Múhtar Sherim. Ghabbas agha, kýlki kýniniz qútty bolsyn!
Osylay ózimizdi ózimiz qytyqtamasaq, oi, keshiriniz, qúttyqtamasaq, ýkimet bizdi kózderine de ilmeydi... Óitkeni, KÝLKI KÝNINE resmy status berilmegen... Áytpese, aqsaqal retinde sizdi, asa qadirli Ýmbetbay Uaydin aghamyzdy, inileriniz Ermahan Shayqyúlyny, Berik Sadyrdy, Erkin Jappasty, bәrimizdi shaqyryp alyp, Mәsimov betimizden mýlәiimsip sýiip, Shókeev shópildetip sýiip, qolymyzgha bir-birden qalam ústatyp jiberuge bolady ghoy... Mәz bolyp qalar edik, ә, aghatay?
Kýlki kýnin biren- saran teledidarlar Tolymbekti shaqyryp súhbat alghany bolmasa, gazetter «Kýlki kýndering qútty bolsyn!» dep anekdottar jariyalaghany bolmasa, elimiz boyynsha esten shyqpastay etip merekelep jatqan kim bar? Mәdeniyet basqarmalary Aldarkóse, Tazsha bala, Qylkenirdekterin kóshelerge shygharmaydy ma? Sóitip, júrttyng kónilderin bir kóterip tastamaydy ma? Oblys, audan әkimderi satirikteri bar bolsa, shaqyryp alyp, shashtaryn tarap bermeydi me? Oi, biz tym az ekenbiz ghoy, aghatay... «Qyzyl kitapqa» kirip kete jazdap otyrmyz! Bizding «túqymymyzdy» kóbeytu kerek.
Kýlki kýni qútty bolsyn, Ghabbas agha! Ózinizdi qúshaqtayyn desem Almatydasyz, Ýbetbay agha ekeuinizge, anau Tolymbekke, Ermahan men Erkinge aitynyz, kóshege shyghyp alyp, qarqyldyp, biri tyrqyldyp kýlsinshi. Júrt Birinshi sәuir kýlki kýni ekenin bilsin de... Júrt birin-biri aldap, mәz bolyssyn, Ýkimet halyqty onsyz da aldap jatyr, aldap jatyr...
Osylay ózimizdi ózimiz qytyqtamasaq, oi, keshiriniz, qúttyqtamasaq, ýkimet bizdi kózderine de ilmeydi... Óitkeni, KÝLKI KÝNINE resmy status berilmegen... Áytpese, aqsaqal retinde sizdi, asa qadirli Ýmbetbay Uaydin aghamyzdy, inileriniz Ermahan Shayqyúlyny, Berik Sadyrdy, Erkin Jappasty, bәrimizdi shaqyryp alyp, Mәsimov betimizden mýlәiimsip sýiip, Shókeev shópildetip sýiip, qolymyzgha bir-birden qalam ústatyp jiberuge bolady ghoy... Mәz bolyp qalar edik, ә, aghatay?
Kýlki kýnin biren- saran teledidarlar Tolymbekti shaqyryp súhbat alghany bolmasa, gazetter «Kýlki kýndering qútty bolsyn!» dep anekdottar jariyalaghany bolmasa, elimiz boyynsha esten shyqpastay etip merekelep jatqan kim bar? Mәdeniyet basqarmalary Aldarkóse, Tazsha bala, Qylkenirdekterin kóshelerge shygharmaydy ma? Sóitip, júrttyng kónilderin bir kóterip tastamaydy ma? Oblys, audan әkimderi satirikteri bar bolsa, shaqyryp alyp, shashtaryn tarap bermeydi me? Oi, biz tym az ekenbiz ghoy, aghatay... «Qyzyl kitapqa» kirip kete jazdap otyrmyz! Bizding «túqymymyzdy» kóbeytu kerek.
Kýlki kýni qútty bolsyn, Ghabbas agha! Ózinizdi qúshaqtayyn desem Almatydasyz, Ýbetbay agha ekeuinizge, anau Tolymbekke, Ermahan men Erkinge aitynyz, kóshege shyghyp alyp, qarqyldyp, biri tyrqyldyp kýlsinshi. Júrt Birinshi sәuir kýlki kýni ekenin bilsin de... Júrt birin-biri aldap, mәz bolyssyn, Ýkimet halyqty onsyz da aldap jatyr, aldap jatyr...
Býgin bizding merekemiz, Ghabeke! Keshe Ermahan habarlasqan, ýiinde bir qodas soyyp jatyr eken. Bәrimizdi qonaqqa shaqyryp jatyr. Meni ala ketiniz, birge barayyq. Erkinning ishegi týiilip qalypty deydi sol ras pa? Kýle beremin dep... Ol da « Kýleyikshi kz» kafesinde marqúm Ospanhan, Áziz Nesin aghalaryna arnap, as berip jatyr deydi. Barayyq. Aytpaqshy, «Jas Alash» gazetinde Ámirhan Mendeke «Sýzegen sózdin» avtorlaryna arnap airan berip jatyr deydi. Ishseniz boldy, kýle beredi ekensiz... Ayran iship qaytayyq, ishegimiz agharsyn... Tolymbek Álimbekting tizesine saqal shyghypty deydi. Baryp, qútty bolsyn aityp qaytayyq, Ikke, aldap túrghan joqpyn...
Ghabeke, Kýlki kýnimiz qútty bolsyn! Osylay bir-birimizdi qúttyqtap túrayyqshy... Osylay bir-birimizdi izdep jýreyikshi...
«Abay-aqparat»