27-qyrkýiekte Qazaqstan Parlamentining jogharghy palatasynda jiyn ótip, deputat hanymdar men myrzalar «QR keybir zannamalyq aktilerine diny qyzmet jәne diny birlestikter mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyn eki ret oqyp, qabyldamay, Mәjiliske qaytarghan edi.

Búl ne zan? Búl – azamattardyng shet memleketterde jogharghy diny bilim aluyna tyiym salatyn zang jobasy edi. Búl – betti túmshalaugha tyiym salatyn zang jobasy edi.

Qoghamdyq damu ministri Darhan Kәletaevtyng aituynsha, zang jobasyna «destruktivti diny aghym», «diny radikalizm», «diny birlestikting qatysushysy» (mýshesi) degen jana úghymdar engizilgen.

«Búl úghymdardy engizu jana destruktivti diny aghymdardyng iydeologiyasy, atributtary men syrtqy belgilerin taratugha tyiym salu, syrttan elimizge jat iydeologiyanyng enuine tosqauyl qonggha mýmkindik beredi. Sonday-aq, bet-әlpetti tanugha kedergi keltiretin kiyim-keshekti qoghamdyq oryndarda kiyip jýruge tyiym salu kózdelgen. Múnday sharalar azamattardyng qauipsizdigi ýshin qajet. Múnday normalar Beligiya, Fransiya, Avstriya, Bolgariya jәne basqa da birqatar memleketting zandarynda bar», — dedi ministr senattyng jalpy otyrysynda.

Biz arab emes, qazaqpyz

Sonymen Senatorlar ekinshi oqylymda búl zang jobasyna ózgertuler engizu kerektigin algha tartyp, zang jobasyn maqúldamaghan. Mәjilisting qarauyna qaytarghan. Biz búl turaly jazdyq. Endi osy zang jobasyn talqylau barysynda Senattaghy Dәu apam, Dәrigha Nazarbaeva bylay depti:

«Biz arab emes, qazaqpyz. Men osyny aitqym keledi… Kóbimiz qysqa shalbar kiygen saqaldy adamdardy kórgen kezde, olardy dәstýrli emes diny aghymdardyng ókilderi, keyde tipti ekstremistik kózqarastaghy iyesi dep qabyldap jatamyz. Jalpy, mening oiymsha, bizding zannamamyz óte liyberaldy. Memleketimizde barlyq dinge demokratiyalyq kózqaraspen qaraymyz. Eshkimge qysym kórsetilip jatqan joq. Eger diny kózqaras qoghamdy damytugha baghyttalyp, toleranttylyq pen beybitshilikti, tynyshtyqty nasihattasa, onda búl jaqsy emes pe?»

Qaramen aishyqtalghan jerde Dәrigha apa, Qazaqstan zany liyberaldy deydi. Barlyq dinge demokratiyalyq kózqarastamyz deydi. IYә, dominant partiyanyng mýshesi diny birlestikterding júmysyna kelgende demokratiyalyq kózqarasta qalghandy jón kóripti.

Shamasy, bir basyna birneshe qyzmette qatar atqaryp jýrgen Dәrigha apa, din men diny aghym týsinikterin shatastyryp alsa kerek, әitpese Kәletaev úsynghan zang jobasy dinge shekteu qong emes, diny qyzmet pen diny birlestikter qyzmetin retteu turaly ekenin bilmeui, ya týsinbeui mýmkin emes qoy...

Dәrigha apa, din men diny birlestikti shatastyryp alghan ba?

Alda-jalda dep aitayyq, Din – adamzat qoghamyndaghy asa kýrdeli de manyzdy әleumettik-mәdeny sana. Dinning basty maqsaty – adamnyng ruhany jetilui jәne onyng Jaratushy Qúdayghasenimi. Qazaqstandaghy negizgi dinder – islam jәne hristian dinderi. Sonday-aq, iudaizm men buddizm de keng qoldanysta. Songhy sanaq boyynsha (2009) Qazaqstan halqynyng 70,2 payyzy islamdy ústanatyn músylmandar. 26,3 payyzy hristian dinindegi europalyq últ ókilderi. Sonday-aq, 0,1 payyzy budda dinining nanym-senimin ústaytyndar. Sol jylghy sanaq boyynsha, 18 diny konfessiya tirkelgen.

Al Diny birlestik – diny senimdi uaghyzdau, taratu maqsatynda qúrylghan. Osy maqsatqa layyqty belgileri: din tútu, Qúdaygha qúlshylyq etu etu, basqa diny salttar men yrym-joralghylary bar, sonday-aq dinge ýiretu jәne óz izbasarlaryna diny tәrbie beruge úmtylatyn azamattardyng erikti birlestigi.

Qazirgi kezde elimizde 70 payyzday músylmannyng 2815 diny birlestigi júmys isteydi eken. Al jan sany belgisiz protestantizm baghytyn ústanatyndardyng 40-tan astam әrtýrli aghymdarynyng 1238 úiymy bar. Búl – býkil respublikadaghy diny birlestikterding 30 payyzy. Al 70-ten astam diny birlestikter esh jerde tirkelmey qyzmet etude.

Tipti, pravoslaviya diny baghytyn ústanushylar ózderining sany jaghynan ekinshi oryn alady. Býginde atalmysh dinning baghytynda 3 irarhiya, 280 prihod, 8 monastri qyzmet atqaryp otyr eken.

Dәrigha apa aitpaqshy, dinde ghana dinge kelgende ghana demokratiyalyq prisipterdi ústanatyn bizding elde kóptegen diny mekemelerdin, úiymdar men instituttardyng qúryluyna ong әserin tiygizdi. Birneshe mysal taghy aitayyq, dәstýrli emes protestantizm, Evangeli hristian-baptister qauymy, Baha ilimi, Jetinshi kýn advenister qauymy, neohristiandyq — «shirkeu birlestigi», sayentologiyalyq — «sayentologiya shirkeui», neooriyentalistik din «Krishna sanasynyng halyqaralyq qoghamy», sonymen qatar shaytan toptary — «shaytan shirkeui», Vahhabizm (Uahhab), «Músúlman әielderi Ligasy», «Fatima» Assosiasiyasy, «Rifah» qozghalysy, Úly transsendentalidy Meditasiya, Shry jәne Chinmog ortalyqtary, Satiya Say ortalyghy, Songhy Zavet shirkeui, jana ghasyr qozghalysy, qúday balalary (qúday otbasy) jóne t.b. birqatar az sandy din izbasarlary da әreket etude.

Búl ashyq derek kózderinen alynghan mәlimetter. Solay mine, Dәrigha apa. Bizde Din men Diny birlestikter turaly týsinik bólek. Siz osylardyng qaysysyn aitpaq boldynyz?

Dәrigha apa Nazarbaeva

Dәrigha apa Núrsúltanqyzy sóilegen sózi baspasózde jii talqylanatyn deputattar sapynan. Endi osy Dәrigha apa Nazarbaeva jayly aitayyqshy. Sayasy hәm adamy portretin týzip kóreyik.

Birinshi punkt: otbasy:

55 jasta. Temirtauda tughan. Preziydent Nazarbaevtyng ýlken qyzy. Marqúm Rahat Áliyevting әieli bolghan. 2 balanyng anasy. Keyin ajyrasyp ketken.

Ekinshi punkt: sayasy karierasy:

2003 jyly respublikalyq «Asar» partiyasyn qúryp, keyin 2006 jyly ony biyliktegi qazirgi «Núr Otannyn» qúramyna qosqan. Álgi Áliyevting dauynan keyin Dәrigha apa biraz uaqyt sayasattan ketip, týrli biznestik qyzmetter atqaryp jýrdi de, 2011 jyly sayasy sahnagha qayta shyqty.

2012 jyly parlamenttik saylauda jenip, Mәjiliske deputat boldy. Mәjilisting «әleumettik-mәdeny damu» deytin komiytetin basqardy. 2014 jyly Mәjiliste viyse-spiyker boldy. Sonymen qatar, Mәjilistegi «Núr Otan» fraksiyasyn tizgindedi.

2015 jyly qyrkýiekte viyse-premier-ministr bolyp taghayyndalyp, túp-tura bir jyldan song Senatqa jer audaryldy. Qazir Senatta komiytet basqarady.

Ýshinshi punkt: ataq-danqy:

Fransiyanyng «Ádebiyet jәne óner» ordenin, «Barys», «Qúrmet», «Parasat» ordenderin taqqan. Qazaqstandaghy eng yqpaldy әielder reytinginde kósh bastaushy taghy osy kisi.

Tórtinshi punkt: әnshi:

Búl kisining әnshiligi taghy bar. Dәrigha apanyng búl qyryn ashu ýshin Sәbetting Halyq әrtisi, Iosif Kabzonnyng bir auyz pikir bergendi jón kórdik.

«Eger bireu meni Nazarbaevtyng qyzyn tyndaugha keldi dep oilaytyn bolsa, qatelesedi. Men әnshi Dәrigha Nazarbaevanyng tyndaugha keldim. Ol kәsiby әnshi», - depti Kabzon.

Besinshi punkt: offshor dauy:

Ótken jyly Panama qújattary degen dauly qújat shyghyp edi ghoy. IYә, sol әr elding shendi-shekpendilerining shetelge tyqqan-pyqqan aqshalaryn әshkerelegen qújat. Mine, sol qújatta Dәrigha apamnyng da aty ataldy. Sóitsek, Dәrigha apam 2007-2012 jyldar aralyghynda «Asterry Holdings LTD» deytin offshorlyq kompaniyanyng aksioneri bolghan eken. Panama qújattarynda esim-soyy erekshe kórsetilgen Dәrigha apam, sol kezde «lәm-miym» degen joq.

Sóilegen sózderi:

Jogharyda biz Dәrigha Núrsúltanqyzynyng qogham talqysyn tudyrghan sózin jazdyq. Diny birlestikter qyzmetin retteuge qatysty zang jobasyn talqylau kezinde aitqany, ol.

Jalpy, Dәrigha Núrsúltanqyzynyng kóp sózi qogham talqysyn tudyrghan. Endi solardyng birsypyrasyn eske týsireyik.

Jastardy әskerge kóptep shaqyrtudy úsynamyn

«Mektep bitirgen jastar arasynda kolledjge de, joghary oqu oryndaryna da týspeytinder kóp. Olar júmyssyz qalady. Osy túrghyda statistikalyq mәlimetter óte nashar. Jyl sayyn mektep bitirgen 24 myngha tarta týlek elimizding ne ekonomikalyq, ne әleumettik kenistigine ene almauda. Men kelisimshart boyynsha qyzmet atqaryp jýrgen әskeriylerdi qysqartyp, jedel әskery qyzmetke qabyldanatyndardyng sanyn kóbeytudi kótergim keledi. Jastar әskerde mindetin atqarugha mýmkindik beru kerek. Jana mamandyqtardy mengerip alar edi. Kelisimsharttaghylar bizde óte kóp. Auyl jastary ýshin búl әleumettik lift bolady».

Búl Senatordyng senatorlyq qyzmetke taghayyndala sala aitqan sózi. 2016 jyl.

Bolashaqta bizge qytay tilin ýirenuge tura keledi

«Biz kem degende ýsh tildi biluimiz kerek, óitkeni tayau bolashaqta bәrimizge qytay tilin ýirenuge tura keledi. Ontýstikte ornalasqan úly kórshimiz - bizding taghdyrymyz, Qytay zor qarqynmen damyp keledi. Qytay - bizding dosymyz, bizding sauda seriktesimiz jәne elimizding ekonomikasyndaghy eng iri investor. Demek, ertengi kýni bizding balalarymyz ónerkәsip nemese auyl sharuashylyghy salalaryndaghy sol zauyttarda súranysqa ie bolady».

Búl Dәrigha Núrsúltanqyzy premier-ministrding orynbasary qyzmetin atqarghan jyly aitqany. 2016 jyl.

Kóp bilging keledi, oqyghyng keledi, al oghan uaqyt joq

«Men til bilimining adamgha berer paydasy mol dep sanaymyn. Qayda barsang da, basqa tildi estip, aitqandaryn úqqangha ne jetsin. Men tughan tilimnen ózge, orys, aghylshyn jәne italiyan tilin bilemin. Sonday-aq, nemis tilin ortasha dengeyde bilemin, barlyghyn týsinemin, nemis tilinde filimder kóremin, tek tәjiriybe jetispeydi. Kezinde ata-anam «uaqytty bosqa ótkizbey, oqy ber, keyin uaqytyng bolmaydy» degen edi. Men aitqandaryn qazir týsindim. Olar, әriyne, dúrys aitqan. Shynymen de qazir kóp bilging keledi, oqyghyng keledi, al oghan uaqyt joq».

Búl Dәrigha Núrsúltanqyzy Nazarbaevanyng 2016 jylghy súhbatynda aitqany.

Elbasy – eng ýlken qúrmetke layyq adam

«Men búl janalyqty jana ghana estidim. "Tómennen" úsynylghan bastama bolsa kerek. Týrli sebepter boyynsha búl súraqqa maghan obektivti jauap beru qiyn. Biraq elimizding azamaty retinde, 25 jyldaghy jetistikterimizdi maqtan tútatyn azamat retinde búl sheshimdi dúrys dep esepteymin. Býgingi beybit, tynysh ómirimiz ýshin bizding kóshbasshymyz ýlken qúrmetke layyq».

Búl Dәrigha Núrsúltanqyzynyng Almatydaghy Furmanov kóshesine Preziydentting esimin beru turaly bastamagha qatysty aitqan pikiri. 2017 jyl.

Ár әkimning tikúshaghy boluy tiyis

«Qazir biz mine Eurocopter óndirisinde qonaqtamyz. Ary qaray da onyng damuyn kórsetu kerek. Sebebi, qazaqstandyqtar osy tikúshaqtardyng qanshalyqty paydaly ekendiginen tolyq qandy mәlimetti habardar emes boluy mýmkin. Sanitarlyq aviasiya damuy tiyis. Ár әkimning osynday tikúshaghy boluy tiyis, әsirese, auylsharuashylyq qojalyqpen ainalysatyndar ýshin. 500 shaqyrym jerdi kólikpen aralap shyghu óte qiyn. Al tikúshaqpen eki-ýsh saghat úshyp, barlyghyn kóruge bolady». 

Búl «Evrokopter Kazahstan injiniring» JShS zauytyna barghan saparynda sóilegen sózi. 2017 jyl.

Qúdaygha shýkir, orys tilin eshkim alyp tastaghan joq

«Qúdaygha shýkir, orys tilin eshkim alyp tastaghan joq. Men ózime ynghayly tilde sóiledim. Preziydentting tapsyrmasyn bәrimiz de oryndaugha tyrysamyz. Orys tildi eshkim әli joyghan joq. Qúdaygha shýkir, onday bolmaytyn da shyghar. Biraq biz basqa da azamattardy syilauymyz kerek. Sondyqtan búl mәselede shekten shyghugha bolmaydy. Últaralyq kelisim men dostyqqa eshkim shekteu qoyghan joq. El aumaghyndaghy jәne memlekettik organdardaghy tilder Konstitusiyamen bekitilgen».

Búl Narine Mikaelyandardyng ózi til syndyryp qazaqsha sóilep jatqanda, Senattaghy súraghyn Reseyding memtilinde qoyghan kezde, jurnalisterge bergen jauaby. 2018jyl.

Sifrlandyru trolider men feykterge jol ashty

«Ashyq internet alany tek qana talantty jurnalisterge ghana esik ashqan joq. Sonymen qatar, aqparattyq soghystyng kózge kórinbeytin sarbazdaryna da jol ashty. Feyktermen trolider  jalghan aqparat shygharyp, qoghamdyq pikirge yqpal ete bastady. Olardyng qasynda tabloidtar abyroyly bolyp otyr. Ghalamtordyng qarqyndy damuy, әleumettik jelilerding ómirding ajyramas bóligine ainalghany әlemdi týbegeyli ózgertti. Devaystar men gadjetter qoljetimdi. Búl kez kelgen adamnyng mediproseske qatysuyna kepildik berip otyr. Blogerler men jelilik avtorlar bedeldi jurnalistermen bәsekege týsip jatyr. Sonyng kesirinen iri basylymdar tiraj joghaltuda».

Búl Dәrigha Núrsúltanqyzynyng Almatyda ótken Euraziyalyq media forumda sóilegen sózi. 2018 jyl.

Týiin. Biz býgin Senator, әnshi, pologlot Dәrigha Núrsúltanqyzynyng songhy ýsh jylda sóilegen sózderine sholu jasadyq. Ras, búl ýsh jylda Dәrigha apam biraz súhbat berdi. Biraz dýniyening basyn shalyp sóiledi. Degenmen biz solardyng ishinde júrt qyzu talqylady-au degenderin eske týsirdik.

Endi әuelgi aqparatqa oralayyq. Dәrigha Núrsúltanqyzy, din men diny birlestik eki bólek nәrse. Diny senimge shekteu qoy – siz aitqanday demokratiyalyq prinsipke qayshy, adamdyng jeke qúqyghyn taptau bolyp sanalady. Al diny birlestik júmysyn retteu turaly zannyng qajettiligin, biz aitpasaq ta Darigha apamyz týsinui kerek dep oilaymyz.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz