Týrkistan avtonomiyasy Ýkimetining Premier-ministri, «Alash-Orda» Halyq Kenesining mýshesi, ataqty  azattyq kýreskeri, atyn ataugha kommunistik iydeologiya tyiym salghan anyz-qayratker Mústafa Shoqay jayyndaghy shynayy derekter sovettik respublikalar odaghynyng biyleushi partiyasy qayta qúru sayasatyn jariya etken jyldary ghana tam-túmdap shygha bastaghan. Seksen altynshy jylghy  әigili jastar tolquynan song totalitarizm qayta tútasa bastaghan shaqta últtyq namysy joghary jas ghalym Samat Óteniyazov onyng bir kitapshasyn jәne ol jayynda shyqqan estelikter jinaghyn  shetelden jasyryn alyp kelgen edi. Solardy paydalana otyryp,  men ony oqyrmandargha 1990 jyly «Ana tili» jәne «Qazaq әdebiyeti» betterinde janasha oilau ruhynda  tanystyrugha tyrystym, alghashqy sayasy portretin berdim. Sodan keyin belgili qalamgerlerding jariyalanymdary jaryq kórip jatty. Úzamay Samat әkelgen Músekeng enbegining sheteldik basylymy da óz baspamyzdan shygharylyp, kópshilik iygiligine ainaldy.

Onyng ózimizdi ózimiz tanudaghy manyzyna oqyrman nazar audaru maqsatymen 90-shy jyldary «Tirshilik» jurnaly men «Zaman-Qazaqstan»  gazetine «Uyt», «Mústafany oqyghanda» degen maqalalar bergenim esimde.   Óitkeni Mústafa Shoqayúlyn múqiyat oqu arqyly ózimiz temir qúrsauynan әli de tolyq shyghyp ýlgermegen totalitarlyq jýie basqa salghan qasiretting mәn-maghynasyn tereng týisinip, býgingi ahualymyzdaghy keybir kelensizdikterding týp-tamyryn aiqyn ajyratamyz jәne olardy dúrystaudyng joldaryn qapysyz bajaylaymyz dep bilgen edim. Kommunistik partiya biylegen ghúmyrymyzda iri jetistikter de boldy, әdemi úrandar men ótirik te kóp oryn aldy. Songhysy jayynda janasha oilau sayasaty dәuirlegen zamanda ghana aityla bastady. Al olar  Mústafa Shoqaygha óz uaqytynda-aq mәlim bolghan-dy jәne sol kezding ózinde-aq kenestik jalghan úrandarmen búrmalanghan «ozyq ómir» shyndyghyn әshkereleuge ol bar kýsh-jigerin júmsaghan edi. Sovet dәuirindegi  shyn tarihymyzdyng manyzdy betterin osy әigili qayratkerdin  der shaghynda jazyp qaldyrghanyna qazirgi tanda kýmәndanbaymyz. Jasyrylyp kelgen aqiqatty bizge sodan oqyp ýirenu qajettigin onyng qolymyzgha alghash tiygen enbegimen – búdan 90 jyl búryn shyqqan «Sovetter Orta Aziyada» (birneshe jyldan keyin qily kenestik qújattarmen tolyqtyryp basylghan «Sovetter biyligi astyndaghy Týrkistan» («Turkestan pod vlastiu Sovetov») deytin kitapshasymen tanysqan sәtte-aq týisingen edik. Óitkeni sol bir shaghyn kitapsha ózining aghartushylyq mәni jóninen kenestik tarih oqulyqtarynan shynshyl, mazmúndy, pәrmendi de ótimdi ekeni aiqyn-tyn. Onyng el sanasyna, últtyq sanagha, әrkimning azamattyq aiqyn pozisiyasyn qalyptastyrugha iygi әserin shapshang tiygize alatyn enbek ekenine shýbә joq bolatyn. Osy bir kólemi shaghyn, aitpaq oiy kól-kósir enbegimen Mústafa Shoqayúly Týrkistan ólkesin biylegen bolishevikterding sózi men isi arasynda jer men kóktey alshaqtyq baryn Europadaghy demokratiyalyq qozghalys qayratkerleri aldynda túnghysh ret ayausyz әshkerelegen eken. Ol búrynghy Resey imperiyasynyng әmirshil qúrylymynyng ornyna jәdigóiligi  patsha  otarshyldarynan  asyp ketken qatygez, ayar biyleushiler jýiesi kelgenin naqty derektermen jan-jaqty ashyp kórsetken edi.

Ángimeni onyng jazylu tarihynan bastayyq. 1927 jyly Mәskeude Qazan revolusiyasynyng on jyldyghy toylandy. Mereytoygha qatysqan fransuz júmysshylary delegasiyasynyng bir tobyn KSRO ýkimeti Orta Aziyadaghy Kenestik respublikalargha sayahatqa jiberip aldy. Sheteldik meymandardyng búrynghy Týrkistan ólkesi aumaghynda qúrylghan sovet respublikalaryn aralaudan jaqsy әser aluy, әriyne, oidaghyday úiymdastyrylyp, qamtamasyz etildi. Qonaqtar kórip-bilgenderin óte joghary baghalady. Biraq olardyng Týrkistan halyqtarynyng naghyz túrmysyn kórmegenin, tek «moskvalyq agentter» núsqaghan jerlerde ghana bolyp, jalghan da jasandy «jarasym men baqytqa» mәz bolghandaryn Mústafa enbeginde dәleldep jazdy. «Shyn mәninde, bolishevizmge berilgenderding barlyghy ýshin qasiyetti aqiqat tәrizdi esepteletin sózderdi: «Sovet elinde bәri jaqsy», әsirese, «Kenes ókimetining últtyq sayasaty kirshiksiz taza eken» degendi aitu ýshin osynau qymbat túratyn sayahatqa shyghyp, alys Týrkistangha barudyng eshqanday qajeti joq bolatyn, – dedi. – ...Olar Fransiyada otyryp-aq sol sózderin aityp ta, jazyp ta berer alar edi. Olargha qajet anyqtamanyng bәrin Europadaghy kez kelgen kenes ókildigi berer edi». Shynynda, «bәrin  óz kózderimen kóru ýshin» shalghaygha sayahatqa shyqqan sheteldik delegattar Sovettik Qazaqstandy aralamay-aq, onyng alyp aumaghymen toqtausyz jýrip óte shyqqan-tyn. Tek respublika astanasy Qyzylordada ghana olar mingen poyyz týngi saghat birde jeti minutke ayaldady. Sol qas-qaghym uaqyt ishinde, resmy sәlemdesulerden keyin, Qazaqstan revolusiyashyl kәsipodaqtarynyng bastyghy Izmúqan Qúramysov olargha arnayy әzirlengen alibomdar syilady. Qazaqstannyng revolusiyalyq jetistikterine «ilanyp», «әlemdegi asqan baqytty» respublika enbekshilerining tirshilik jayyna esteri kete shattanu ýshin fransuz delegattaryna poyyz ýstinde tanysqan sol alibomdar jetkilikti bolyp shyqty. Artynsha «Enbekshi qazaq» gazetinde jariyalanghan «Fransuz júmysshylarynyng Qazaqstan enbekshilerine hatynda» olar ózderine «qazaqtardyng jolymen jýruge» ant berdi. Sóitip, «baqytty qazaqtar» ómir sýrip jәne júmys istep otyrghanday mәdeny tynys-tirshilik pen tabysty enbek jaghdayyna óz otany Fransiyada da qaytkende qol jetkizuge beldi bekem buyp, tabandy týrde sheshim jasady...

«Mәskeu ýkimetining fransuz qonaqtary» dýiim júrtqa jariya etken deklarasiyagha jauap berudi ózining týrkistandyq azamat retindegi paryzy dep bilgen, әri otandastarynyng tapsyrmasyn oryndaudy maqsat etken Mústafa Shoqay «Kenester Orta Aziyada» dep atalatyn polemikalyq ruhta oryndalghan fransuz tilindegi kitapshasyn 1928 jylghy aqpannyng basynda bitirdi de, edәuir qiyndyqtardan son, sol jyldyng shilde aiynda bastyryp  shyghardy. Músekeng enbeginde tek kenes ókimetining derek kózderin, orys, qazaq, ózbek tilderindegi týrkistandyq gazetter men jurnaldardy, partiya jәne ýkimet mәjilisterining hattamalaryn, kenes memlekettik baspalarynan shyqqan basylymdardy paydalanghan. «Men derekter turaly, onyng ýstine, joqqa shygharylmaytyn derekter turaly әngimeleymin, – dedi ol, – óitkeni búlardyng bәri kenes baspasózining ózinde tirkelgen. Olardy tek qana qabyldap, moyyndau qalady. Búl rettegi qabyldau degenimiz – olardy týrli saqqa jýgirtu mýmkin emes degen sóz. Al búl qorytyndylardyng mәni – kenes ókimeti ústanghan últ sayasatynyng teoriyasy men úrandarynyng jәne olardyng Týrkistanda  jýzege  asyryluynyng arasyn  bólip  túrghan orasan zor shynyrauda jatyr».

Sol «shynyraudy» alys Parijdegi Shoqayúlynyng búltartpas dәleldermen kýlli batys demokrattaryna aiqara ashyp kórsetkeni sonday, Mәskeudegi bolishevikterding jandary shyghyp kete jazdady. Lauazymdy sheshender KSRO Ortalyq Atqaru Komiyteti sessiyasynyng minberinen emigrant Shoqaevty «últshyl» dep tanbalap, ghaybattap jatty.  Ghajaby, «kenes ókimetining iydeyalary, onyng diyrektivalary men olardyng atqaryluy arasynda belgili bir qashyqtyq baryn» ózderi de ashyq aityp, Músekeng taqqan aiypty – «shynyraudy» – is jýzinde moyyndap ta qaldy. Tek bolishevizmge tәn birbetkeylik әdetpen, derekterdi «últshyl» Shoqaev jalaqorlyqpen tergishtep jinaghan degendi uaghyzdady... Múnday uaghyzyn partiya-sovet qayratkerleri úiymdyq sharalarmen – onyng enbegin eline jetkizbeu arqyly tiyanaqtady. Osynday jolmen kenes ókimeti Mústafany kýrt betbúrys shoqparynan jәne repressiyalardan qorqyp-ýrikken, sanasy ozbyr sayasatpen shyrmalghan halyqqa jau etip kórsetti.  Biraq bolishevikterding pighyly sóz bostandyghy men demokratiya is jýzinde oryn tepken elderde qoldau taba qoymady. «Ózderine kórsetilgen «Potemkin derevnyalary» boyynsha fantastikalyq mәlimdemeler jasaghandar, әriyne, Týrkistandaghy kenes ókimetining ghajayyptaryn әshkerelegen kitapshanyng avtory olardyng adaldyghyna jala jabady dep shaghymdanar. – Shoqayúlynyng enbegin múqiyat oqyp, kitapshagha alghysóz bergen belgili fransuz sosialiysi Pier Renodeli osylay dep jazdy. – Olardyng soryna qaray, Shoqaev myrza eng jaqsy, eng senimdi tәsildi qoldanghan. Ol oqyrmandy óz bayqaulary men payymdarynyng jәrdemimen ilandyrugha tyryspaydy. Ol múny bolisheviktik qújattardyng ózderining kómegimen jasaydy». Kitapshany oqyghanda búghan kim-kimning de kózi jetedi. Óitkeni, Renodeli aitqanday, «naghyz orystyq imperialistik jәne últshyldyq otarlau tәsilderinin» Týrkistanda qalay qoldanylyp jatqanyn batys sosialistik qozghalys qayratkerleri aldyna Músekeng kenes kommunisterining gazet-jurnaldarynan alynghan derekterding kómegimen jayyp salghan edi. Ne kerek, fransuz kommunistik delegasiyasyna ótirikti shynday etip aitqyzu arqyly әlemdik qoghamdyq pikirdi óz paydalaryna búrmaq bolghan bolishevikterding jәdigóilik әreketine Mústafa Shoqayúly atalmysh ghylymiy-publisistikalyq júmysymen osylay der kezinde batyl toytarys berdi.

Qazan tónkerisinen keyingi on jyldyng shyndyghyn – Fransiya júmysshylary delegasiyasy mýshelerinen jasyrylghan aqiqatty – Mústafa kenes basylymdary betterinen izdep tauyp kórsetken. Sondyqtan da onyng búl kitapshasy, Renodeliding әdil atap kórsetkenindey, jýzdegen myng týrkistandyqtyng ashtan ólip, rejim qúrbany bolghanyn naqty kuә kózimen әngimeleydi. Jergilikti әkimshilikting negizinen orystarmen toltyrylghanyn, ondaghy tuzemdikterding sausaqpen sanarlyq qana ekenine dәlelder keltiredi. Eldi belgili bir dәrejede nadandyq biylep otyrghanyn әshkereleydi. Markstik leninizm degennin, bolisheviktik mekemelerding kóbi tәrizdi, tek fasad-fars ekenin aitady. Metropoliyanyng ishki-syrtqy múqtajdaryn óteuge qajet bop túrghan aq maqta, agrarlyq revolusiyany jeleu etip, qalay kýshtep, qanaushylyqpen, keng kólemde óndirilip jatqanyn kórsetedi. Sonday-aq, fransuz kommunistik partiyasy ókilderining Týrkistanda «últtar tendigi jýzege asyryldy», «ózbekter – óz elining qojayyny» dep kuәlik etuine baylanysty, Músekeng osy enbeginde onyng jalghandyghyn ashyp kórsetken edi. Sol rette «tәuelsiz kenes respublikasy» sanalatyn Ózbekstan qúrylghan kezendegi, kenes ókimetining masqaralyghy jaghynan mәdeniyetti elder tarihynan izdep tabyluy qiyn bir sharasyn ashyna keltirgen. «1925 jylghy 21 qantarda, Leninning ólimine bir jyl tolghanda, kóne Tashkent shaharynyng tuzemdik halqy, ókimet jarlyghy boyynsha, tizerlep otyrghyzyldy, – dep jazdy ol. – Osylay tuzemdikter birneshe minut boyy shynayy otar qúldary jaghdayynda qaldyryldy... Siriyalyq Aliy-Mira mynaghan dayyn bolu kerek: Leninning nemese Kashenning ólgen kýnine oray siriyalyq sharualar tizerletip qoyylady (fransuzdar búl kezde týregep túryp: Lenin men Kashen (Fransiya kommunisterining kósemi – B.Q.) óldi, biraq olardyng isteri jasay beredi! – dep aiqaylaydy), al múnday  әreketke qarsylyq jasaugha niyettenu – qaterli «oydaghy qatelik» bolyp tabylady». Búlarmen qatar, әielderding pәrәnji kiii men «orys-týrkistan kommunizminin»: «Lenin payghambar ma, joq pa?» degen mәseleni anyqtaugha tyrysqanyn surettegen sayasy komediyalar da enbekten oryn alghan. Renodeliding pikirinshe, óz iydealdaryna osynsha ersi de múndy nәtiyjelerding telinui – sosialisterdi úyalugha mәjbýr etedi...

Qysqasy, bolishevikter jýrgizgen solaqay sayasat saldarynan Týrkistanda halyqtyng últtyq bostandyq alu húqy da, әr adamnyng jeke bostandyqqa  degen húqy da ayaqqa taptalghan. – Shoqayúly ózining batystaghy oqushylaryn osy oigha menzeydi. Ol 1928 jyly fransuz tilinde jariyalanghan búl júmysyn – negizgi maqsatyn dәiektey týsetin jana derekterge sýienip jazylghan taraumen, qosymshalarmen tolyqtyryp, «Týrkistan kenester biyligi astynda» delingen atpen 1935 jyly orys tilinde shyghardy. Qalyng kenestik kóptomdyqtargha bergisiz júqa kitapsha. Kól-kósir ashy shyndyqqa túnghan shaghyn kólemdi ýlken tariyh... Shyghystyng otar jәne jartylay otar elderinde revolusiyalyq kýres  isin, Stalinning aituynsha, Lenin «Sharua kenesterin» úiymdastyrudan bastau qajet dese kerek. Sol «Sharua kenesterinin» lenindik «revolusiyalyq-azattyq» baghdarlamasynyng oryndaluyna mysal retinde, Iosif Stalin Týrkistandy ataghan. Al Mústafa Shoqay onday tújyrymnyng oidan shygharylghan ótirik ekenin dәleldegen... Týrkistandaghy kenes ókimeti biyligin jergilikti halyqtyng ókimet isine qatysu húqyn joqqa shygharudan bastady dedi ol. Tashkent «bolishevikteri» – otarlyq rejimnin  qaldyqtary edi, Týrkistannyng jana dәuiri solardyng biyligimen bastaldy. Jana ókimetting otarshyldyq sipaty Týrkistan Kenesteri III sezining qararymen bekitilgen-tin. Al jergilikti músylman kedey-kepshikter patsha zamanynda qalay mal siyaqty bolsa, proletar ýkimeti túsynda da sol qalypta qaldy. Tipti, kenes ókimetine qarsylaspaghanmen, odan da jaman kýige týsti. Ókimet ókilderi kapitalistermen kýresemiz degen jeleumen momyn halyqtyng jighan-tergenin sypyryp ala berdi. Qyzyl әskerler jergilikti halyqty qorghaudyng ornyna tonap, óltirip jatty. Ókimet ókilderi ózderining orystaryn qorghashtady, jaqsylap kiyindirip, tamaqtandyrdy. Al ash-jalanash músylman myndap, on myndap qyrylyp jatty. Tashkent bolishevikteri qazaqtardy markstik kózqaraspen qaraghanda – ekonomikalyq jaghynan әlsiz, bәribir ólip-óship joyylugha tiyis dep eseptedi. Sondyqtan, revolusiya mýddesi ýshin – bar kýsh-jigerdi asharshylyqpen kýresuge emes, maydangha jәrdem beruge júmsau manyzdy dep bildi. Ashtan ólgen músylmandar sany tek resmy tirkelgen derek boyynsha  bir million jýz on tórt myngha jetti. «Mәskeuding «últ-azattyq sayasatynan» alghan bizding «últtyq passiyv» osynday», – dep jazdy Múseken. Al «kenestik aktiyv»: milliondap ashtyqqa úshyraghan jergilikti halyq, bolishevikter olargha tamaq tauyp bermese de, olar ózderining ashtan qyryluy arqyly bolishevikterding jalpy jaghdayyn saqtap qaldy... «Men fransuz kommunisterinen mynany súrar edim: siriyalyq, marokkolyq, ýndi-qytaylyq jәne basqa «markstik kózqaraspen qaraghanda ekonomikalyq jaghynan әljuaz» halyqtargha qatysty (eger, Fransiyanyng soryna qaray, olar ókimet basyna kele qalsa) tura osynday sayasat ústanghan bolar ma edi? – deydi Mústafa. – Al siriyalyq Aliy-Mira Siriyadaghy bolashaq kenes ókimeti siriyalyq kedeylerding qyryluy nәtiyjesinde, siriyalyq sharualar ólikterining ýstinde ornaghanyn qalar ma edi?»

Mústafa Shoqayúly Týrkistanda ornaghan kenes ókimetining negizinde músylman kedeylerining qanyna aralasqan bolisheviktik ótirikting las kir-qoqysy jatyr dep eseptedi. Ol Qazan tónkerisinen keyin ile-shala jýrgizilgen búl ashtyq sayasatynyng on shaqty jyldan song meylinshe jәdigóilikpen qaytalanghanyn dәl uaqytynda bilmedi-au... Eger bolishevikter biylikke kelgen alghashqy kezende iske asyrghan qylmysty sharalarynyng nәtiyjeleri týrli jolmen tasqa basylyp qalghan bolsa, kýsh jinap, kýlli basqaru tizginin qoldaryna alghannan keyin, olar sol kemshilikterinen qorytyndy shyghara bildi. 30-shy jyldarghy kóshpendilerdi ashtan qyru qylmysyn syrt kózge bildirmeu jaghyn múqiyat oilastyryp jýzege asyrdy. Gazet-jurnaldar asharshylyq kólemi men saldary turaly auyz asha almady, partiya men ýkimet jiyndarynda da ashtyqtan jýz myndap ólip jatqandar tasada qalyp, tek mal basynyng azangyna ókinish bildirildi. Resmy qújattar men basylymdardy sýzip oqityn Múseken, naqty derekterge ghana sýienuge daghdylanghan qayran Músekeng sonau Parij týbinde otyryp, aluan qújattardan jiystyryp ala alghan ekonomika derekterin,  tek  qana  sharuashylyq kórsetkishterin sipattaytyn sifrlardy taldady. Ol múny tolyq sosialistik qoghamda, tipti kommunizm kezinde de kóshpendi mal sharuashylyghy bola berui yqtimaldyghy jóninde shygharylghan jana stalindik teoriyagha baylanysty istedi. Stalin búl teoriyasyn qazaq dalasyndaghy ashtyq sayasatyn oidaghyday oryndap bitken song taratqan-dy. Sonau ghasyrlyq qylmystan beyhabar Mústafa, tek baspasóz mәlimetterin arqa tútqan qayran әdil ghalym Mústafa sovet ókimeti eginshilikke jaramdy jerding kóbin orys pereselenderine tartyp alyp bergennen song ghana Stalinning jana teoriyasynyng dýniyege kelgenin eskertti... 30-shy jyldargha deyin, tipti 1931–1933-shi jyldarghy alapat asharshylyq ayaqtalghangha sheyingi shaqtarda – kenes rejiymi kóshpendilik әdispen mal baghudy eske aludyng ózin qylmysqa para-par kóretin... Qazan tónkerisinen búrynghy qazaq iyeligindegi 40 million bas mal 1934 jyly toghyz jarym milliongha deyin kemip ketti. 1916–1923 jyldargha sozylghan kýlli apattardan keyin Qazaqstandaghy Týrksib jelisine beyimdelgen aimaqta 1927 jyly 29 million mal bar-túghyn. 1935 jyly, Kazkraykom sekretary Mirzoyan saltanatty týrde ýlken tabys retinde habarlaghan Qazaqstannyng mal sany jeti millionday ghana boldy – Mústafasha aitqanda, «mal baghushy týrkistandyq halyqtyng sharuashylyqtaghy «jetistigine» búdan ótken sendirgish mysal keltiru mýmkin be?»

Shoqayúlynyng kitaby kýni keshege deyin әdildigine bәrimiz qúlay senip kelgen «lenindik últ sayasaty» býrkemelegen ashy shyndyqqa, búltartpas derekterge túnyp túr. «Alayda bolishevikter últ sayasatynyng lenindik-stalindik teoriyasy haqynda sóileudi tym erekshe jaqsy kóredi, – dep jazdy Múseken. – Lenin men Stalin irgesin qalaghan últtyq óz taghdyryn ózi aiqyndau negizderining ózgeris-búltarysty bilmeytin dúrystyghy jayynda aita berudi, ózderin de, ózgelerdi de sendirip-ilandyrudy jaqsy kóredi. Biraq últtardyng óz taghdyryn ózderi aiqyndauy jónindegi kenestik (lenindik-stalindik te sol) teoriyanyng qúbyluyn – metamorfozasyn – kim qanshalyqty esinde qaldyryp, bilip jýr eken?» Búl mәsele boyynsha Lenin men Stalin Qazan tónkerisine deyin jәne odan keyin qanday teoriyalyq payymdar jasaghanyna kóz jýgirteyik. 1914 jylghy sәuirde Leniyn: «últtardyng óz taghdyrlaryn ózderi aiqyndauy degenimiz – olardyng ózge últtyq újymdardan memlekettik bólinisi, derbes memleket qúruy» dep eseptedi. Leninning búl mәseledegi osy negizgi oiyn bolishevikterding bәri qoldady. 1917 jylghy sәuirde, bolishevikterding fraksiyalyq konferensiyasynda Staliyn: «ezilgen halyqtar Rossiya qúramynda qala ma, derbes memleketke bóline me – ózderi sheshuge tiyis» dedi. Konferensiya tiyisti sheshim qabyldady. Odan keyin de Lenin (1917 jylghy mamyrda): últtardyng sayasy túrghydan óz taghdyrlaryn aiqyndauyn – «Rossiyadan bólinu erkimen qosa sheshiletin mәsele» retinde airyqsha atap aityp jýrdi. Al 1917 jylghy Qazan tónkerisin jasap, biylikke kelgennen song birneshe  jyl ótkende, bolishevikter basqasha sayray bastaydy. Partiyanyng H siezinde Staliyn: «últtyq óz taghdyryn ózi aiqyndau turaly úran eskirdi, ol – imperialister ózderining ynghayyna keltirip paydalanghysy keletin bos úrangha ainaldy, búnday kómeski úrandy biz baghdarlamamyzdan alyp tastaghanbyz, bizding baghdarlamada basqa, aiqyn úran bar, ol – halyqtardyng memleket bolyp bólinuge degen húqy. Búlar eki bólek ózgeshe dýniyeler...» deydi. Tiyisinshe, «Reseyden jeke memleket bolyp bólinip ketu húqy» halyqtardyng «óz erikterine» sәikes paydalanylmay qaldy. Sóitip últtyng óz taghdyryn ózi aiqyndau húqy, Shoqayúly aitqanday, «bos úran» bop shyqty, al halyqtardyng memlekettik negizde bólinu húqy olardyng «óz qalaulary boyynsha» jýzege asyrylghan joq. Búlardyng ishki mәnin 1920 jyly Stalin ashyp aityp ta bergen: «shet aimaqtardyng Reseyden bólinuin talap etu – revolusiyanyng qazirgi kezeninde óte-móte ziyandy kontrrevolusiyalyq әreket bolyp tabylady...» Eshkimning «kontra» bolghysy kelmedi – revolusiya jalghasyp jatty...

Memlekettik basqaru apparattaryn «últtandyru» jónindegi revolusiya talaptaryna say qabyldanghan qaulynyng «oryndalu» әdisin Mústafa Shoqay kitabynan oqu da biraz nәrsege kóz ashady. 1919  jyly  Rossiya  Kommunistik partiyasynyn  Ortalyq  Komiyteti  Týrkrespublika halyq komissarlary kenesine «tuzemdikterdi halyq sanyna proporsional dәrejede memlekettik qyzmetke keng tartu qajettigin» núsqady. Alayda Mәskeuding týrkistandyq agentteri ortalyq biylikting tapsyrmasyn oryndaudan bastartty. Mәskeu bolsa, óz emissarlaryn mandayynan da shertken joq, sóitip úzamay, «últtandyru» mazmúnyna janadan eleuli ózgeris engizdi. Memlekettik apparatty jergilikti halyqqa «taqaltu» mәselesin kóbirek aityp, orystar ýshin jergilikti tilderdi oqytatyn qysqa merzimdi kurstar asha bastady... Basqaru apparatyn halyqqa osylay «jaqyndatu» tәsilin HH ghasyr basynda Týrkistan general-gubernatory Subbotich qoldanghan-dy. Jergilikti tilderdi jyldam ýirengen әkimshilik jәne sot mekemesi qyzmetkerlerine syilyq ta taghayyndaghan. Búl sharany aqymaqtau patsha ýkimeti «revolusiya» dep eseptedi de, Subbotichti tezirek general-gubernatorlyqtan taydyrugha asyqty. Músekeng osy mәselege yzalana nazar audardy: mәskeulik kenes ýkimeti de endi sol tәsildi «revolusiya» deydi! Memlekettik apparatty halyqqa «jaqyndatudy» kózdeytin osynau «revolusiyalyq» jýie nәtiyjesinde onsyz da sausaqpen sanarlyq týrkistandyq qyzmetkerdi әr qolayly sәt tughan sayyn oryspen almastyru ashyq jýrgizildi. Apparattyng júmys tiyimdiligin arttyryp, ony ústaudy arzandatu jeleuimen jergilikti últ qyzmetkerlerin júmystan shygharu, yaky qysqartu oryn aldy... Orta Aziyada 1927 jyldyng ortasynda 28,6 mynnan astam júmyssyz bar-tyn, soghan qaramastan, zavodtarda isteytinderdi qysqartyp, olardyng ornyna Reseyding ishki guberniyalarynan júmysshylar shaqyryp әkelu jii kezdesip túrdy. Orys júmysshylary jalaqyny tuzemdikterden әldeqayda kóp aldy, azyq-týlikpen de solar molyraq qamtamasyz etildi. Olar jergilikti júmysshylargha senimsizdikpen, astamshylyq sezimmen qarady. Ory tilin bilmeytin tuzemdikterding shaghymyn óz tilinde tyndaytyn eshkim bolmady. Kózboyaushylyqty jetik mengergen emissarlar ortalyqqa: «Týrkistanda memlekettik avtonomiya qúru jolymen tolyq týrde últtyq ózin ózi basqaru jýzege asyryldy», – dep bayandady. Al ortalyqtan arnayy aralay kelgen iydeyagha adal bolishevikter Týrkistanda jergilikti halyqty otarshyldyqpen qanaudyng eng masqara týri jýzege asyrylghanyn kórdi: «Otarshyldargha tuzemdik kedeylerding shynayy basshylary, ózderimen teng qúqyqty joldastar kerek emes bolatyn. Olargha tilmәshtar men poliysey atqarushylary ghana qajet edi...» Jana túrpatty otarshyldar syrt kózdi aldau ýshin – sauaty shamaly, biraq aitqandarynan shyqpaytyn «tuzemdikterge» basshylyq lauazym berip qoyatyn. Fransuz delegasiyasy Týrkistandy aralardyng aldynda ghana baspasózde jariyalanghan mәlimet: «okrugtik atqaru komiytetteri tóralqalarynyng tóraghalary men mýsheleri arifmetikanyng alghashqy tórt amalyn bilmeydi, óz ana tilderinde sauatty jaza almaydy. Parij ben Londonnyng qayda ekenin ajyratpaydy, partiya tarihymen tanys emes, partiyanyng baghdarlamasyn oqymaghan...» Kenestik Ózbekstan ókimetining basyna hat tanymaytyn adam saylandy, Kenestik Qazaqstanda da ókimet basshysy shala sauatty kisi boldy, eki elde de búl jaghdaydy – «oqu-toqusyz kedeyding el basqarghanyn» – maqtanysh tútty. Búl «jetistik» – bolishevikterding arqasy... Al birinshi nómirli bolishevik Leninning ózi, Mústafa atap kórsetkendey, sauaty ashylmaghan jannyng sayasattan tys túratynyn, tek ósek-ayan, ertegi, úzyn-qúlaq jeteginde ghana jýretinin tújyrymdaghan bolatyn...

Býkilodaqtyq Ortalyq Atqaru Komiyteti Qazaqstan ýshin bekitken kóshpendi jәne jartylay kóshpendi audandardaghy jerge ornalastyru turaly erejede «negizgi jerge ornalastyru júmystary ayaqtalghansha... syrt adamdargha qonystandyru ýshin de, jalgha beru ýshin eshqanday jer bólip alugha jol berilmeydi» delingen-di. Alayda búl qújat ta bolisheviktik ekijýzdilikting taghy bir eskertkishi bolyp qala berdi – arnayy әdebiyette Qazaqstandaghy jerge ornalastyru júmystaryn «artyq jerlerdi anyqtau men ol jerlerge qonystandyrudy bir mezgilde jәne qatar jýrgizu» turaly oy tastaldy. Áytpese jer-su kózderi qate jәne tiyimsiz paydalanyluy yqtimal eken. Qalay deysiz ghoy? Jaqsy jerler sonda otyrghan halyqtyng qaramaghyna bekitilip berilip qoyylady da, artyq-auys qalghandardyng qúny joyylady. Músekeng múnyng astarynda kenes ortalyghynyn: «tandauly jerler qazaqtargha tiyip qalmasyn», – degen «qaupi» jatqanyn, әri sonday «seskenistin» tikeley saldary retinde – qazaqtardyng shúrayly jerlerden quylyp, tastaqta, shólde, úiymdastyrylghan kolhozdargha aparylghandaryn búltartpas mysaldarmen dәleldeydi. Qazaqtardyng ózderin jerge ornalastyryp bolghansha Resey túrghyndaryn Qazaqstangha kóshirudi doghara túru jóninde RSFSR Ortalyq Atqaru Komiyteti 1924 jylghy 17 kókekte jәne 1925 jylghy 14 qyrkýiekte arnauly qaulylar qabyldaghan-dy. Alayda búlar jәy ghana, qazaq ókimetin aldausyratu ispetti qújattar bolyp shyqty – júmaqqa úmtylghanday sezingen pereselender qazaq jerine tolassyz aua berdi, al olargha Resey ýkimeti tyiym salmady. Bir mezet ózin azat ta tәuelsiz memleket basy sanap qalghan Qazaqstan Avtonomiyalyq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng Ortalyq Atqaru Komiyteti qazaq jerine óz betterinshe 1925 jylghy 31 tamyzdan keyin qonys audarghan orystardy jer alu húqynan aiyru jóninde sheshim shyghardy. Olar kelgen jaqtaryna oralugha, nemese jerdi jalgha alu húqyna razy bolugha tiyis-tin. Qazaq ólkelik partiya komiytetining birinshi hatshysy Goloshekin ózine únamsyz búl sheshimdi joi ýshin – әueli bolisheviktik qulyqtyng synnan ótken tәsilimen komissiya qúrghyzdy. Sosyn komissiyagha kelip, múnday qaulyny oryndaugha bolmaytynyn, onyng kýshin jong kerektigin aitty. 200 myng orysty keri qaytaryp jibere alatyn qaruly kýshi  bar ma eken qazaqtyn? Olardy kelgen jerlerine keri tasymaldaugha júmsalatyn shyghyndy jabarlyq aqshalay qarjysy bar ma eken qazaqtyn?.. Áriyne qazaqta әsker joq, baylyghy da shamaly... Qazaq ókimetining qaulysy qabyldanar-qabyldanbastan kýshin joydy. Sóitip, Kompartiya kelimsekterding óz betterimen aghyluyna toqtam salmau bylay túrsyn, qúlaghan rejimning jer-su haqyndaghy әdiletsizdigi týzeletininen ýmittendirgen búrynghy qaghaz jýzindegi әdil sheshimderin jiyp tastap, qazaq jerin janasha otarlaudy ashyqtan-ashyq josparlaugha kiristi. 1928 jyly Býkilodaqtyq Pereselendik Komiytet 1928–1933 jyldargha arnalghan qonys audartu sharalarynyng besjyldyq perspektivalyq josparyna Soltýstik Qazaqstannyng jerine ishki Resey oblystarynan 400 mynday pereselen aparudy qosty. Revolusiyagha deyin 6 millionnan asqan qazaq 1927 jyly 4 milliongha jetpey qaldy... Respublika aumaghyn mekendegen halyqtar ishindegi ýlesi 90 prosentten 60 prosentke týsip ketti... Kenes ýkimetining Qazaqstandaghy agrarlyq sayasaty 20–30-jyldary da, bertinde de – 17-shi jyly qúlaghan sarizmning eski otarlau sayasatyn eske salyp túrdy: tyng ólkesin iygeruge baylanysty aitylghan Hrushevtyng әigili sózin oilap qoyynyz – patshalyq tәsilmen istey almaghandy bolishevikter kenestik әdispen jýzege asyrdy... Múnyng býgingi neoimperialister ýshin qolayly bolghandyghy sonday, olar qazaq elining teristik ónirin úyalmay-qyzarmay «bayyrghy orys jeri» dep jalaulatady. Onyng sebebin, ókinishke qaray, qazaq halqynyng tәuelsizdik dәuirinde de óz jer-suyna dúrystap ornalastyrylmaghanynan, tarihy atamekenining shúrayly púshpaqtaryn óz kýshterimen iygerip, zandy qojayyny atanuyna egemen ókimet tarapynan qajet jaghday jasalmaghanynan kóruge bolady. Áli kýnge deyin qazaq mýddesin kózdeuden góri, sonau Stolypin zamanynan bastalghan «qazaq jerin iygeru, gýldendiru», yaghny jekelegen jergilikti adamnyng húqyn qorghap, oghan jaghday jasaudan góri jalpy ekonomika mýddesin, memleket dәuletin kýitteu sayasaty basymdyq etude...

Shoqayúlyn oqy otyryp, patsha әkimshiligi myltyq, araq, ailany astastyra júmsap jaulap alynghan el-júrtty «birtútas ta bólinbes» memleketting kәdimgi mújyq sekildi bodanyna ainaldyrudy kózdegen orystandyru júmysyn kenes ókimeti týu bastan-aq eng ótimdi jolmen sabaqtastyra ilgeri baghyttaghanyna kózimiz jetedi. Oktyabri tónkerisining on jyldyghy qarsanynda (1927 j.) qazaq mektepterining sany 1600 bolypty.  Biraq, sabaq ótkizetin ghimaraty bar mektep – 40-qa jeter-jetpes eken. Demek, mektepting is jýzindegi sany da 40 bolghany ghoy... Qazaq mektepterinde bir shәkirtke 7 som 70 tiyn, orys mektepterinde – 16 som shyghyndalady... Yaghny qazaqsha oqu – sapasyz, sauat asharlyq qana bilim alu degen sóz, «esi bar» ata-ana balasyn oryssha oqytady... Búghan Qazan tónkerisinen song bolishevikter dýniyege әkelgen Qazaq memleketinde negizgi halyqtyng tilimen qatar orys tilining de resmy mәrtebege ie bolghanyn, sayasiy-qoghamdyq tynys-tirshilikting oryssha jýrui biyik dәrejege sanalghanyn qosynyz... Ókimetting arqasynda, orystandyru sayasatynyng qúrbany bolu saldarynan payda bolghan shalaqazaqtar sany kýrt artyp, týri bir, biraq tili bólek úlys dengeyine jetti. Olar oghan namystanbaydy, qayta, sonysyn maqtan tútady, tipten, ózderi arasynan shyqqan  qara halyq ókilderine, olardyng últtyq mýddeni kózdegen әreketterine ashyq mensinbeushilikpen qaraydy. Ókinishke qaray, sanalary ulanghan «әlem azamattary» býgingi últ patriottary «ghayyptan memlekettik mәrtebege ie bolghan auyldyq tildi industiyalyq qogham tiline jetkizbek bop  tyrashtanady» degen úghymnan arylmay, qazaqtyng shynayy últtyq memleketin ornatugha qily kedergi keltirip jýr. Tәubә derin, әiteuir, ondaylardyng bәri birdey qazaq ruhyn joghaltqan joq...

Últtar qatynasy mәselelerin Músekeng atalmysh júmysynyng negizgi ózegi etken. Odan kenes ókimetining Týrkistan ólkesindegi biyligining on jyldyq tәjiriybesi men qol jetkizgen nәtiyjeleri sipattalatyn, eng bastysy, kenes dәuirinde bizge qarshadayymyzdan oqytqan, shynayy tariyhqa kereghar oqighalar men qúbylystar surettelip-bayandalatyn mysaldardy jetkilikti de týsinikti mólsherde tabamyz. Jәne osynau 20-shy jyldarghy «aqtandaqtar» aqiqatyn ashatyn, tәtti ótirikpen kólegeylenip kelgen ashy shyndyqty әigileytin enbek avtorynyng qorytyndylary ol dýniyeden kóshkeli bergi dәuirdi de týsinuge jәrdemdesedi. Mústafanyng búl kitabynan jәne tәuelsizdik jyldary elimizge oralghan kýlli basqa tuyndylarynan  «zamanymyzdyng aqyl-oyy, abyroyy jәne ar-ojdany» «ajarlandyrghan» jalpaq qazaq jerindegi «halyqtar dostyghy laboratoriyasy» tәjiriybelerinin, Almaty men Janaózen alandarynda «tәrtip ornatushylardyn» jәne olardy qostaushylardyng is-әreketteri astaryn úghu kiltin kóremiz. (Osy jerde onyng shygharmalaryn shetel múraghattarynan tirnektep jinap, on eki tomdyq tolyq jinaq retinde oqyrman iygiligine tartqan aituly zertteushi-ghalym, tughanyna biyl seksen jyl tolatyn  Kóshim Esmaghambetovting jankeshtilik enbegin erekshe atap ótu jón). Býgingi úrpaqqa Mústafa Shoqayúlyn múqiyat oqu lәzim. Qazaq ta, orys ta, kýlli týrki, sonday-aq orys tildi júrt bitken zerttep oqugha tiyis. Sebebi Músekeng sonau qatygez zamannyng ózinde-aq qaghaz betine úmytylmastay etip, óshpestey etip jazyp qaldyryp ketken jazyqsyz tógilgen qannyn, qorlyq pen qanaudyn, nadandyqtyng jan týrshiktirer suretteri býgingi úrpaqqa zor tarihy tәrbie beredi. Jana tanym, mýldem sony shyndyq arqyly barsha últ ókilderining jan sarayyna janasha ústanym, ar-úyat, iman, paryz sәulelerin toghystyrady. Sanany janartu, ruhany janghyru jolyna týsiredi. Biz býgingi kýn aqiqatymen sanasamyz, qazirgi tynyshtyghymyzdy ertengi toq, baqytty ómirge úlastyrudan ýmittenemiz. Biraq elimizde túratyn kóp últ ókilderi arasyndaghy kelisimdi qalyptylyq pen birlikti bayandy etuding dәiekti bir joly – azamattarymyzdy qaraly tarihpen tәrbiyeleude jatqanyn eskere bermeymiz... Qazaq 1917–1918, 1920–1921, 1931–33 jyldary milliondap ashtan óldi, tónkeris, azamat soghysy, tәrkileu men újymdastyrudyng asyra silteulerine qarsy kóterilu, jappay jazalaular kezderinde myndap, jýz myndap qyryldy, shamalary jetkenderi shetelderge qashty. Sóitip, Qazan tónkerisine deyingi alty milliondyq halyq ekinshi dýniyejýzilik soghys qarsanynda eki milliongha jeter-jetpes bolyp qaldy. Osy mólsherining tórtten birge juyghyn maydan dalalarynda qúrban etti. Qazaq tek songhy jarty ghasyrdan sәl astam uaqyt ishinde ghana birshama demografiyalyq janghyru qúbylysyn bastan keship keledi. Al әlgi atalghan qasiretter saldarynan pyshyrap, bolishevikter «Qazaqstandy kóteru ýshin» syrttan ýstin-ýstin әkep tókken kenestik pereselender arasynda aral-aral bolyp qalghan halyqtyng tilinen jappay airyla jazdaghany, ýlken bir bóligining airylyp ta qalghany, kóp qúqtarynyng shektelgeni, ekologiyalyq kýizelis, qily daghdarystargha dushar bolghany barshagha ayan. «Tariyh  osylay sheshti» degendi únatamyz-au, degenmen, tarihty jaqsy túrmys izdegen adamdardyng kómegimen biyleushi jәne quyrshaq ókimetterimizding jasaghanyn terenirek zerdeleuge tiyispiz. Barlyq bolghan isterde janama týrde bolsa da barshamyzdyng «ýlesimiz» bar. Mústafa Shoqayúly osyny týsinuge jәrdemdesedi.

Kýnәndi sezinu, pighylyndy jaqsartugha úmtylu – qazaq bayraghy astynda otanynnyng dәuletin tasytysudyn, tatu-tәtti, jarasymdy, jaqsy ómir sýruding kepili. Qazaqtyng әli kýngi jetkilikti dәrejede tanylmay jatqan úly perzentining múrasyn, orayy kelgende eselep aita keteyik, býtkil qazaqstandyqtargha jetkizu jón. Músekeng qaldyrghan tarih qazaq memleketin mekendeushilerding moralidyq túrghydan qayta jaraqtanuy qajet ekenine ilandyrady, býgingi úrangha salghanda, qoghamdyq sanany janghyrtyp, jana dengeyge kóteruge kómektesedi. Týsiniktirek etip aitqanda, tilge tiyek bolghan kitap, jalpy Mústafa  Shoqayúlynyng kýlli shygharmashylyq múrasy ózge últ ókilderi men tildik túrghyda bólektenip jýrgender ýshin óte paydaly, barshasynyng qazaqtyng últtyq mýddesin qorghauyn tarihy әdilettilik dep biluine,  qazaq tóniregine tyghyz toptasu iydeyasyn jasampazdyq dep qabyldauyna qyzmet etedi.  «Sovetter Orta Aziyada» kitapshasynyng 90 jyldyghyn eske alu osynday oilargha jeteledi...

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz