Abay 1845 jyly dýniyege kelip, 60 jyl ómir sýrip, 1904 jyly dýniyeden qaytty. Qazaq Qazaq halqyn nadandyqtyng aisyz qaranghy týni ghylym sәulesinen býrkep, túnshyqtyryp túrghan kezinde, túnshyqqan elge dem bolugha, qaranghy jerge núr bolugha nadandyq-ajdahany órteuge túnshyqqan elge dem bolugha, qúday jibergen haqiqattyng úshqyny Abay tudy. Tabighattyng qynyr joly kimdi biylemegen?!

Ósken orta, kórgen ýlgi, tonmoyyn nadandyq tolqyny aghyzyp, aqyz kózin shyn haqiqatqa ashqyzbay,zaman tonyn kiygizip, 35 jasqa deyin yqtiyarsyz aidap keldi. Búl jasqa kelgende júrttyng kir, búzyq minezderi  bar qalpymen kózine aiqyn suretteldi. Ókindi, óksidi, jiyrendi... Osy ókinish, óksikting uyty boyyn kernep, sózinde azaly, kekti, uly kóp әser kóp iz qaldyrdy.

«Ótken ómir qu soqpaq,

Qydyrady talaydy.

Kim aldady, kim tappaq,

Saldy sony sanaydy.

Neni tapsang ony tap,

Jaramaydy kerekke.

Ónkey udy jiyp ap,

Sebedi sorly jýrekke.

Adasqan kýshik sekildi,

Úlyp júrtqa qaytqan oi,

Ókindi, jolyn bekindi.

Áure bolma ony qoy.»

Abaydyng belsenip, qolyna qalam ústap nadandyqtanpen alysugha kiriskenge sheyingi ómirining syrtqy pishini osy boldy. Endi Abay sózining baghasyna keleyik.

Abay 1845 jyly dýniyege kelip, 60 jyl ómir sýrip, 1904 jyly dýniyeden qaytty. Qazaq Qazaq halqyn nadandyqtyng aisyz qaranghy týni ghylym sәulesinen býrkep, túnshyqtyryp túrghan kezinde, túnshyqqan elge dem bolugha, qaranghy jerge núr bolugha nadandyq-ajdahany órteuge túnshyqqan elge dem bolugha, qúday jibergen haqiqattyng úshqyny Abay tudy. Tabighattyng qynyr joly kimdi biylemegen?!

Ósken orta, kórgen ýlgi, tonmoyyn nadandyq tolqyny aghyzyp, aqyz kózin shyn haqiqatqa ashqyzbay,zaman tonyn kiygizip, 35 jasqa deyin yqtiyarsyz aidap keldi. Búl jasqa kelgende júrttyng kir, búzyq minezderi  bar qalpymen kózine aiqyn suretteldi. Ókindi, óksidi, jiyrendi... Osy ókinish, óksikting uyty boyyn kernep, sózinde azaly, kekti, uly kóp әser kóp iz qaldyrdy.

«Ótken ómir qu soqpaq,

Qydyrady talaydy.

Kim aldady, kim tappaq,

Saldy sony sanaydy.

Neni tapsang ony tap,

Jaramaydy kerekke.

Ónkey udy jiyp ap,

Sebedi sorly jýrekke.

Adasqan kýshik sekildi,

Úlyp júrtqa qaytqan oi,

Ókindi, jolyn bekindi.

Áure bolma ony qoy.»

Abaydyng belsenip, qolyna qalam ústap nadandyqtanpen alysugha kiriskenge sheyingi ómirining syrtqy pishini osy boldy. Endi Abay sózining baghasyna keleyik.

Abaydyng eng bir artyq ózgesheligi zamannyng ynghayyna jýrmey, ózining «ózdik» betin myqty ústap, aqylgha, aqtyqqa, kónilding shabytyna biyletip, kóz túnjyrarlyq kemshilik, minning ortasynda túryp, ortasynda jýrip, ýlgili jerden órnek alyp kelgen kisidey ashyq kózben qarap, barlyq mindi mýltiksiz suretteui jyraqty jýrip qylt etkendi kóretin qyraghy qyranday synshyldyghy.

Múnday sipat Abay búl jýrgen adamdargha úqsamay, ózgeshe zor maqsat ýshin dýniyege kelgendigine dәlel.

Abaydyng qiyaly shalymdy, oiy teren, aqyl-bilimining әr tarauynan kókireginde asyl qazyna kóp. Sol kóp qazynany barlyq yrghaghy, nәzik sipatymen qazaqtyng ústarmaghan, ysylmaghan juan tilimen biyazy ghyp shygharuy әri aqyndyghy, «qyzyl tildi» sheshendigi.

Abaydyng aqyndyq óneri, tar joldy, birbetkey emes. Ár tarauly, segiz qyrly. Ol taraular mynau: minez týzetetindik (ahlaq), terennen tolghaytyndyq (pәlsapa), synshyldyq (kritika), suretshildik (hudojestvennosti), jýrekting mún-zaryn, syryn tapqyshtyq (lirika), ashy tildilik, yzalyqpen kýletindik (satira) hәm keremet perevodshiktik.

Múnday әr jaqty, segiz qyrly óner basqa aqyndardan tabyla bermeytin Abaygha ghana has sipat.

Abaydyng ólenining kóbi-aq minez týzeu jolyna arnalghan. Kóp ólenning ishinen mysaly ýshin myna bir ólenin alayyq.

«Maghlúmgha janyng ashyp, ishing kýisin,

Hareket qyl paydasy kópke tiysin.

Kópting qamyn әuelden tәniri oilaghan,

Men sýigendi sýidi dep iyeng sýisin.»

Terennen tolghap, haqiqatty boljap, pәlsapa jolymen de sóilegendigine keyingi sózderi mysal bolady.

Kim jýrer tirshilikte kónil bermey,

Baqy qoymas fәniyding minin kórmey.

Mini qayda ekenin bile almassyn,

Tereng oidyng telmirip sonyna ermey.

Árkimdi zaman sýiremek,

Zamandy qay jan biylemek?

Zamangha jaman kýilemek?

Zamana ony iylemek.

Jәne «Alla degen sóz jenil» degen sózi de pәlsapamen sóileytindigin kórsetedi. Abaydyng basylmaghan qara sózderi kóp.

Sol sózderining bәri tereng oigha salyp tolghap jazylghan. Ahlaq, adamshylyq, din, halyqtyng minezi, neshe týrli haqiqattar turaly jazylghan sózderi Abayda pәlsapa quaty barlyghyna ýlken dәlel. Abaydyng danyshpandyq belgisi - ózi shygharghan on alty maqaly bar. Maqalanyng bireui: «Ákesining balasy - adamnyng dúshpany,

Adamnyng balasy - bauyryn», - degen.

Zamanyndaghy ónersiz, qaljynbas jigitterdi, shen qúmar el adamdaryn synaghany, ólenge, әn-kýige qoyghandyghy Abaydyng synshyldyghyn kórsetedi.

Ózge sipattarynyng ishindegi aqyndyq sezimining artyq jetiktigi, dýniyening syry men jýregining jalghasyp, ymdasyp ketetindigi. Jyldyng tqrt mezgilin qazaqtyng ómirimen ýilestirip jazghandyghy oqyp otyrghanda sol uaqyttardy kózinben kórip, denenmen sezip otyrghanday suretin aldyna әkelip elestetedi. «Sózimde jaz bar shybynsyz» - degeni ózining aqyndyghyna kózi jetkendigimen aitqan. Mysaly, Abay kóz aldyna mynanday dýniyening aghashty su, su betinde dirildegen aidyng kólenkesi, úiyqtaghan auyl, ýrgen iyt. Búl dýniyening bir únasymdy sureti. Nәzik minez, ystyq mahabbatqa jýrekteri tolyp aiqasqan eki ghashyqtyng sýlu halin dýniyening әlgindey súlu suretimen qúbylystyryp «Jelsiz týnde jaryq ai» dep jazghan óleni suretshiligining zor kuәsi.

Ghashyqtyq jayyn, әiel turasynda jazghanda Abay asa sheberlep, qyzyqtyra sipattaydy. Onday ólenderinde ahlaq jolynan alystau ketetin oryndary  bolady. Biraq múnysy aqyndyq jolynda keshirerlik is. Aqynnyng jýregi ne nәrsening bolsyn jarastyghyn, kelisimin, súludyng súluyn izdeydi. Jýregining sezimi, kónilining shabyty biylep, óz betimen jazyp ketken sózin bylay nege jazbadyng ahlaqqa hlaf deu jol emes, ol zorlyq.  Onyng suretshil kóniline, jýrek qiyalyna basqanyng mólsheri ólsheu emes.

Abaydyng birsypyra ólenderi jýregining syryn, sherin tolqytyp, qanymen, mún-zarmen shyghady. Mysaly, «Ólsem ornym qara jer syz bolmay ma?..», «Ishim ólgen, syrtym sau...», «Jýregim mening qyryq jamau...» degen ólenderi.

Shanshyp alma ashy til, yzaly kýlki, kekesin de Abaydan tabylady. Únatpaghan qylyqtardy kórip, kekep, jerlep, mysqyl qylatyn jerleri de kóp. «Bolys boldym mineki» degen óleni jaman bolysty syqaq qylghan ylghy kekesin. Mindi kekep aitqanyna key jerlerde ýstirt qaraghan kisi týsinbey qalugha da bolady. Mysaly, paraqor bolys turaly kekep aitqany mynau:

Kisimsi qayda bolsa oljagha toq,

Shúqyma halyq kózinshe qarghasha boq!

Júrt - bala, eshnәrsesin tartyp alma

Bildirtpey eptep alsang zalaly joq.

Jatty jau dep elindi ýrpiytip ap,

Jaugha jabdyq dep jiyp, payda qyl tez!

Kóp ónerining biri -  Abay keremet perevodshy bolghan. Perevodqa sheberligi mynadan bilinedi: keybir orys ólenderin qazaq tiline audarghandary ózining tәn óleninen artyq deuge bolady.

Múhtar Áuezov shygharmalarynyng elu tomdyq tolyq jinaghy, 1-tom, maqalalar, piesalar, 1917-1920, Almaty «Ghylym» 1997 jyl

Jalghasy bar