Tilimizdegi bayyrghy sózderdi tórkindetip, syryna ýnilu ýshin ghylymy biliktilik pen úlyttyq tanym óresi biyiktigi shart. Tórýktekti etnomәdeny ataular men tildik qoldanysta ejelden belgili bolghan sózderge qatysty zertteushilerding týrlishe boljamdary men payymdaulary bar. Kýni býginge deyin búl mәselege baylanysty qyzu pikirtalas esh tolastaghan emes. Sózdik qorymyzdaghy tól ataulardyng týp-tórkinin qalay bolsa, solay qisynsyz tarqatqan tújyrymdar men qaghidalargha týbegeyli qayta qaraytyn mezgil jetti. Onyng sebebi tórýk kóshpeli órkeniyetin túqyrtyp, mal sonynan ergen jabayy, nadan, mәdeniyetting qas jauynday sipattau – eurosentristik kózqarastyng songhy ýsh ghasyrdaghy búljymas basty ústanym baghyty sanaldy. Osy prinsippen tariyh, qoghamtanu, tiltanu salasynda aqiqatty jappay búrmalau – ghylymy metodologiyanyng negizgi sýienetin kýretamyr ózegine ainaldyrdy. Resey imperiyasy dәiektilikpen tórýktanu salasynda údayy jalghan iydeologiyalyq sana qalyptastyrugha kýsh saldy. IYeligindegi tórýk úlystaryna tiyisti mәdeniy-ruhany bay tarihy múrasyn jariyalaugha, arnayy zertteuge iydeologiyalyq shekteu jasaghany mәlim. Onyng sebebi Resey imperiyasy otarlaghan tórýktekti úlystardyng úlyttyq ereksheligin mýldem joyyp, adamy kapitaly, mәdeniy-ruhany bar baylyghyn ózine sinirip alugha dәmelendi. Imperiya ghylymdy qol astyndaghy etnostardyng sanasyn iygeruding qúraly ornyna júmsady.

Áli esimde 1987 jyly Mәskeudegi V.I. Lenin atyndaghy kitaphananyng dissertasiya zalynda ghylymy júmystarmen jaqynyraq tanysqanym. Tanghalghanym sol – orys tilinde jazylghan әrbir dissertasiyanyng ukraiyn, belorus, ózbek, әzerbayjan, tatar, litva, eston, qysqasy, Kenes odaghy qúramyndaghy barsha úlyt pen úlystardyng tilderindegi núsqasy baryna kóz jetkizdim. Búlardyng iydeyalyq nysany bir bolghanmen aiyrmashylyghy әrbir úlyttyng mysalyna jýgingendiginde edi. Mine, dәl osylay imperiyalyq sayasat ghylymdy óz mýddesi túrghysynan sheber qúldandy. Solay úlyt ókilderining ghylymy mamandaryn tәrbiyelep, ósirdi. Sóitip, Kenes dәuirindegi ghylymy jýie men metodologiya tórýktanu salasynyng damuyna keri yqpalyn tiygizip, talanttardy adastyrugha qyzmet etti. Sonyng saldary tәuelsizdigimizdi jariyalaghanymyzgha 27 jyldan assa da, qalyptasqan búrynghy tújyrymdar men qisyndardan aryla almay kelemiz. Tiltanushy ghalymdar «soqyr kórgeninen jazbaydy» demekshi patefon kýitabaghy siyaqty búrynghyny qaytalaudan asa almay jýr.

 «AYaN¹ [ar.] syn. Belgili, mәlim, aiqyn. AYaN² [ar.] zat. miyf. Belgi, habar, ishara. (Qazaq әdeby tilining sózdigi. On bes tomdyq. II tom / Qúrast.: Gh. Qaliyev, S. Bizaqov, O. Naqysbekov jәne t.b. – Almaty: «Arys» baspasy, 2006, 333–334-better). Sózdik jasaushylar otarshyldyqtan júqqan әdet boyynsha qazaq tiline tәn úghym, tanymdardy terenirek taldaugha moyyn búrmay, shýlen taratqanday әiteuir ózge tilden shyghara salugha әues. Tilimizdegi ayan sózi ay+an – aitu, sóileu jәne esi, yaghni  esi bar sóz, Qúdaydyng sózi, sózding kiyesi maghynasyn beredi. Ay+an > Qúdaydyng qúdiretimen Aydyng әrtýrli fazasynda tabighat qúbylysynan habar beretin aqparattyq qyryn egizdeuden tughan atau. Kókke tabynghan Tәnirlik dәuirdegi tanymgha sәikes aspan shyraqtaryna qatysty ýderisting bioóris arqyly psihologiyalyq әser etip, týrli senim úyalatuy. Demek, aqparattyng kiyeliligi kókpen, gharyshpen baylanystylyghynan qalyptasqan úghym.

Til bar da, sóz de bolatyny barshagha ayan. Til ataulynyng baylyghy men kórkemdigi, oralymdyghy men kemeldigi sózimen ólshenedi. Alayda sol sóz degenimiz ne? Búl súraqqa Qazaq әdeby tilining sózdiginde (On bes tomdyq. 13-tom / Qúrast.: A. Fazyljanova, N. Ongharbaeva, Q. Ghabithanúly jәne t.b. – Almaty: «Arys» baspasy, 2013, 293-bet): «SÓZ z a t. 1. Adamnyng oi-pikiri, kózqarasy. 2. l y n g v. Belgili bir maghynasy bar zattar men qúbylystardyng atauyn bildiretin tilding negizgi birligi», – dep anyqtama berilgen. Alayda týbir sanalatyn leksikalyq túlghanyng o basta eki derbes maghynaly ataudyng biriguinen jasalghandyghy tildi arnayy zertteumen shúghyldanatyn ghalymdargha da beymәlim. Jalpy, tuystas tórýk tilderin zerttegen otandyq jәne sheteldik tórýktanushylar «sóz» leksemasyn týbir túlgha retinde qarastyrady. Mysaly: «sóz [söz] slovo, rechi. Sr. dr.-turk. sav slovo, molva, rechi [DTS] (Kaydarov A.T. Struktura odnoslojnyh korney y osnov v kazahskom yazyke. A.: Nauka, 1986. 275-bet). Onyng syry ejelgi tórýk tilinin, sonyng ishinde qazaq tilining de materialdyq tanbalanyp, bizge jetken núsqasynan bastap býgingi tangha deyingi ósu, damu evolusiyalyq jolyn, jýiesin, oqylu, jazyluyna sәikes tabighy zandylyqtaryn dúrys ajyratudy eskermegendikten. Búl rette baghzy tas bitikterdegi mәtinderding dybystyq jýiesi boyynsha kezdesetin iydeografiyalyq maghynasynyng saqtaluy, orfografiyalyq jәne orfoepiyalyq zandylyqtary, sóilemning sintaksistik qúrylym konstruksiyasy erekshelikterin jetik iygeruding mәni óte zor eken. Mәselen, bayyrghy tórýk runika jazuynyng emlelik erejege sәikes dauysty dybystan bastalatyn leksemanyng bastapqy jәne ortanghy buyndarynda dauysty dybys tanbasy týsirilip nemese implisitti, jasyryn túryp, tek oqyghanda ghana qosylyp aitylady. Demek, jazu mәtinin oqu ýshin grafikalyq kodty, úlyttyq ruhtyng qorghany qúpiya qúlypty asha bilu manyzdy. Mysaly:  – eKIN aRA (KTý., 2);  – aLMyS (KTý., 2);  – aB (KCh., 9);  – eB (KTý., 41, 48., Ton., 30., MCh, 24);  – aRyQ oQ SeN (QTk., 8). Emle qaghidasy boyynsha o basta tildik ýnemdeuding ónimdi әdisimen qatar tas bitikke bәdizdeude tәjiriybe jýzinde de mәni aiyryqsha ekenining naqty aighaghy. Tórýktanushylar emlelik búl zandylyq tórýk runikasynyng qúpiyany saqtaudaghy kriptografiyalyq basty ereksheligi ekenin qaperine ilmedi. Tórýk tilindegi ataulardyng etimologiyasyn zerttegen Resey men sheteldik ghalymdar bizdinshe, Runikalyq Tújyrym (Konsepsiya) arqyly qalyptasqan múnday leksikalyq qúbylysty ghylymy payymdaugha óre dengeyi jete túra, óz mýddesi túrghysynan búrmalady. Sonday-aq, búl tildik qúbylys o basta eng әueli dybystyq til emes, grafikalyq tilding payda bolghandyghynan aqparat berip túr.

Sonymen  – sóz atauy eSi+ÓZi, yaghny tabulanghan eSi+Jaratushy degendi bildiretin eki derbes maghynaly leksemanyng birigu, kiriguinen jasalghan. Jalpy, dýniyede ne bar, barlyghynyng esi – Tәnir [Jaratushy, Qúday]. Qorshaghan ortanyng bәrine tәn bolmys-bitimin, bet-beynesin, týr sipatyn saqtaytyn qorghany, kýzetshisi – ES, yaghny iyesi. Eger esinen aiyrylsa, ol ­– ot bolsyn, su bolsyn, ósimdik bolsyn, jan-januar bolsyn realdy dýniyeden lezde joghalady. «Esing bar da elindi tap» degen. Múnyng bәri Jogharghy Sananyng mәselesi. Bayyrghy qazaqtar at qoy dәstýrinde osy danalyqtyng mәnin әste esten shygharmaghan. Esti, Esbol, Esbergen, Eset, Estay, Esim, Estek, Esken, Esen, Esbay, Esquat, taghy basqa qazaq attary Jaratqangha tilek dúghasyn, arman-ansaryn bildiruding naqty mysaly. Ýiding qorghany, kýzetshisi – esigi ekeni de tekten-tek emes. Orystyng otes – әke degendi bildiretin atauy baghzy qazaq tilinen auysqan OT+ESi, yaghny shanyraq iyesi maghynasyndaghy úghymnan qalyptasqan.

Endigi kezekte sóz, yaky eSi+ÓZi nemese eSi+Jaratushy degenge taldau jasalyq. Ol ýshin sәl sheginis jasap, әlemning jaratyluyn bayandaghan Taurattan ýzik keltirelik:

«¹ Áuel basta Qúday kók pen jerdi jaratty. ²Al jer qalay bolsa solay retsiz ornalasyp, tirshiliksiz, qanyrap bos túrdy, sugha toly túnghiyqtyng ýsti qara týnek edi. Al Qúdaydyng Ruhy sol sudyng betinde qalyqtap úshyp jýrdi. ³Sonda Qúday: «Jaryq bolsyn!» – dedi. Sóitip jaryq boldy. ⁴Qúday jaryqtyng jaqsy ekenin kórdi. Sodan keyin Ol jaryqty qara týnekten bólip, ⁵jaryqty kýn, al qara týnekti týn dep atady. Kesh batyp, tang atty, búl birinshi kýn edi.

⁶Sodan keyin Qúday: «[Aynala túmandanyp túrghan] sudy ortasynan bólip túratyn aua kenistigi bolsyn», – dedi. ⁷Sóitip, Qúday aua kenistigin jasap, sonyng astyndaghy sudy ýstindegi sudan bóldi. Búl osylay boldy da. ⁸Qúday osy aua kenistigin aspan dep atady. Kesh batyp, tang atty, búl ekinshi kýn edi.

⁹Sonan song Qúday: «Qúrlyq kórinip túruy ýshin, aspan astyndaghy su bir jerge jinalsyn», – dedi. Búl osylay boldy da. ¹⁰Qúday qúrlyqty jer, al jinalghan sudy teniz dep atady. Qúday jasaghanyna qarap, jaqsy ekenin kórdi...» (Kiyeli kitap. Taurat, Zabur jәne Injilden alynghan tandamaly jazbalar. 1994 jyl, 5-bet). Dәl osylay Qúday alty kýn boyy ósimdikter men januarlar әlemin, kýndiz-týni jaryq berip túratyn aspan shyraqtary men sudaghy balyq pen úshatyn qús, jәndikterdi, osylargha iyelik etetin [ruhany jaghynan] Ózine úqsas etip, adamdy birin – erkek, birin – әiel qylyp jaratty. «Qúday jýrgizgen jaratu júmysyn ayaqtaghan son, jetinshi kýni demaldy». Búl aqparattan o basta Álemdi Jaratqan Qúday ekenin angharamyz. Endeshe, kýlli tirshilikting besigi – Jaryq Dýniyening ESI ÓZI, yaghny JARATUShY eken. Qúday әlemdi sózding tylsym quaty, magiyalyq siqyr kýshimen jaratty, oghan bir-birinen ajyratatyn esim berdi. Demek, әlemdi ústap túrghan – SÓZ, dýniyeni tanudyng qúraly – SÓZ. Qazaqta «Jaqsy sóz – jarym yrys» deui sózding pәrmen kýshin anghartady. Óitkeni aitylghan sóz zattanady. Úly Aqang ­­– Ahmet Baytúrsynúly: «Sózi joghalghan júrttyng ózi joghalady», ­­­– deuining syry ­­– mine, osynda. Sondyqtan lingvist ghalymdar eng әueli úlyttyng tól sózin anyqtap aluy shart. Óz sózin bireuge ondy, soldy teluden saq bolghany abzal.

Tórýktektes úlyt pen úlysqa ortaq etnomәdeny ataudyng biri – besik.

Kenes dәuirinde tórýk tilining shyghu tegin zerttegen E.V. Sevortyannyng «Etimologicheskiy slovari turkskih yazykov» (Izdatelistvo «Nauka», M., 1974) atty irgeli enbegi ghylymy ortada joghary baghagha layyq sanaldy. Birneshe tomnan túratyn leksikografiyalyq enbekte tuysqan tórýk halyqtarynyng tilindegi ataulardy salystyrmaly týrde zerdelep, ghylymy oy týiedi. Búl rette besik sózining qoldanystaghy maghynalyq renkin aiqynday kelip, «-e:- ~ -iy:- dauysty dybystyng aldynghy týbir buynda auysuy biy:shiyk bәlkim, baghzy tórýk tilindegi arhetip dialekti boluy yqtimaldyghy bar» (E.V. Sevortyan. «Etimologicheskiy slovari turkskih yazykov». Izdatelistvo «Nauka», M., 1978, 122-bet), – degen boljam jasaydy.

Tórýk tilining leksikalyq qorynda ejelden saqtalghan tóltuma sózining mәdiar (veng.), búlghar (bolg.) tilderi arqyly serb. tiline auysuyn mysalgha keltirip, bedeldi ghalym besik atauynyng týbi slavyan tilining әserinen payda bolghan degen qisynsyz emeurin jasaydy. Búl joramal – tórýk tiline qatysty tildik ataudy eurosentristik ústanym boyynsha qaytkende de jýiesi mýldem bólek ózge tilden shygharugha beyil ghylymy negizsiz tújyrym. Birinshiden, mәdiarlar (veng.) men búlgharlar (bolgar) qany tórýkter. Ekinshiden, әigili qolbasshy Attilanyng joryghynan bastap bayyrghy tórýkterding Europagha sayasiy-mәdeny yqpaly óte kýshti bolghanyna tarih kuә. Demek, sózdik jasaushynyng búl «ghylymy boljamy» oigha alugha da túrmaytyn qúr beker dolbar.

Besik sózining shyghu tegi akrofonikalyq prinsip boyynsha +I+ aB+ES+i[ý]K birikken sózderding qysqarghan buynynan jasalghan. Tilding damu barysynda aB+ES+I[Ý]K sózi, yaghny ýy esi jasyryn [býrkeuli, qorghauly] degen maghynany bildiretin úghym.

Qazaq әdeby tilining sózdiginde kirpi atauyna: «Terisin tikenek tәrizdi iyneler basqan kishigirim jәndik» [631-bet], – degen anyqtama berilgen. Búl atau da eki sózding biriguinen jasalghan. []+ – KIR+eB, yaghny «kiretin ýii» degen maghynany bildiredi. Birikken sózding aldynghy buyny kir etistigi, ekinshi bólegindegi eb zat esimi ýndestik zanyna baylanysty «b» dybysy «p»-gha ainalyp jiktelip túr. Eb, ev atauy – ejelgi tilimizde ýy maghynasyn bildiretin arhaizm sóz. Týrkiyadaghy týrýk, qazaq aghayyndar ýidi «ev» deydi. Paradoks sonda – Taurattaghy jer betindegi birinshi Adam [ada (tórýk, shumer tilinde – aral, qúrlyq); ad[t]a + m[en] = Ata Men (tórýk tilinde)] jәne Eva esimi «adamzat úrpaghy taraghan alghashqy ýiining qúrmetine qoyylghan» (Dosanov T.S. Tayna runiki: Graficheskiy dizayn v ezotericheskoy runnoy konsepsiy boga Tengri, sokrytoy v znakah runicheskogo pisima, v rodovyh tamgah y v simvolah geometricheskogo geneza. – A.: 2009, 150–156-better). Baghzy dәuirde dulattar «dulebiy», yaghny «dulattardyng ýii» dep ataldy. Aty-jónimizdi bildiretin tektik belgimiz -ev jalghauy (Bóribaev, Qazbekov, Tәnirbergenov) – ýy maghynasyn bildiretin tól sózimiz ekenin ekining biri bile bermesi anyq. Bayyrghy qazaqtardyng mәdeny yqpaldy kezinde orys tiline engen búl tórýkizm, sol tilding tól sózindey әbden sinisip ketti. Mahambetting «...Jaqsylargha ep edim,

Jamandargha kóp edim...», – degen jyr jolynda «ep» auyspaly «qorghan» maghynasynda júmsalyp túr. Sonday-aq, eb sózi qazaqsha kisi esimderinde de (Ebjasar, Ebjan) kezdesedi. Ybyray Altynsarin leksikonynda: «1876 jylda, men sudiyalyq orynda túrghanymda, eki eptesh adam bir-birimen úrysyp, aryzgha keldi...» (Altynsarin Y. Tandamaly shygharmalary. – A.: «Ghylym», 1994, 126-bet), – degen sóilemde qoldanghan. «Eptesh» tuyndy sózi «dos, jatyrlas, birge tughan bauyr» úghymyn bildiredi. Qaryndas tatar tilinde de «iptәsh» leksikalyq túlghasynda «dýniyetanymy, kózqarasy ortaq dos, joldas maghynasynda» (Tatar teleneng anlatmaly sýzlege. Kazan, 1977, 404-bet).

Kirpi qauip-qater tóne qalsa, birden jiyrylyp, qol-ayaghyn, basy men qúiryghyn jinap ýstindegi arqalaghan ýiine kirip ketedi. Ataudyng leksikalyq bildiretin maghynasy syrtqy qauip-qaterden tikenek sauytymen qorghanu tabighy instingti jәne jaratylys qabiletining qyzmetine oray qoyylghan.

«ShAMAN zat. Soltýstik-shyghysty mekendeytin, kók Tәnirine tabynatyn halyqtardyng siqyrshy baqsy-balgeri.

Shaman dini. Kók Tәnirine qúlshylyq etetin din, shamanizm». (Qazaq әdeby tilining sózdigi. On bes tomdyq. I5-tom. – Almaty: «Arys» baspasy, 2011, 234-bet.).

Professor Qúdaybergen Júbanúly «Qazaq muzykasyndaghy kýy janrynyng payda boluy jayly (Til men tarih derekteri» atty zertteuinde:

«Qazaqtyng baqsylary, esepshileri, tisting qúrtyn shaqyratyndar, jylandy, býiini shaqyratyn tamyrshylar, qobyzshylar, dombyrashy, әnshiler – kóbisi – sol shamannan órbigender. Búl jalghyz qazaqta ghana emes, qoghamnyng damuynyng belgili dәuirinde qay elde de bolghan nәrse. Qazaqtyng baqsylary emshi týrinde ghana bolatyn bolsa, tarihta baqsy sózining әr zamanda әr týrli qoldanylghandyghyn, baqsynyng jalghyz emshi bolmaghanyn kóremiz. Alghashqy әzirde qobyz nemese basqa týrli instrumentke qosyp óleng aityp, sol ólenmen aurudy emdep, nemese basqa týrli aspan ýnimen, siqyrly isterimen tiyisti mindetin atqaryp jýrgen shamandar beri kelgen song qogham ishindegi aluan týrli ziyalylardyng aty bolyp ketti. Ejelgi úighyrlarda búl sóz oqymysty maghynasynda bolghan» (Shygharmalar men estelikter (Qúrast. Aqyrap Júbanov. – A.: Óner, 1990. 17-b.), – deydi. Múnan muzyka yrghaghynyn, dybys әuezining jangha jayly qúdiretimen әlpeshtep, әuen kýshimen әldiylep Tәnirding degenin baqsylar, yaky shamandar adamdar sanasyna sinirgen. Shamandardyng alghashqy әzirde Tәnir men adamdar arasyn baylanystyrghan mediatorlyq qyzmetinde transqa shyghatyn qúraly muzykalyq aspaptar bolghan degen qorytyndy jasaymyz. Osy enbeginde ghalym: «Qazaqta «aurudy baghu» degendegi «baq» týbiri nemese bireuge bir nәrseni «baghyshtau» degendegi «baghysh» týbiri osy «baqsy» sózimen týbirles boluy kerek» (17-b.), – dep joramaldaydy. Rasynda, qazaq mal baghatyn jandy «malshy», dәl osy siyaqty «siyrshy», «qoyshy», «jylqyshy», «týieshi» deu qalyptasqan. Jaratqannyng qúdiretimen jerdegi sanaly tirlikting bastauynda adamdardyng ruhany adaspasyna bas-kóz bolatyn, tabighattyng týrli zaualdarynan qorghap, baghatyn erekshe qabiletti jandardy «baqsy» degen. Baqsy men shaman sózderi maghynalyq mәndes úghymdar.

Lev Gumiylev: «Firdousy tórýk kóz baylaushylyghy men siqyrshysyn suretteydi. Sheshushi aiqas aldynda Bahram Chubin súmdyq qorqynyshty týs kóredi. Onyng týsine әskeri talqandalyp Ktezifongha baratyn jol jaudyng iyeligine ótken, tórýkter arystangha ainalyp, al ol ózi raqymshylyq súrap, jayau keledi. Bahram aldyn ala kóringen jamanshylyq belgige qaramastan shayqasty bastaydy. Tórýkter kýshi basym parsylardy qorqytu ýshin siqyrshylyq aila-tәsilge kóshedi. Siqyrshy aspannan ot jaudyryp, parsylargha jebe oghyn boratyp, úitqyghan jelmen qap-qara búlyt ýiiredi. Biraq Bahram әskerine bar dausymen búiyryp: «búl tek aldap-arbau ekenin, shyndyghynda, jebe oghy joqtyghyn» úqtyrady, sóitip siqyrshy oiy dittegen maqsatyna jetpey qalady. Parsylar keskilesken aiqasta jengen son, siqyrshy tútqyngha alynady. Ol Bahram kórgen týsti jibergenin moyyndaydy. Firdousiyding әngimesin parsylardyng anyzy dep qabyldaugha bolar edi, eger osy tәrizdi tórýkterding etnografiyalyq úqsas oqighalary bolmasa» (L.N. Gumiylev. Drevnie turki. M., 1993. 83–84-better), – dep birneshe senimdi derekkózderine silteme jasaydy. Búl qúpiya ilimdi zertteude kәsiby izdenisimen tanylghan Mircha Eliade:

«Shamanizm – ekstazgha týsuding arhikalyq tehnikasynyng naq ózi, sonymen birge búl sóz keng maghynasynda mistika, magiya men «din» (Mircha Eliade. «Shamanizm: arhaicheskie tehniky ekstaza» Per. s angl. – K.: «Sofiya», 2000. 14-bet), – degen ghylymy tújyrym jasaydy. Solay bola túra, «shaman» sózining qaydan shyqqany, etimologiyasy haqynda ghylymda bir ortaq mәmlege kelmegendigin zertteushi ashyq jayyp salady. Búghan deyin ghylymda qalyptasqan «shaman» sózining shyqqan tegi túnghys tili» deytin uәjge kýmәnmen qarap, búl terminning tórýk-monghol tilderinen engendigin dәleldeushiler tabylady. Al Ramsted [G.J. Ramstedt] «búl sózding tohar tilinde (samane = «budda monahy») jәne soghdynyng (smn = saman) ataluy termindi ýndiden taratu mýmkindigi basymdau dep joramaldaydy. Búl mәselening lingvistikalyq qyryn anyqtaugha tәuekel etpesem de óz ústanym pikirimdi ghylymy derekterge sýiene ýndi sózining Ortalyq Aziya men Qiyr Shyghysqa auysuy, ýndining Sibir halyqtaryna yqpal, әserin tútas etnografiyalyq jәne tarihy dәiekterding nәtiyjesin paydalana sheshken lazym» (Mircha Eliade. «Shamanizm: arhaicheskie tehniky ekstaza» Per. s angl. – K.: «Sofiya», 2000. 457-bet). «Osy enbekte jinaqtalghan jәne taldau jasalghan materialdardan shamanizmning iydeologiyasy men arnauly tehnikasy ilgeridegi arhaikalyq mәdeniyette kórinis tapqanyn kuәlandyrady, demek, odan baghzy shyghystyq yqpal-әserding iz-bederin tabu qiyn» (461-bet), – dep Mircha Eliade ghylymy týiin jasaydy.

Ghalymdardyng osynshama basyn qatyryp, oiyn san saqqa jýgirtken shaman atauy – tórýk runika jazuynyng kriptografiyalyq qúlypyn ashatyn kiltin bilmeuden tughan aghattyq. Búl atausóz – kýlli tórýktekti úlyt pen úlysqa ortaq tóltuma úghym. Negizi tórýk runikasynyng grafikalyq zandylyghy boyynsha  pishininde tanbalanghanmen orfoepiyalyq erejesine sәikes  aShaMAN bolyp oqyluy tiyis. Sol dәuirding ózinde tórýkter tabulap  Sh[a]MAN deuden  qalyptasyp ketken atau. Dúrysy:  aShaMAN Tәnir men adamdar arasyndaghy qúpiyany ashyp, qauymdy izgilik jolyna salugha baghyt-baghdar berushi. Orys tiline baghzy tórýk tilinen auysqan «Shyda, qazaq, ataman bolasyn!» [«Terpi, kazak, atamanom budeshi!»] degendegi ata+man men asha+man arhetiypining sózjasam qalyby bir. Ataman, yaghny ata men [bolamyn], qazaq tilining ýndestik zany boyynsha man/men, ban/ben, pan/pen bolyp sóilem ishinde men esimdigining pishini ózgerip otyrady. Endeshe, ataman sózining leksikalyq maghynasy – qalyng qauymdy jón-josyqqa, iygilikti iske bastap, adastyrmaytyn basshysy, atasy men bolamyn degendi bildiredi. Alaghay da búlaghay qily-qily zamanda ejelgi tórýk tilining sózdik qory tas bitikterde týgel saqtalmaghany belgili. Alayda tórýk tiline syrtqy kýshting yqpalymen qanday iydeologiyalyq sayasattyng zaualy tiyse de  Runikalyq Tújyrymgha oray tórýk sózin ajyratyp alu op-onay eken...

Abai.kz