Týrkistannyng әli halyq ta, zertteushiler bile bermeytin ishine býgip jatqan tarihy jeterlik. Solardyng biri Týrkistan manyndaghy kóne qalalar men eldi mekenderding ataulary ekendigine eshkim dau tudyra almasa kerek. Mysaly, Qarnaq, Shornaq, Syghanaq, Tashanaq, Shobanaq degen kóne qalalar men eldi meken ataulary kóp qúpiyany astyna býgip jatqandyghyna mәn bere bermeymiz. Bylay qarasang Qarnaq sózi, osy siyaqty «naq» júrnaqty jer ataularynyng qazirgi týrki tilderinde eshqanday maghynasy joq siyaqty bolyp kórinedi. Alayda, búl jer ataularyna bayyppen, ghylymy túrghydan taldau jasaytyn bolsaq, onda sóz qúramynda «naq» júrnaghy bar jer ataularynyn  belgili maghynagha ie ekendigine kóz jetkizemiz.

Ol ýshin aldymen kóne týrkilik shejirelik derek kózderine jýginip, solardaghy derekterge taldau jasaghanymyz abzal. Sonda ghana biz jogharyda qoyylghan súraqtargha jauap bere alamyz. Bizding qolymyzgha onday derekkózi 2012-2013 jyldary Qazan qalasyna barghan is-saparymyzda keziktirdik. Qolymyzgha kishkentay ghana kitapsha «Letopisi Karchi  týsti. Bulgaro-Hazarskoe letopisi». Qazaq tilinen audaratyn bolsaq, «Qarchy jylnamasy. Bulghar-Hazar jylnamasy» dep atalady. Shejire týrki tilinde (hazar tili bolu kerek) jazylghan. Búl tarihy shejirede týrkilerding kóne dәuirinen ortaghasyrlargha deyingi tarihy qamtylghan.  Shejireni orys tiline audaryp, jariyalaghan Alan Glash atty zertteushi. Ol búl tarihy shejirining azghana bóligin audaryp jariyalaghan. Qoljazba qarashaylardaghy Hasanovtar әuletinde eki núsqada saqtalghan. Biri grek alfaviytimen, ekinshisi arab alfaviytimen jazylghan.

Grek alfaviytimen jazylghan shejire – Botay jylnamasy dep atalghan. Ekinshisi Botaydyng úly – Barlyu jylnamasy dep atalghan. Botaydyng shejiresi, ókinishke oray, Magomed Hasanovtyng qoljazbany Leningradqa mamandargha aparghan kezinde, aparushy kisining ólimimen birge joghalyp ketedi. Ekinshi qoljazba-Barlyu jylnamasyn 15 ghasyrda  arab jazuymen qayta kóshirgen kisining aty – Bantau Tolgun Chaushegir. Osy qoljazba 1994 jyly Cherkesski qalasynda basylyp shyghady. Mine sol qoljazbadan birneshe tarauyn orys tiline audaryp bastyrghan Alan Galash.[1, 3]  Mine, osy Barlyu jylnamasynan  biz «naq» júrnaghynyng maghynalyq mәnin ashugha mýmkindik aldyq. Jylnama bylay bastalady: «Moy otes Botay, syn Kazakgy, znal hazarskuy, grecheskuy y arabskuy gramotu. Otes nauchil menya hazarskomu y grecheskomu pisimu. My jily v Krymu, na malenikoy hazarskoy zemle v kreposty Karasuu. Otnosimsya k kyirymmanam (krymsam) iz plemeny hazar. Ya prochital letopisy moego otsa na hazarskom yazyke. Predstavlyay vam hazarskuy letopisi sostavlennui po zapisam otsa. V drevnie vremena strana turkov (tinsiyr) sostoyala iz semy kniyajestv so svoimy vojdyamiy:» [1, 9][1] Osy jeti handyqtyng birining aty – Kazmanak handyghy. Osy «Kazmanak» atauyndaghy «naq» júrnaghy men Qarnaq atauyndaghy «naqtyn» úqsastyq, jay úqsastyq pa? Álde maghynalyq baylanys bar ma? Mine, osy súraqqa jauap berer bolsaq, onda Týrkistan ónirindegi «naq» júrnaghy bar kóne qalalar men eldi mekender atauynyng mәnin asha alamyz. Jәne búl «naq» júrnaqty ataular Karchy jylnamasynda bir maghyna berumen  shektelmeydi. «Naq» júrnaqty sózder tek, eldi mekennin, jerding atyn bildirip qoymaydy, eldin, júrttyng atauyna, ru-taypalar atauyna jalghasatynyn kóremiz. Mysaly, aqjurt pechenegteri (bajanaq) nemese Juranaq handyghy. Qazmanaq handyghy.  Ru-taypa attaryna jalghanghan «naq» júrnaghy bar sózderge bajanaq (pecheneg) taypasynyng atyn mysal retinde kórsete alamyz. «Naq» júrnaqty  ru-taypa attary tek, Karchy jylnamasynda emes, qazaq shejirelerinen de kezdestire alamyz. Mysaly, úly jýz qramyndaghy jalayyr taypasy Syrmanaq, Shumanaq degen eki birlestikten túrady. [2, 40-41][2]   Al, arghyn taypasynyng Sýiindiginen taraytyn Shomanaqty da osy «naq» júrnaqty sózder qataryna jatqyza alamyz. Búl turaly qazaq aqyndarynyn:

Mәjikpen bir tuysqan Er Shomanaq,

Qoyypty Qúlboldyny qúday qalap, - degen óleng joldary Shomanaqtyng qazaq shejiresinde orny bolghandyghyn kórsetedi. [3, 21-22][3] Búl «naq» júrnaqty ru-taypa ataularynyng týrki halyqtaryna ortaq ekendiginen habar beredi.

Al, eldi meken, qala ataularyna keletin bolsaq, múnda da ortaqtyq barlyghyn kóre alamyz. Karchy jylnama derekterinde «naq» júrnaghy qala atyna da baylanysty qoldanylatynyn kóruimizge bolady. Mysaly, jylnamada pechenegterding «Bazynaq» atty  qalasy barlyghy aitylady[1, 31]. Ol jer qazirgi kýni Balkariyada Byzynaq dep aitylady eken [1, 31]. Búdan basqa  karachay jerinde Karmaq atty qorghany barlyghy jazylghan [1, 21]. Al, Azerbayjan Respublikasynyng qúramyndaghy Van kóli jaghasyna ornalasqan Nahichevan qalasynyng aty da osy "naq" júrnaghymen baylanysty qúrylghan qala aty ekendigin kóremiz. Búl qalanyng aty «Naqtan» bastalyp túr. «Naqtan» keyin jalghasyp túrghan «che» kishireytkish júrnaq ekenin kóruimizge bolady. Al, «van» atauy bolsa, «Van» kólining aty. Endi osy Nahichevan qalasynyng atauyn qazirgi bizding tilimizge audarar bolsaq, onda «Van jaghasyndaghy qalashyq» bolyp audarylar edi. Demek, týbir sózderge jalghanghan «naq» júrnaghy qala-qalashyq degen maghynalardy berip túrghandyghyn kóremiz. Demek, Qarnaq atauy da qalagha berilgen atau ekendigin kóruimizge bolady.   Egerde osy ataulardyng barlyghyn salystyra qaraytyn bolsaq, onda kezinde Hazar memleketi qúramynda bolghan týrkilerding Týrkistan týrkilerimen baylanysty bolghandyghyn, shyghu tegi birekendigin anghartady.

Endigi kezekte týrkilerding Kavkaz ben Shyghys Evropagha, Don men Dnepr aralyghyna qashan jәne qay kezenderde barghandyghy turaly mәselelerge toqtaluymyz kerek. Olay deytinimizding basty sebebi mynada. Qazirge deyin týrkilerding shyqqan jeri – Monghol ýstirti, Altay. Týrkiler Kavkaz, Shyghys Evropa jeri týgil Orta Aziya jerinde týrkiler bolghan emes, búl jerlerdi iran tildes halyqtar mekendegen degen tújyrym qalyptasyp, bizdi moyyndatyp qoyghan. Ókinishke oray, bizdegi tarih ghylymy osy tújyrymdy tolyghymen moyyndaydy jәne qazaq halqy avtohtondy halyq emes, ózgelerding jerinde ómir sýrude degen týsinikte. Shyndyghynda solay ma? Álde evrosentristik tanym negizinde qalyptasqan osy tújyrymdy joqqa shygharatyn tarihy derekter bar ma? Osy súraqtargha jauap beru – qazirgi otandyq tarih ghylymynyng aldynda túrghan eng ózekti mәselelerining biri desek artyq aitqandyq emes. Egerde osy súraqtargha býgingi kýni jauap berilmese, ertengi kýni kesh bolu yqtimaldyghy, óz jerindi, óz Otanyndy meniki dep aita almay qalu mýkindigi bar. Olay deytinimiz – Palestina jerin eki myng jyldan keyin kelip, evreylerding arabtardan tartyp aluy – onday yqtimaldyqtyng barlyghyn joqqa shygharmaydy. Osy súraqtargha jauap beru ýshin «Karcha jylnamasyndaghy» derekterge qayta oralayyq. Jylnamanyng audarylghan búl bóliginde onday derekter bar. Olar syzba týrinde berilgendikten olardy mysal retinde kórsetu qiyndyghy bar. Esesine, osy jylanamadaghy oqighalargha berilgen týsiniktemede búl mәsele terenirek qozghalghan. Onda bylay delinedi: «V pervoy glave letopisy soobshaetsya, chto v ocheni drevnie vremena strana praturkov sostoyala iz semy knyajestv, kotorye v svoy ocheredi delilisi na vostochnye y zapadnye. ... Strana podrezdelyalasi na zapadnyh y vostochnyh turkov. Odnako eto ne te turky Velikogo kaghanata, o kotoryh pisaly Gumiylev y drugie istoriky (VI-IH vv.). Rechi iydet o sobytiyah, proishodyashih eshe do nashey ery. Nekotorye plemena, ukazannye v letopisi, voobshe ne izvestny v istorii. ... plemena iymenuiytsya po nazvanii rek Gruzii. Turkskie plemena upominaitsya tam eshe vo vremena Aleksaedra Makedonskogo.» [1, 33-34]. Endi osy derekterge taldau jasaytyn bolsaq, onda mynaghan kózimiz jetedi. Kavkaz ben Shyghys Evropa jerinde týrkiler bizding dәuirimizge deyingi VI-ghasyrda ómir sýrgen bolsa, onda týrkilerding Ata júrty Monghol ýstirti men Altay boluy mýmkin emes. Kerisinshe, týrkiler Shyghys Evropada da, Monghol ýstirti men Altayda da bir mezgilde qatar ómir sýrgen dep aituymyzgha bolady. Kavkaz jerinde týrkilerding kóne dәuirden beri ómir sýretinin ózge jazba derekter de dәleldeydi. «Karcha jylnamasyn» jaryqqa shygharghan Alan Galash mynaday derekterdi keltiredi: «V letopisy Leontiya Mrovely «Jizni kartiyskih sarey» govoritsya: «Y vidya etih naselinikov vokrug reky Kury, jestokie yazycheskie plemena, kakovyh my nazyvaem bunturkamy y kipchakamiy...». V kommentariyah k letopisi  piyshetsya: «Bunturky – tak y drevne gruzinskih istochnikah iymenuiytsya drevneyshiye  jiytely Kartliy». «Bun» po-persidsky oznachaet korennoy». Znachiyt, turky jily tam eshe do vtorjeniya Makedonskogo» [1, 34]. Búl derekter týrkilerdin  Kavkaz ben Shyghys Evropa dalalarynda bizding dәuirimizge deyingi zamandardan kóp búryn bolghandyghyn dәleldeydi. Demek, búl týrkilerding kóne zamannan beri Evraziya kenistigin mekendegen negizgi halyq bolghandyghyn dәleldeydi. Sonda týrkilerding negizgi shyqqan Ata júrty qayda? - degen zandy súraq tuyndaydy. Endigi kezekte sol súraqqa jauap berip kórelik.

«Karcha» jylnamasyndaghy derekter Týrkistan men Shyghys Evropagha taralghan kóne týrki taypalary arasynda baylanystyng barlyghyn «naq» júrnaqty jer men ru, taypa, memleket ataulary kórsetti. Búl júrnaqtardan basqa da sabaqtastyqtyng barlyghyn til, din siyaqty faktorlardy salystyra otyryp ta tabugha bolady. Biz ony sol Soltýstik Kavkaz ben Dunay ózenine deyin taralyp jatqan týrki halyqtarynyng tili men diny tanym negizderin talday otyryp kóz jerkize alamyz. Mysaly, karachay-malqar halqynyn  Tәnir dininde bolghandyghyn olardyng diny senimindegi Tәnirge qatysty elementterden kóruimizge bolady. Sonda Tәnir dini qay din, negizgi ortalyghy qayda?-degen zandy súraq tuyndaydy. Ol súraqqa biz «Oghyz-nama» dastanyn talghanda tolyq jauap bere alamyz. Endi sol derekterge kezek bereyik.

Rashid ad-din «Jylnamasynda» Oghyz qaghan turaly mynaday derekter bar: «Abuldja hannyng Diyb-Bakuy degen úly boldy. Ol óz әkesinen kýshimen de, qúdiretimen de, biyligimen de joghary dәrejege qol jetkizdi. Onyng tórt úly boldy: Qara han, Or han, Kóz han, Gur han. Búl halyqtyng barlyghy dinsiz bolatyn. Qara han әkesining taghyna ie boldy... Onyng bir úly dýniyege keldi. Ol ýsh kýnge deyin anasynyng emshegin embedi. Osy sebepten anasy jylap, ghibadat jasady. Anasynyng týsine úly kelip, «Eger sen bir shyn jaratushygha moyynúsynatyn bolsan, men sening sýtindi ememin» - dep ayan beredi. Anasy Qarahannan da, halyqtan da jasyryp, bir jaratushygha moyynúsynady... Osylay Oghyzdyng dýniyge kelumen shynayy haq din de dýniyege keledi.

Oghyz erjetken song Qara han inisi Kóz hannyng qyzyn aittyryp, qúda týsedi. Oghyz qyzgha bir jaratushygha moyynúsynasyn dep shart qoydy. Qyz qabyl etpedi. Biraq ýilendi. Balasynyng әielin únatpaytynyn kórgen Qara han Gur hannyng qyzyn aittyryp, alyp berdi. Oghyz ol qyzgha da osynday shart qoydy. Ol da qabyl etpedi. Úlynyng búghan da kónli tolmaghanyn kórgen Qara han endi Or hannyng qyzyn aittyrdy. Oghyz han ol qyzben ýilenbey túryp, kezdesip, mәn-jaydy týsindiredi. Qyz Oghyzdyng talaptaryn tolyq qabyl etip, moyynúsynady. Oghyz búl әieline zor iltipat kórsetip, qúrmetteydi. Birde Oghyz serikterimen angha shyghyp ketkende, Qara han ýiinde sauyq keshin ótkizip, oghan kelinderin de shaqyrady. Sóitip, kelinderinen jaghdaylaryn súrap, ýlken kelinderine «Sen ekeuing kishi kelinge qaraghanda súlusyndar. Biraq senderge úlymnyng eshqanday iltipaty joq. Onyng esesine kishi kelin rensiz bolsa da, ony ózine jaqyn tartady, qúrmetteydi. Múnyng sebebi nede? – degen súraq qoyady. Sonda kelinderi ózderine Oghyzdyng qoyghan talabyn, ózderining ol talapty qabyl etpegenin, kishi kelinning Oghyzben bir ekenin aitady. Múny esitken Qara han aghayyn-tuystaryn shaqyryp, kenes qúrady. Oghyzdyng ózge dindi qabyldaghanyn, ony býgin toqtatpasa, erteng eldi býldiredi. Sol ýshin ony ony óltiru kerek degen sheshimin aitady. Búl habardy esitken kishi әieli Oghyzgha astyrtyn kisi jiberip, әkesining sheshimin habarlaydy. Oghyz qasyndaghy serikterimen soghysqa dayyndalady. Búl soghys jetpis ýsh jylgha sozylyp, sonynda Oghyz han jenip shyghady»[4,81-82]. Búl jerde týsiniksiz bir mәsele bar. Qarahan Abuldja hannyng tikeley nemeresi me, әlde odan kóp keyingi úrpaqtarynyng biri men degen súraq. Shyndyghynda Qara han Abuldja hannyng tikeley úrapghy emes eken. Ol turaly Oghyz qaghan turaly basqa anyzdarda Abuldja hannan Oghyz qaghangha deyin qanshama úrpaq ótkendigin kóruge bolady. Mysaly, «Oghyz qaghan» anyzynyng Mardanbayúly Esqaly Qonyraty núsqasynda Oghyzdyng әkesi Qarahan Yafesting toghyzynshy úrpaghy. Búl handardyng barlyghy mәjusiylik dinin ústanghany turaly aitylady[5, 276]. Búl Oghyz qaghannyng Yafesten taraghan halyqtardy bir Tәnirge moyynúsynugha shaqyryp, halyqty iylәhy dinge bet búrghyzghan kiyeli túlgha bolghandyghynan habar beredi. Basqasha aitqanda, Oghyz qaghandy Týrki dalasynan shyqqan payghambar dep tanugha bolady. Rashid ad-din Shynghys hannyng da osy Oghyz qaghannan kele jatqan Tәnir dinine moyynúsynghanyn jazady[4, 83]. Olay bolsa, búl týrkilerding úzaq ghasyrlar boyyna Oghyzdan qalghan Tәnir dinine moyynúsynyp, sol dinde bolghandyghyn kórsetedi.

Sonymen birge, Oghyz qaghan alghash rulyq, taypalyq jýielerdi toptastyryp, memleketti basqarudyng týrkilik jýiesin alghash qalyptastyrghan túlgha. Búl Oghyz qaghannyng týrki tarihyndaghy orny qanshalyqty manyzdy boghandyghyn kórsetedi.

Qazir biz Oghyz qaghannyng ómir sýrgen kezenin dәl aita almaymyz. Alayda, týrki tarihyndaghy túlghalardyng ómir sýrgen dәuirlerine qarap, Oghyz qaghannyng ómir sýrgen kezenin shamalap anyqtaugha mýmkindik beredi. Mysaly, Alpamys batyrdyng tarihta ómir sýrgen kezeni bizding dәuirimizge deyingi XIII-shi ghasyr degen boljam bar. Al, irandyqtar Afrasiyab atap ketken Alyp Ertongha b.d.d. VIII- VIII ghgh. ómir sýrgen. Olay bolsa, Oghyz qaghannyng ómir sýrgen kezeni bizding dәuirimizge deyingi XH ghasyr shamasy boluy mýmkin. Biraq qazir tarihshylar aityp jýrgendey Móde qaghannyng Oghyz qaghan emestigi aiqyn.

Oghyz qaghan turaly anyzdargha arnayy toqtalyp, taldaudaghy maqsatymyz, týrki halyqtarynyng Batysqa da, Shyghysqa da taraluy Oghyz qaghannan bastau alatynyn jәne olardyng negizgi taralghan ortalyghy Syr boyy bolghandyghyn kórsetu. Búl anyzdar astarynda tarihy shyndyq jatqandyghyn qazirgi bizge deyin jetken týrki halyqtary qúramyndaghy ru, taypalardyng alghashqy toptasu kezeni osy Oghyz qaghan atymen baylanysty bolghandyghynan kóremiz. Onyng ýstine Oghyz qaghannyng ýsh úlynyng shyghysqa ketui, ýsh úlynyng batysqa ketui de qúr anyz emes, negizi bar oqigha. Oghyz qaghan úldary ózderi ghana ketpey, ózderimen birge Syrdyng kóne atyn ózderimen birge ala ketti. Ony bizding dәuirimizge deyin jetken «Kanha» atauynyng týrkiler taraghan úlan-ghayyr aimaqtyng barlyghynan kezdesui, búl halyqtardyng týp qazyghynyng qayda ekendigin anyqtaugha mýmkindik beredi. Mysaly,  qanly, qonyrat, kengeres, keneges, Altyn qanly, Qanly eli, Qangha baba, Kang-dez siyaqty ru, taypa attary men jer ataularynyng Hingan taularynan Qara tenizding soltýstik jaghalaularyna deyingi aralyqty tolyq alyp jatyr. Búl ataulardyng barlyghynyn  «kang» degen bir týbirge baylanysty ekendigin kóre alamyz. Búl olardyng bir kezderi bir negizden taraghanyn kórsetedi. Búl ataulardyng ishindegi qanly, qonyrat, kengeres, keneges siyaqty ataular ru, taypalargha tiyesili. Qanlylar qazaq, ózbek, qaraqalpaq, noghay, bashqúrt halyqtary qúramynda bar. Qonyrattar qazaq, ózbek, noghay, qaraqalpaq t.b. halyqtar qúramynda bar. Al kengeres  yaqút halqy qúramyndaghy taypanyng aty. Keneges ózbek, qaraqalpaq t.b. týrkiler arasynda kezdesedi. Búl halyqtardyng taralu geografiyasyna nazar salar bolsaq, onda búl ru, taypalardyng qanshalyqty ýlken territoriyany alyp jatqanyn jәne olardyng barlyghy bir negizden órbigenin kóremiz.

«Altyn qanly», «Qanly eli», Qangha baba, Qandóz degen ataulardy alar bolsaq, búlardyng barlyghy jer ataularyna qatysty ekendigin bayqaymyz. «Altyn qanly» Qytaydyng soltýstigindegi Manjuriya aimaghyndaghy Hingan tauyndaghy asudyng aty. «Qanly eli» degen jazu Manghystau jerindegi  «Ersarynyng qayraghy» atty tasbaghanda kóne týrki әlipbiyimen jazylghan jazu. «Qangha baba» - Manghystauda, Kaspiy tenizi jaghasyndaghy әuliyeli jer aty. «Qandóz» Syr boyyndaghy jer atauy. Búl Qandóz atauy Avestadaghy Siyavush saldyrghan «Kang-dez» qalasymen baylanysty ekendigine kýmәn joq. Búl ataular arasyndaghy da ortaq negiz «kanh» degen týbir ekendigin kóremiz. Olay bolsa, týrki halyqtarynyng týp negizi Syr boyy degen tújyrymnyng dúrys ekendigin kórsetedi. Jәne osy tarihy ýderister basynda Oghyz qaghan túrghandyghyna da kýmәn tumasa kerek.

Paydalanylghan әdebiyetter:

1. Alan Galash. Letopisi Karchi. –Nalichiyk: «Poligrafiya», 2005. s. 3
2. Sәdibekov Z. Qazaq shejiresi. –Tashkent: «Uzbekiston», 1994. 40-41 bb.
3. Alpysbes M. Shejire ata-tek jәne rulyq odaqtar mәselesi turasynda//qazaq shejireleri jәne últtyq tanym mәseleleri. –Almaty: Ort.Ghylymy kitaphana. Ghylymiy-praktikalyq konf. materialdary, Almaty, 08 jeltoqsan, 2004. 2005. -10-25 bb. 21-22 bb.
4. Rashid ad-diyn. Sbornik letopiysey. T.I. kn.1. –Moskva-Leningrad: Izd. AN SSSR, 1952.
5. Qonyratbaev Á. Qazaq eposy jәne Týrkologiya. –Almaty: «Ghylym», 1987.

[1] Sonda,  9 b.

[2] Sәdibekov Z. Qazaq shejiresi. –Tashkent: «Uzbekiston», 1994. 40-41 bb.

[3] Alpysbes M. Shejire ata-tek jәne rulyq odaqtar mәselesi turasynda//qazaq shejireleri jәne últtyq tanym mәseleleri. –Almaty: Ort.Ghylymy kitaphana. Ghylymiy-praktikalyq konf. materialdary, Almaty, 08 jeltoqsan, 2004.  2005. -10-25 bb. 21-22 bb.

Zikiriya Jandarbek, t.gh.k., Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy HQTU-i, «Yasaui» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng agha ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz