Elbasy Núrsúltan Nazarbaevting «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» atty jana Joldauyna qatysty birqatar pikirlerdi oqyrman nazaryna úsynamyz.

Álimjan Qúrtaev, Parlament Senatynyng deputaty:

Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng Joldauyndaghy basty mәselelerding biri – halyqtyng әleumettik jaghdayyn jaqsartu bolyp tabylady. Negizinen, shaghyn jәne orta kәsipkerlikti qoldau mәselesine Elbasy erekshe toqtalyp ótti. Orta jәne shyghyn kәsipkerlikke salyqtyq jenildikter jasau, qarjylyq qoldau ayasynda tengemen nesiyeler beru mәseleleri kәsipkerlerding kónilinen shyghyp otyrghany anyq. Odan keyin eng tómengi enbekaqyny 28 mynnan 42 myngha deyin kóteru, búl da túrmysy tómen otbasylaryn qoldaudyng bir parasy bolyp tabylady.

Joldaudaghy basty mәselelerding biri – auyl sharuashylyghy ónimderin damytu, auyl sharuashylyghy ónimderin tereng óndeu salasyn odan әri damytu. Sodan keyin, eksportqa shygharylatyn tauarlardyng týrin kóbeytu, elimizdegi tauar óndirushilerdi de, olardyng ónimderin de qoldau mәseleleri turaly da aityldy. Búl ekonomikany jan-jaqty damytugha, elimizding bәsekege qabiletti ónim óndiru mýmkindikterin úlghayta týsedi.

Ály Bektaev, Parlament Senatynyng deputaty:

Preziydentimizding eng basty qaghidasy – halqymyzdyng túrmys-tirshiligine ong әser etetin ekonomikanyng týrli salalaryn damytu. Biylghy Joldauda ekonomikanyng negizgi baghyttaryn damytugha basymdyq bere otyryp, sonyng ishinde auyl sharuashylyghynyng týrli salalaryna nazar audaryldy. Sonday-aq әleumettik salalardy damytugha, bilim beruge, densaulyq saqtaugha, sportqa jәne halyqty әleumettik qorghaugha qatysty mәseleler qamtyldy.

Ásirese, tómen ailyq alatyn orta buyn mamandardyng ailyghyn kóteru turaly tapsyrmalar kópshilikting kónilinen shyghyp otyr. Ústazdardyng mәrtebesine, olardyng balalargha bergen bilimine, tәrbiyesine bәrimizding bolashaghymyz tikeley baylanysty. Sondyqtan ústazdardyng mәrtebesi turaly arnayy zang qabyldau turaly tapsyrmasy bolashaqta ústazdargha qatysty kóptegen mәselelerdi sheshedi dep oilaymyn.

Sәrsenbay Ensegenov, Parlament Senatynyng deputaty:

Elbasynyng biylghy Joldauy da elding ekonomikalyq damuyna jәne Qazaqstan halqynyng túrmysy men әl-auqtynyng artuyna baylanysty keleli mәselelerdi qamtyp otyr. Aytylghan mәselelerding bәri asa manyzdy. Sonyng ishinde shaghyn jәne orta kәsipkerlikti damytu, әsirese, auyl kәsipkerligin damytu mәseleleri kónilge quanysh úyalatady. Sebebi, halqymyzdyng 40 payyzynan astamy auyldyq jerde túrady desek, sonyng ishinde el ekonomikasynyng ýlken bir salasy – balyq sharuashylyghy. Qazirgi kezde balyq ónimderin óndeu sharuashylyqtaryn damytu kerek. Sebebi, balyq ónimderi eksportqa shygharylady, oghan shet elderde súnranys joghary.

Preziydentting býgingi Joldauynda aitylghan bastamalardyng qarjymen negizdelui auyldyq jerdegi shaghyn kәsiporyndardy, onyng ishinde auyl sharuashylyghy ónimderin óndeuge ýlken serpin beredi degen oidamyn.

Taghy bir ýlken mәsele – ishki turizmdi damytu. Elimizde onyng mýmkindikteri zor bolghanymen, biz onyng әleuetin, ókinishke oray, әli tolyq paydalana almay otyrmyz. Sheteldikter elimizding әr aimaghyndaghy súlu tabighatta demalghysy keledi. Mysaly, tek Atyrau oblysyndaghy Qúrmanghazy audanynyng shekarasyndaghy Edil ózenining Kaspiyge qúyar saghasyna  Europadan, Germaniyadan, Fransiyadan, Gollandiyadan anshylar keledi. Býkil Reseyding balyqshylary keledi. Nege osyny odan әri damytpasqa? Búl qosymsha júmys orny, memleketke qosymsha kiris bolar edi.

Taghy bir ýlken mәsele – búl әleumettik sala. Joldauda Elbasy memlekettin, ýkimetting júmysy negizgi ýsh baghytta jýrui kerek, әleumettik sala, infraqúrylym, qauipsizdik mәselesi dedi. Sondyqtan, kelesi jyldan bastap, tómengi enbekaqy mólsherining 20 payyzgha ósui halyqtyng kýtip jýrgen mәselesi. 1,5 milliongha juyq adamnyng enbekaqysy kelesi jyldan bastap ósse, onyng ýsh jýz myngha juyghy memlekettik qyzmetshiler. Ásirese, kәsiby ótili az, janadan qyzmetin bastaghan mamandar ýshin búl óte ýlken qoldau bolady dep oilaymyn.

Bergen Bespalinov, QR Memlekettik qyzmet isteri jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl Agenttigining Aqmola oblysy boyynsha departamentining basshysy, Ádep jónindegi kenes tóraghasy:

Elbasy ózining biylghy «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» atty Qazaqstan halqyna Joldauynda qazaqstandyqtardyng ómir sapasyn arttyrugha baghyttalghan 6 naqty qadamdy atap ótti.

Osy orayda atalghan manyzdy qadamdardyng biri azamattarymyzdyng súranystaryna baghyttalghan memlekettik apparatty qúru boldy.

«Jana formasiyanyng memlekettik qyzmetshileri memleket pen qogham arasyndaghy alshaqtyqty qysqartugha tiyis. Búl arqyly túraqty keri baylanys ornyghyp, memlekettik sayasattyng naqty sharalary men nәtiyjeleri qyzu talqylanyp, júrtshylyqqa týsindiriledi.» - dep Preziydent óz Joldauynda atap ótti.

Qazaqstan Respublikasy Memlekettik qyzmet isteri jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl Agenttigi elimizding barlyq ónirlerinde halyqpen sapaly jәne shúghyl keri baylanysty qamtamasyz etuge baghyttalghan «Qoghamdyq baqylau kartasy» jobasyn jýzege asyruda. Aqmola oblysynyng túrghyndary ýshin atalghan joba iske qosylghan uaqytynan bastap aq ótinim jiberuding ózindik bir «navigatoryna» ainaldy. Qazaqstan Respublikasy Memlekettik qyzmet isteri jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl Agenttigining Aqmola oblysy boyynsha departamentine osy kýnge deyin 90-nan astam ótinish kelip týsti. Kóbinese júmystyng sapasyn arttyru boyynsha úsynym sipatyndaghy habarlamalar týsip, búl óz kezeginde azamattardyng jýzege asyrylyp jatqan sybaylas jemqorlyqqa qarsy sayasatqa belsendi aralasuynyng bir kórsetkishi.

Aqmola oblysynda halyqpen keri baylays jýrgizu jýiesining taghy bir tiyimdi jәne túraqty modeli ónirlik arnayy monitoringtik toptar arqyly iske asuda. Óz ótinishin qaldyrudy, ne bolmasa qanday da bir mәseleler boyynsha shúghyl kenes aludy qalaytyn azamattar óz ónirindegi atalghan toptyng mýshelerine habarlasa alady.

Núrsúltan Nazarbaev óz sózinde memlekettik qyzmetshilerge enbekaqy tóleuding jana jýiesin engizuding joghary nәtiyjeler kórsetkenin atap ótti: «Barlyq pilottyq jobalar jaqsy nәtiyjeler kórsetip otyr. Memlekettik qyzmetke qyzyghushylyq artty, әsirese ónirlik dengeyde onyng ózektiligi joghary».

Jaghymdy nәtiyjelerge qaramastan, tyndyrar is әli kóp. Elbasy atap ótkendey, eng bastysy – olar múny tek jalaqyny kóbeytu ghana emes, bәrinen búryn, júmystarynyng tiyimdiligin arttyru dep týsinui kerek. Osy orayda ol enbekke tólenetin qarjynyng ósimi budjet shyghysyn, sonyng ishinde  baghynyshty mekemelerding shyghystaryn ontaylandyru jәne ýnemdeu esebinen óteluin baqylauda ústaudy tapsyrdy.

Jәne, әriyne, sybaylas jemqorlyqpen belsendi kýres mәselesi nazarsyz qalghan joq. Kórsetiletin memlekettik qyzmetter ayasynda memlekettik qyzmetshilerding túrghyndarmen tikeley qarym-qatynasyn azaytu sybaylas jemqorlyqty týbegeyli joygha yqpal etedi. Jyl basynan bastap Aqmola oblysynda 2 865 184 memlekettik qyzmet kórsetilse, olardyng 82% elektrondyq formatta kórsetildi. Búl elektrondyq ýkimetting tiyimdiligin halyq arasynda belsendi nasihattau júmystarynyng nәtiyjesi. Memlekettik qyzmetterdi kórsetu ýderisterin ashyq, al qyzmetterding ózin sapaly etu, әkimshilik bógetterge shek qong – aldymyzda osynday mindetter túr. Osynyng barlyghy týbinde sybaylas jemqorlyq tәuekelderin joygha jol ashady.

Sonymen qatar Elbasy qaramaghyndaghy qyzmetkerler sybaylas jemqorlyqqa qatysty qúqyqbúzushylyq jasaghan jaghdayda birinshi basshylardyng jeke tәrtiptik jauapkershiligin kýsheytu mәselesin pysyqtau qajet dep eskertti. Basshylar ózderining kәsiby qyzmetinde ashyqtyq, qoljetimdilik jәne jariyalylyq sayasatyn ústanuy, sybaylas jemqorlyq tәuekelderin joyy, újym ishinde meritokratiya qaghidatynyng ústanyluyn qamtamasyz etui, bólek qyzmetshilerge qatysty qoldampazdyq pen birjaqty jaghymsyz qatynastyng oryn aluyna jol bermeui, memlekettik qyzmetterdi avtomattandyru boyynsha sharalar qabyldauy tiyis.

Býgingi Elbasynyng Joldauy halyq arasynda keng qoldaugha ie boldy. Bizding mindetimiz – qysqa uaqytta atalghan tapsyrmalardy jýzege asyru.

Jarqyn bolashaghymyzdy dostyqta, kelisimde jәne birlikti qúrudyng qajettigin týsinetin uaqyt keldi. Sybaylas jemqorlyqpen kýresude qoghamnyng qoldau kórsetui búdan da artyq nәtiyjelerge qol jetkizuge jәne әlemning damyghan 30 memleketining qataryna kiruge óz septigin tiygizetinine kәmil senimdimin.

Abai.kz