Almatyda 222 myng zeynetker túrady
Býginde qay ónirge barsam da, mәueli bәiterektey bolghan shejireli qarttardy izdep jan-jaghyma jaltaqtaymyn. Qazir shashyna aq kirip, kóp jasaghan qariyalar barshylyq. Biraq oraq auyzdy, sheshen tildi aqsaqaldy kóre almay jýrmin. Qazirgi kezde adamdarda beynebir qarbalasu, jantalasu basymdyraq.
Jaqynda Almatydaghy qarttar ýiinde boldym. Qarttar ýiinde 300-den astam qart meken etedi eken. Zeynetkerlerding qoghamdyq ómirden oqshaulanyp qaluy eldegi barlyq qariyalardyng basyndaghy jaghday. Bayqauymsha, múndaghy qarttardyng әli de qoghamgha bereri bar, jas úrpaqqa ónege bola alady. Álbette, jandary jaysang qarttardyng taghdyry әrqily. Degenmen, olardyng ómirden alghan tәjirbiyeleri mol. Ertengi kýnge degen senimderi biyik. Olar әrbir atqan tangha shýkirshilik aityp, ainalasyna jaqsylyq pen bereke syilaugha tyrysady. Jasy alpystyng orta belinen assa da әli myghym, ózin shiraq ústaytyn qarttar bar eken. Solardy úiymdastyryp, auyldargha jiberse degen oy keledi. Qazir auyldaghy adamdar aghash otyrghyzyp, bau-baqsha eguden qaldy. Ýiining irgesindegi jer bos jatyr. Qol qusyryp qarap otyrudy jón kórmeytin qariyalar birlesip auyldargha baryp, bos jatqan jerdi iygerip, baqsha baptau isine kirisse. Sóitip, tabighy taza ónimning qyzyghyn da ózderi kórer edi. Búl úsynysty auyldaghy adamdar da qúptap otyr. «Enkeygenning ensesin enbek kóteredi» demekshi, auyl halqynyng bau-baqsha egip, nesibesin molaytugha yntasy aughan. Qariyalar da olay bolsa denemizdin, barlyghy qozghalyp, әri densaulyqqa paydaly bolar edi dep otyr. Adam balasy enbek etui tiyis. Júmystan esh uaqytta qol ýzbeu kerek.
Almatyda 222 myng zeynetker túrady eken. Jasy kelgen adamdar zeynetaqymen shektelmeui tiyis. Olar ózderining qoghamgha qajet ekenin sezingeni jón. Búl rette Almatyda egde jastaghy azamattargha arnalghan «Belsendi úzaq ómir» ortalyghy ashyldy. Zeynetkerlerding bos uaqytyn tiyimdi ótkizuge arnalghan mekemede kitaphana, kompiuter kabiyneti, yoga, aerobikamen ainalysu ýshin jabdyqtalghan fitnes zal, kino kórip, konsert tamashalaytyn, shahmat, toghyzqúmalaq, domino oinaytyn, toqyma toqityn arnayy zaldar bar. Jana ortalyq egde jastaghy azamattardy qoldaugha, belsendi ómir sýruge jaghday jasaugha arnalghan qalalyq «Belsendi úzaq ómir» jol kartasynyng ayasynda ashyldy. Almatyda egde jastaghy jandardyng sany qala túrghyndarynyng 12 payyzyn qúraydy. Belsendi úzaq ómir ortalyghynda egde jastaghy jandargha kompiuterlik sauat ashu, smartfonmen júmys isteudi mengeru, aghylshyn tili ýiretiledi. Áleumettik-qoghamdyq birlestikterding mamandary apta sayyn tegin qúqyqtyq, psihologiyalyq, medisinalyq kenester beredi. Zeynetkerlerge motivasiyalyq seminarlar men sheberlik synyptary úiymdastyrylady. Aldaghy uaqytta Ata-apa.kz internet portaly júmys isteytin bolady. Múnda egde jandar ýshin qajet әleumettik jәne memlekettik baghdarlamalar turaly aqparattar, arnayy enbek birjasy turaly mәlimetter beriledi.
Tóleubek Múqashev
QR Parlamenti Senatynyng deputaty
Abai.kz