milch deytinin esitip, «–denderi sau ma, onyng aty La lee ghoy» – degen eken. Dәl osylay, qalypty jaghdayda bireudin, әsirese әl-auqaty ózinnen kóp tómen júrttyng birtýrli sózderin әspettep, aitpaq týgili kem kórip, qor sanau, mazaq qylu – daghdyly jayt. Mysaly, Abay sózimen aitsaq, bir kezderi qazekeng «..ýy tóbesine salam dep Arqadan qamys artqan, shýldirlegen tәjik ... atqa minse sharshap, jayau jýrse demin alady, noghay degenshe noqay desenshi ... Orys oiyna kelgenin qylady degen ... ne aitsa soghan nanady, «úzyn qúlaqty» tauyp ber depti» dep kýlgen.

Biraq uaqyt ozyp, zaman ózgere kele sol qazaq orystyng isine tәnti, sózine inkәr kýige týsti jәne býginde orysty ysyryp qoyyp, ansary aghylyshyngha auyp otyr, al erten, býrsýgýni qalay bolaryn bir qúday biledi. Yaghny beldi, bedeldi júrttyng qylyghyn qaytalap, sózin aitqyshtaudyng arjaghynda ony ózinen joghary sanau, oghan moyynsúnu, úqsap-baghu qúlqy jatady.

Áriyne, atalghan eki jay da adamnyng azghyndauynyng belgisi jәne onyng ózi ol ómir sýrip otyrghan qoghamnyn, jýiening azuynan bolady. Aytalyq, kezinde orys basynan ótken europashyldyq ta, keshe-býgingi qazaq basyndaghy orysshyl-batysshyldyq ta qoghamnyng kemdiginen, elding azghyndyghynan bastau alyp, solarmen túspa-tús keldi jәne kelip otyr.

Al elikpeli til shúbarlyghy múnan ary asqynyp, erikten tys til shúbarlyghynyng tuuyna, ornyghuyna negiz boluy mýmkin.

Yspandiyar Aqayúly, Turki.kz saytynyng bas redaktory

Abai.kz