Eger ony kósheden kórip qalsanyz, tanymauynyz mýmkin. jiyn-toygha barghanda, tipti bir dastarhanda otyrsanyz da onyng artist ekenin bilmey qaluynyz da ghajap emes. Sebebi, ol – sonday. Sózge sheshen, pysyq emes. Alghyr dep te aitu qiyn. Qarapayym... Kóbinde ýndemes. Sózge shorqaq. Keyde «artist» degen úghymnyng aliternatiyvi siyaqty. Bizding psihologiyada artist degen basqasha. Keshegi Shәken Aymanov pen Elubay Ómirzaqovtar, bolmasa bizding qazirgi aqsaqal Asanәli Áshimov pen Ánuar Moldabekovter siyaqty býkil eldi auzyna qaratatyndar. Jiyn-toydyng nysanasy bolghan «týsinikti» Tilektes búzghan. Artisting bәri – әnshi emes, akterding bәri – anegdotshyl emes, olardyng da arasynda ýndemeytinderi bar ekenin kórsetti. «Ýndemes» demekshi, esime amalsyz Innokentiy Smoktunovskiy ne Aleksandr Kaydanovskiy týsedi. Ekeui esti de oishyl artister edi. Innokentiy Smoktunovskiy – әlemge әigili Úly akter bolatyn. Ol birese Gamlet, birese Salieri, Chaykovskiy, bolmasa knyazi Myshkiyn... Tolyp jatyr. Biraq, ol eshqashan ózin artistpin dep jar salmaytyn.

Áli esimde. Bala kezim. Bizder Mәskeuge barghanbyz. Ol kezde sonday dәstýr bar-tyn. Mәskeuding teatrlaryna kiru – qiynnyng qiyny. Sol kýni Kishi teatrda L.Tolstoydyng «Sari Fedor Ioannovich» spektakli bolatyn kýn eken. Boris Ravenskiyh. Biylet túrmaq, kontramarka joq. Bir top biyletsiz kórermen artister kiretin dәlizde túrmyz. Bir sәt syrttan IY.Smoktunovskiy kirgen. El u-shu. Biylet súrap jatyr.  Ol asa qúrmetpen, yjdahatpen biylet joghyn aityp óte bergende men qarap túrmay «Innokentiy Mihaylovich, vy Sari ily ne Sari?» degenmin. Dәl osy sózder. Búl IY.Smoktunovskiyding osy spektaklide aitatyn sózi-tin. Ol kýlip jiberdi de, qaydan ekenimdi súrady. Qazaqstannan dep men de aityp ýlgerdim. «Myna eki balagha biylet tauyp ber» degen ol qasyndaghy bireuge. IYә... Men sol kýni úly Smoktunovskiyding ózin kórdim. Ol oinaghan «Sari Fedor Ioannovichti» tamashaladym. Dәl sol siyaqty Tilektesti de men әkemteatrdyng artister kiretin dәlizinen kórdim. Biylet súragham joq. Uaqyt súradym. «Saghat neshe boldy eken?» dedim. Ol aitqan. Súraghan sebebim Tilektes Meyramov Qozyny oinaytyn artist edi. Maghan uaqytty bilu emes, maghan Tilektes kónil audara ma degem. Sebebi, ol kezde men de óner ólkesindegi eng bastapqy saty teatr fakulitetining I kurs studenti edim. Al Aleksandr Kaydanovskiymen jaqsy joldas bolghanmyn. Ekeuimiz birge oqydyq. Ekeuimiz de Sergey Soloviev sheberhanasynda boldyq. Aleksandr birtogha, ýndemes. Kóbinde oilanyp otyrady, auzyn ashpaydy. Auzynda sigaret, qolynda kofe. Al oiy jyraqta, basqa әlemde jýredi. Ústazy A.Tarkovskiyding «Stalker» filiminde basty rolidi somdaghan. Sol filimi ýshin «Oskargha» da úsynylghan. Keyde bizding Tilektes Meyramov ta sol Sasha Kaydanovskiy siyaqty. N.Mihalkovtyng sol A.Kaydanovskiy týsken filimi bar. «Svoy sredy chujiyh, chujoy sredy svoiyh» degen. Ózimizding ishimizdegi bóten kisi, jat. Keyde ol osylay kórinedi. Keyde ol jayly dәl osynday oigha qalasyn. Sebebi, ol – ýndemes. Úly Ghabenning – Ghabit Mýsirepovting «Aqan seri – Aqtoqtysyndaghy» - mylqau, IY.Turgenevting «Gerasiyminde» - mu-mu, Kiplingting «Maugliyinde» - Maugli, V.Gugonyng «Parij Qúdayana shirkeuinde» - Kvazimoda da ýndemester. Ne kóp sóilemes kisiler. Álde E.Hemingueyding «Shal men tenizinde» - Shal, bolmasa Sh.Aytmatovtyng «Tenizdi jaghalay jýgirgen targhyl tóbetindegi» - Organ qart - kóp sóilemes – túiyqtar.

Tilektesting óner kóginde jarq etip kózge týsken kezi Á.Mәmbetovting «Qozy Kórpesh – Bayan Súlu» spektaklindegi Qozynyng roli. Búl qoyylym Á.Mәmbetovting ýlken suretker retinde qalyptasqan shaghy-tyn. Jalpy «Qozy Kórpesh – Bayan Súlu» - әdebiyetimizdegi inju-marjandarymyzdyng biri de biregeyi. Bir jarym jyldyq tarihy bar eposymyz. Qyrghyzdardyng «Manasy» bolmasa, Ázirbayjan bauyrlarymyzdyng ózderine telip jýrgen «Qorqytpen» qatar túrghan bizding maqtanyshymyz. Eposta eki ghashyqtyn  inkәr sezimi, olargha qastandyq jasaushy qara kýsh aitylady. Bir sózben aitqanda mәngilik taqyryptar. Jetimdik, jesirlik, ozbyrlyq, batyrlyq, baylyq, kedeylik. Eger kóne Riym, Vizantiya, Grekiya ózderining sәuletimen, kórkemsuretimen maqtansa, bizde auzymyzdy toltyra aitatyn osy eposymyz «Qozy Kórpesh – Bayan Súlu» emes pe?

Tilektes – Kozy Kórpesh, Torghyn Tasybekova – Bayan súlu, Asanәli Áshimov – Qodar, Ánuar Moldabekov – Jantyq. Naghyz tórt taghan, kvartet. Búl spektakli M.Áuezov teatrynyng eng bir sәtti de tәtti shyqqan qoyylymy bolatyn. Sol sebepti de 1980 jyly әkemteatr Fransiyadaghy Nant qalasyna osy qoyylymdy alyp barghan. Tilektes qap-qara qoy shashy jelbirep tas ýstine sekirip shyqqanda onyng qazaq ónerining biyigine shyghugha úmtylghany bolatyn. Onyng boyyndaghy tazalyq, adaldyq, qorghansyzdyq, sengishtik, aqkónildilik, eng bastysy onyng taza mahabbaty sahnadan esken kóktemge samalday beykýnә edi. Mýmkin sahnanyng biz bilmeytin, ony qarapayym sózben aityp jetkize almaytyn qasiyeti – boyyndaghy kletkan, jan-jýregin, alpys eki tamyryn, qúiqan, tóbe shashyng – osy búlang sezimge eltu, qúlau, senuden bolar. Sahnadan aiqaylaghan batyrdy da, kýlkiden domalap kózinnen jas aqqansha kýletin komediyany da, jylaghanda parter túrmaq, balkon da «ah» úratyn tragediyany da oinaugha bolady. Al, eng qiyny – mahabbatty oinau. Sýidi kórsetu. Sening keyipkerinning shyn ghashyq ekenine kórermendi nandyru. Búl qiynnyng qiyny.

Tilektes Meyramov ónerge oida-joqta keledi. Áueli, «Zoovetke» týsti. Bir kezde Asanәli Áshimov te dәl sol zoovetke baram degen. Ákesi Uahit auyldaghy syily azamat edi. Kolhoz bastyghy, sovhoz diyrektory degeniniz ol kezderde ýlken qyzmet bolatyn. Al, Uahitting aghasy Maqajan  qayda kóshse, sonda birge kóship-qonyp jýre beretin. Tilektesting negizgi biologiyalyq әkesi osy – Maqajan. Biraq bauyryna basqan Uahit bolatyn. Búl ózge halyqta joq, tek qazaq halqynda ghana bar, әli kýnge osy qúbylys ghylymy týrde óz baghasyn ala almaghan dәstýr. Naghyz adamgershiliktin, tuys-bauyrmaldyqtyn, tipti ýlken gumanizmnen tughan... Qazaqta ghana bar jon-joralghy. Osyndayda Túmanbay Moldaghaliyevting óleni eriksiz eske týsedi.

Eki әkenin, eki ananyng úlymyn,

Eki ananyng birdey aldym jyluyn.

Eki әkening ójettigin aldym men

Eki әkening jyghylmaghan tuymyn.

IYә, Tilektes te dәl osy Túm-aghang siyaqty. Eki ýidin, eki shaqyraqtyng mahabbatyna bólenip ósti. Biraq, Túm-aghang bala kezden birden «aqyn» bolamyn dep sheshse, Tilektes mektep bitirgen song «qúrylysshy» bolghysy keldi. Ol kezende qazaq ýshin, әsirese auyldyq jerde eki mamandyq er azamat ýshin syily bolatyn. Ne zootehniyk, ne injener... Tilektes osy eki mamandyqtyng da basyn shaldy. Ekeuining de soqpaghyna shyghyp kórdi. Alayda ol basqa joldy tandady. Qazaqta ekining biri – әnshi. Tilektes te osy әnge qúmar-tyn. Onyng ýstine Arqa jeri, Qaraghandy óniri – ónerlilerge bay ólke. Aqyn-jyrau, sal-serining otany. Tәttimbet, Mәdy Bәpiyúly, Sәken Seyfulliyn, Qasym Amanjolov, Aqseleu Seydimbekovterding kindik qany tamghan jer.  Tilektesting de әjepteuir dauysy bar. Qazaqsha, oryssha aita beredi. Ár kәllәda – bir qiyal. Tilektes te bala kezinde «әnshi bolsam» dep oilaytyn. Biraq arman-qiyal óz aldyna, al әkening jospary óz aldyna. Tilektes Qaraghandydaghy poliytehnikalyq institutqa týsuge kelgen.

Uahit úlynyng zoovetke barmaghanyn týsindi. «Jaraydy, siyrdyng sonynan jýrip, zootehnik bolghyng kelmese, onda poliytehke bar. Galstuk taghyp, injener bolasyn» degen. Alayda, bir kýni Qaraghandy oblystyq «Ortalyq Qazaqstan» gazetinen habarlandyrudy kózi shalyp qaldy. Onda oblystyq S.Seyfullin atyndaghy teatrda bir jyldyq teatr studiyasyna shәkirtter jinap jatyr delingen. Tilektes ne de bolsa, soghan barugha bel sheshti. «Ne de bolsa, әiteuir, ónerge bir taban  jaqyn ghoy. Oblys bolghanmen ol kezde Qaraghandy teatry el ishinde auyzgha ilingen abyroyly teatr bolatyn. Óitkeni, onda Mýlik Sýrtibaev, Áyken Músabekova, Ánuar Moldabekov syndy ýlken akterler enbek etken teatr-tyn. Ásirese, Mýlik agha ol kezde óte tanymal bolatyn. Ol týsken Pavel Bogolubovtyng «Qyz ben jigit», Shәken Aymanovtyng «Bizding sýiikti dәriger» halyq arasynda óte ystyq filimderding biri-tin. Tilektes te «Nar tәuekel» dep osy studiyagha keldi. Ol kezde Huseyn Ámir-Temirding jas kezi. Amangeldi Tәjibaev ta jalyndap túr. Ásiya Ablaeva apaydyng da sol jas shaghy. Mine, Tilekteske osy kisiler dәris berdi. Onyng ýstine A.Shnayderman - qazaq teatrynyng bas rejisseri. Jas Meyramov osy teatrdan kóp nәrse ýirendi. Kóp nәrsege kózin ashty. Eng negizgisi óner tek óleng aitudan túrmaydy eken... Onyng ishinde de san-salasy bolatynyn, әsirese akterlyq mamandyqtyng bar ekendigine kózi jetti. Jal-jal tolqyndy ózenning key jerinde iyirimi bolatyny siyaqty ónerding de adamdy eriksiz baulap, ýnsiz tartatynyn bas kezinde ol bayqamay qalghan. Ózining kurstastarymen birge alghashqy kezde kópshilik sahnasyna shyqqan. Qara kólenke zaldan qadalghan sansyz kózderding siqyry baryn sanasymen týsinbese de týsinigimen úqqan. Biraq bir jyl zyr etip óte shyqty. Naghyz oqu ornynyng Almatyda ekenin biledi. Ásirese onda ýlken-ýlken ústazdardyng baryn bildi.

Ásirese aty dýrildep túrghan Asekenning bar ekenin estidi. Asekeng – Qazaqstannyng Halyq artiysi, professor, alghashqy professional rejisser. Úly Múhtar Áuezovting «Abayyn» alghash qoyghan túlgha. Bir qyzyghy Asekenning ýiindegi Kýlәn apay – jerles. Tek jerles emes qana emes, tuys bolyp keledi. «Sugha ketken tól qarmaydy». Balasynyng betinen qaytpasyn bilgen Uahit sol Kýlәsh apaygha telefon shalghan. Mәn-jaydy bilgen. Ol kezde akter mamandyghyna eki jylda bir-aq qabyldaytyn kez. Biraq biyl Asekeng qabyldaydy eken. Qazir birinshi topty qabyldap, bala jetpey ontýstikke ketken eken. Jaqynda ekinshi tur bolatynyn estigende quanyp ketti. Sóitip Seydil Taljanov degen tuysymen Tilektes alghash ret Almatygha úshty. Tanghy 7-de ony Furmanov pen Kalininning qiylysyndaghy Asekenning ýiining aldyna tastap ketken. Tilektes Kýlәn apayynyng ýiine, dúrysy Asqar Toqpanovtyng pәterine iymene kóterildi...

Kóp úzamay Amangeldi Úzaqbaev, Qarabay Satqanbaev, Serdesh Qajymúratov, Múhan Shәkirov, Erghaly Orazymbetov t.b. balalarmen I kurstyng studenti bolghan.

*****

Tilektes Meyramov bir kezderi teatrdan ketip, Mәdeniyet ministrliginde qyzmetken bop istedi. Kóp emes, 11 ai, 11 kýn. Sosyn qaytyp keldi. «Qaytqan malda bereke bar» degen osy bolar...

*****

Ústazy Aseken-Asqar Toqpanov búlar III kursqa kelgende Jambylgha ketetin boldy. Ayaq astynan búzyldy. Oblystyq qazaq teatryna bas rejisser bop bekidi. Asekeng – qazaq ónerinde óz orny bar erekshe túlgha bolatyn. Eshkimnen taysalmaytyn «Beting bar, jýzing bar» demeytin kisi-tin. Jas akterler bolmay túrsyn, tipti ýlken Serke Qojamqúlovtar da Asekennen iymenetin. Óitkeni, onyng sózi mirding oghynday, bir sóilese toqtamay, úzaqqa shabatyn sәigýliktey noqtagha bas iymeytin. Sosyn oqyghanynan toqyghany kóp, Abaydy jatqa soghatyn, sóz sóilese maqaldap, mәteldep sóileytin, keyde tipti ózi akter bolyp ketetinnaghyz ústazdyng ózi bolatyn. Biraq nar túlghalardyng taghdyry onay emes. Asekeng de ómirinde kóp qiyndyq kórdi. Partiyadan bir emes, eki ret shyghyp ketken tentek minez talant bolatyn. Sodan bolar basshylardyng kóbi Asekennen alys jýruge tyrysatyn.

IYә, sóitip Asekeng kursyn Sholpan Jandarbekovagha tapsyryp, ózi Jambylgha ketti. Sholpan Jandarbekova Qazaqstannyng Halyq artiysi, «Qozy kórpesh – Bayan súlu» kinosyndaghy Bayandy ekranda somdaghan aktrisa. Úly Qúrmanbek Jandarbekovtyng jary. Kózi ýlken, dauysy synghyrlap shyghatyn, minezi túiyq kisi-tin. Biraq studentterin ózining balalarynan kem kórmeytin, qolyndaghy baryn beruge ayanbaytyn edi. Tilektesti M.Áuezov teatryna alyp kelgen osy ústazy bolatyn. Dúrysy, ekinshi ústazy. IYә, Tilektesting búl ómirde eki әkesi, eki sheshesi, eki ústazy bolghan...

******

Tilektes – óte túiyq. Dos degenge talghammen qaraydy. Sondyqtan da bolar Tilektes kóbinde jalghyz jýredi. Jalghyz ózi oy týbine batady. Jalghyz ózi keyde teatrda dayyndalyp jatady. Partneri joq bolsa, meyli ózi jalghyz monospektaklide de oinay beredi.

*****

Tilektes әskerden kelgen song teatrgha birden aralasyp ketti. Kóp úzamay M.Áuezov teatrynyng Moskvadaghy gastroli bastalghan. Álemge әigili Kishi teatrda qazaq ónerining zor abyroyy da quanyshty kýnderi de bolatyn ol. Sol saparda M.Áuezov teatry shymyldyqty Gh.Mýsirepovting «Qozy kórpesh – Bayan súlu» spektaklimen ashty. Búl kezde Kishi teatrdyng dýrildep túrghan shaghy. IY.Smoktunovskiy, Yu.Solomiyn, M.Sarev, I.Iliinskiy, B.Babochkiyn, t.b. bar kezi edi.

19 may kýni dәl sol M.Áuezov teatrynyng gastroli bolatyn kýni Asekeng – Asqar Toqpanov Qaraghandygha barady. Toydyng betasharyn Asekeng ashady. Kishi teatrdyng artisterin tizip kelip, dәl qazir sol sahnada myna Uahitting úly Tilektes Meyramovtyng oinap jatqanyn aitqanda, el-júrt gýrr ete qalady. «Qara balasynyn» Almatyda oqyghanyn bilgenmen ne bitirip jýrgenin bilmeytin әkege búl tóbeden oinaghan nayzaghayday әser etken... Quanghan... Sener-senbesin bilmey abdyraghan, tolqyghan, degbirsizdengen... tipti kózine jas alghan...

Átten... biraq әkesi Uahit úlynyng sahnadaghy oiynyn kórmey ketti. Alayda, «әkeng ólse, ólsin, әkenning kózin kórgen, ólmesin» degen... Basqa el-júrt aghayyn-tughan, auyldas, jerlerter Tilektes Meyramovtyng ol Qozysyn bir emes, birneshe ret tamashalady. Tek arqa jeri emes, Altaydan Atyraugha deyingi Qazaq elining basym kópshiligi jas akter, talantty Tilektesting ónerine kuә boldy. Tәntidi.

******

Tilektes Meyramovtyng býginde shәkirtteri jeterlik. Ol 2001-den 2007-ge deyin Gh.Mýsirepov atyndaghy Balalar men jasóspirimder teatrynyng diyrektor-kórkemdik jetekshisi bolyp qyzmet etti. M.Áuezov teatrynda 30 jylgha juyq akter boldy. Ol Qozydan basqa “Amangeldide” Bayghara, Á.Núrpeyisovting “Qan men terinde” Oznobiyn, A.Sýleymenovting “Jetinshi palatasynda” Júmat, “Qyzday jesir — shtat qysqartuynda” Erkin, (A.Jaghanovanyng “Beymaza әielinde” Mәlik,  “Jan alqymynda” Aqan,  N.Ábutәliyevting “Ótting dýniyesinde” Jәngir,  Iranghayyptyng «Shynghys hanynda» Shynghys han, Á.Kekilbaev, “Abylay hanynda” Qaldan Seren, t.b. qyryqqa juyq obrazdardy somdady. Tilektesting Q.Quanyshbaev atyndaghy Memlekettik akademiyalyq qazaq muzykalyq drama teatrynda oinaghan rolideri de jeterlik. Gh.Mýsirepovting «Qozy Kórpesh – Bayan Súluynda» - Qarabay, E. Juasbekting «Antivirusynda» - Asan;  T.Djudjenogludyng «Kóshkininde» - aqsaqal;  Gh.Mýsirepovting «Aqan seri - Aqtoqtysynda» - Nauan, R.Otarbaevtyng «Kólenkesiz jolaushysynda» - Ákesi, J.Anuy «Jalyn jútqan Janna d Arkynda» - Koshon, V.Ejov «Tyraulap úshqan tyrnalarynda» - Lukiyanov, M.Áuezov «Abayynda» - Abay, A.Chehovtyng «Vanya aghayynda» - Vanya aghay beynelerin keskindedi.

Osy jerde onyng Q.Quanyshbaev atyndaghy Memlekettik akademiyalyq qazaq muzykalyq drama teatrynda V.Ejovtyng piesasy boyynsha qoyylghan «Tyraulap úshqan tyrnalar» spektaklinde polkovnik Lukiyanovtyng beynesi. Býkil sanaly ómirin El ýshin, Otan ýshin arnaghan maydanger. Qarapayym soldattan Ýlken qolbasshygha deyin bәrin biletin, bәrin tanityn, ar-ojdanyn bәrinen biyik qoyatyn polkovniyk. Ayaq astynan isti bolghan qazaq jauyngerin Pernebek Boranbaevty Sibirge jibermey, bar jauapkershilikti moynyna ala bilgen aqsaqal jauynger. Óz basyn ólimge tigip, sonynda qol basshygha ketedi. Naghyz jauyngerler siyaqty. «Chesti iymeiy» dep ketken... Ong qolyn shekesine sart etkizip, qasyndaghy ofiyserlerimen qimay da qinala qoshtasqan sәti. Lukiyanov-Meyramov osy rolige erekshe dayyndalghan. Árbir dayyndyq tek akter ýshig ghana emes, rejisser ýshin de, partnerleri ýshin de ýlken mektep, ýlken quanysh bolatyn. Ánsheyinde de sózge joq Tilektes Meyramov búl joly da sol obrazgha enip ketken. IYә, búl Tilektes... kózinde mún, qabaghy qatuly... Qarapayym jauynger – balasynday kishi serjant ýshin janyn qiigha dayyn... Akter songhy sahnada dauysy dirildep, qasyndaghy ofiyserimen qoshtasqan. Aqsýiek. Basynan bashpayyna deyin intellegent jan... Tilektesting kózinde, dúrysy janarynyng týkpirinde jas... Biraq shygharmaydy, kórsetpeydi. Óitkeni, naghyz ofiyser jylaugha tiyis emes...

Kezinde qapylysta kóz jazghan úlyn der kezinde ayalamay qalghany ýshin be, әlde әkelik saghynyshtyng sary ala zary ma... Biz bilmedik... Bile almaytyn da shygharmyz... Tipti ony biluding de keregi bolmas. Bizge keregi ýlken akterding búl oiyny sol Mәskeudegi «Zolotoy Vityazi» bayqauynda «Altyn diplomgha» ie boldy. Sondyqtan bolar, ýlken teatr synshysy Konstantin Sherbakovting «Izvestiye» gazetinde Tilektesting sózimen bastalghan «Chesti iymeiy» maqalasy jaryq kórdi.

IYә... Kóp sóilemeytin, biraq kóp oilanyp, qyruar is bitirip jýrgen Qazaqstannyng Halyq artiysi, professor Tilektes Meyramov býginde 70-ke tolghan... Onda da eshkimge jar salmay, aiqaylamay, attandamay kelgen. Ýndemey kelgen... Óitkeni ol solay.... Ýndemes.

Talghat Temenov

Qazaqstannyng Halyq artiysi, professor

Abai.kz