Kýni keshe ghana Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyn  ontýstik ónirin aralap qaytqany belgili. Ádette, әkim qaralar múnday kezde qalanyng kórikti jerlerin aralatary anyq. Oblysymyzgha әkim bolyp Asqar Myrzahmetov kelgeli,  jasyratyny joq, ong ózgerister bolyp jatyr.

Alayda, oblys halqynyng әleumettik ahualy kónil kónshite qoymaydy. Bagha degen sharyqtap ketti. Bazargha barsanyz, etting bir kilәsi 1000-1200 tengege jetip jyghylady. Álbette oblys, qala әkimderi et jemeydi demeymin,  biraq bazar baghasy olardy asa qyzyqtyra qoymaydy ghoy deymin. Ýkimet tarapynan qanshama ret baghany auyzdyqtau turaly tapsyrmalar týsip jatyr desenizshi... Kartoshkanyng ózi 90 tengeden týspey qoydy. Únnyng baghasyn aitpay-aq qoyayyn. At tóbelindey sheneunikterding jaghdayy jaqsy shyghar,alayda, auyl-auyldy Elbasy aralay qalsa, túrmystary túralap qalghan otbasylardy kórer edi...

Kýni keshe ghana Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyn  ontýstik ónirin aralap qaytqany belgili. Ádette, әkim qaralar múnday kezde qalanyng kórikti jerlerin aralatary anyq. Oblysymyzgha әkim bolyp Asqar Myrzahmetov kelgeli,  jasyratyny joq, ong ózgerister bolyp jatyr.

Alayda, oblys halqynyng әleumettik ahualy kónil kónshite qoymaydy. Bagha degen sharyqtap ketti. Bazargha barsanyz, etting bir kilәsi 1000-1200 tengege jetip jyghylady. Álbette oblys, qala әkimderi et jemeydi demeymin,  biraq bazar baghasy olardy asa qyzyqtyra qoymaydy ghoy deymin. Ýkimet tarapynan qanshama ret baghany auyzdyqtau turaly tapsyrmalar týsip jatyr desenizshi... Kartoshkanyng ózi 90 tengeden týspey qoydy. Únnyng baghasyn aitpay-aq qoyayyn. At tóbelindey sheneunikterding jaghdayy jaqsy shyghar,alayda, auyl-auyldy Elbasy aralay qalsa, túrmystary túralap qalghan otbasylardy kórer edi...

Men oblys әkimin, onyng komandasyn synay qoyayyn, sóitip,  úpay jinap alayyn degen oidan aulaqpyn. Qazir demokratiya zamany. Myrzahmetov isker әkim, alayda, ol da et pen sýiekten jaralghan pende, keybir kemshilikterin aitsam, sheneunikter renjy qoymas. Oblysta paraqorlyq tiylmay otyr. Tóleby audanynda salyq inspektory paramen ústaldy. Qasiyetti Týrkistanda jezókshelik, jastar arasyndaghy búzaqylyq, auyr qylmystar azaymay otyr. Týrkistangha Qayrat degen biznesmen әkim bolghaly mynau degen ondy ózgeristerin bayqamadyq. Kóktemning basynda jaughan qardan Shymkent qalasy manyndaghy Qaytpas eldi mekenning kóshelerin su basyp qaldy, tipti ýilerining aulasy kólshikke ainaldy. Samal-3 móltek audanynyng kósheleri batpaq, asfalit tóselmegen, men tek qala ishindegi Elbasy jýretin kóshelerding ghana kýrdeli jóndeulerden ótetinine qayran qalamyn... Al, 11 móltek audanyndaghy jer ýilerding arasyndaghy kóshelerden jazda shan, qysta batpaq ketpeydi. Basqa da qala manyndaghy  janadan payda bolghandaryna on jyldan asqan móltek audandardyng kósheleri syn kótermeydi. Elbasy kelgende, osy kóshelermen nege jýrgizbeydi?  Qala shetindegi túrghyndar  «ekinshi sortty» adamdar bolghany ma?

Samal-3 te tórtinshi synypqa deyingi balalar  jekemenshik eski ýide oqidy... Sol ýy jalgha alynghan...  Telimandaghy poshta bólimshesi de jalgha alynghan jekemenshik eski saraygha ornalasqan...Úyat eken, qay ghasyrda ómir sýrip kelemiz? Osy yqsham audanyndaghy jalghyz asfalitty kýre joldyng boyynda  nómiri altynshy balalar emhanasynyng jana ghimaraty paydalanugha berildi. Halyq quandy. Alayda, senseniz, ishinde jihazdar әli joq. Dәrigerler otyratyn stoldar joq, týregep túryp qabyldaydy. Kartochkalar jerde ýiilgen kýide, sony aqtaryp, izdep jýrgen dәrigerlerge qarap janyng ashidy. Nege sonsha tez paydalanugha berildi eken. Bәri bitpey jatyp?  Ýkimetke jaqsy atanu ýshin be?

Al, janbyr jaudy, Shymqala kóshelerin su basyp ketedi. Aryq atyzdar keneytilmegen be, әlde basqa bir joba kerek pe, jylda osy... Shymqalany Amerikanyng bir shtaty ma dep qalasyn... Kóshe boylap kele jatsang qazaqsha ataular, mandayshalar ilude bireu, qalghandary aghylshynsha... Búghan Asqar Myrzahmetovting әli kele qoyar ma eken... Zabadam eldi mekenderin auyz sumen qamtamasyz etu ýshin qys bitpey jatyp, kóshe jiyegin qazyp tastady. Otkorm kósheleri osynyng kesirinen batpaqqa ainaldy. Oqushylar sabaqtaryna batpaq sýirep, kólshik keship barady.  Byltyr jazda nege bastalmady eken, búl júmys? Biyl kýn jylyna qazsa bolmas pa? Qazyp tastaghanymen, júmys jýrgen joq qoy?

Ayta bersek, múnday kemshilikter jetip artylady. Kemshilikterding eng bastysy -  Asqar Myrzahmetov oblysty basqaru isinde әrkimge bir jaltaqtaytyn jaghdayda otyr. Búl turasynda endigi bir әngimemizde kenirek bayandaytyn bolamyz.

«Abay-aqparat»