«Nasybay satu» turaly...
nemese aqyn Ótejan Núrghaliyevpen alghashqy jýzdesu turaly ballada
Áli esimde sol kezderde elde edim,
Óleng edi «syrqatym» da, shóldeuim.
Auyl jaqqa kele qaldy aqyndar,
Ótejandy sonda alghash kórgenim.
Ataq-danqy anyz bolyp taraghan,
( Etene-tin jyrlarymen sol agham).
Jazghandaryn izdep jýrip oqushy-em,
Ol turaly «sózderdi» de «boraghan».
Danqy jetken – «Pushkiyni ol qazaqtyn»,
(Týs kórgendey tamsanamyn ghajap tym).
Kiyimi de, jýrisi de bólekshe,
Sózderinen ot shashyrar ójet tym.
...Sol aqyndar jyr oqydy kezekpen,
Otan jayly, mahabbatty sóz etken.
Ótekeng de bastap ketti bir jyrdy,
Alystatyp, jattandy oidy mezi etken.
Jyrlarynan «kýn búlttanyp», «jel túrdy»,
Qas-qaghymda kónil tasyp, jelpindi.
Ashyq kýnde oinaghanday nayzaghay,
Qúlaq týrip, tyna qapty el kýlli.
Bir sәtterde qyzdar jayly tolghandy,
Júrt kónilin súlulyqqa audardy.
Soraqysy – tasqa basqan tanbaday,
Sanamyzda óshpestey bir sóz qaldy.
«... Tandar qansha arudy oilap atatyn,
Keshter qansha arudy oilap batatyn...»
Dey keldi de, jay týsirdi Aspannan,
«Arular bar «nasybayyn» satatyn...».
Ýrpiysip kóz qadadyq biz oghan,
Namystandyq jarylarday yzadan.
«Arular bar «nasybayyn» satatyn...»
Bylq etpeydi, «qyzarmaydy» jýzi odan.
Aramyzda aru da bar, ana da,
Ata-әjeler, boldy bala-shagha da.
Auyl degen altyn úyam, arly júrt,
... Bir týrli aqyn, bir týrli eken sol agha...
Jyldar ótti... túrghynymyn qalanyn,
(Almatygha tiydi aqyry tabanym).
Qyzmetkeri bolgham múnda biraz jyl,
Tirek ettim Jazushylar odaghyn.
Sol Ótejan ghajap aqyn, súrapyl,
Odaq jaqqa jii at basyn búratyn.
Ángimesi mysqyl, mazaq, tabalau,
Astarynda ashy shyndyq túratyn.
... Kórmegenim kóp eken ghoy, kórgennen,
(Keyde oilaysyn, búl tirlikten «bezgen jón»).
Arulardy «nasybayyn» satatyn,
Jii kórem «kózdi arbap», «ezge» ergen ...
Biraz boldy sol Ótekeng «qaytqaly»,
Odaqqa kep «bir týrli sóz» aitpady.
«Arular bar «nasybayyn» satatyn»,
Shyndyq eken sol aqynnyng aitqany.
Jaghdaylar bar jangha ayazday batatyn,
«Jel sóz de» kóp «kýie jaghyp» jatatyn.
Júrtqa men de jyr oqysam dep jýrmin,
«Aqyndar bar Ar, Namysyn satatyn...»
Aqtóbe jәne Aqyndar
Qadam basqan baspagha qara bala,
Jas aqyn em kóringen jana-jana.
Múqaghaly elinen keldim dep em,
«Aqtóbelik qazaqpyn», degen Agha.
Jaydy qúshaq janday-aq kýtken meni,
Bәz bireudey «syrttansyp» syrt bermedi.
Koljazbamdy ap shyqty bir sóreden,
Shan-shang basqan, sol qalpy býkteuli edi.
Jazdy daghy betterin paraqtady,
Jýzime de qoyady qarap taghy.
«Sәti týsse búl joly jaryq kórer,
«Qarlyghashqa» úsynam sanattaghy».
Men otyrdym belgisiz ýmitke erip,
(Tauym qaytqan san mәrte ýmittenip).
... Qara Ólenge «Qarlyghash» qanat berdi,
Jolymdy ashty «belimdi» buyp berip.
Júrt tanydy Esagham arqasynda,
(Jaqsylyqtyn óshpeytin narqy osynda).
Baytaq dalam baylyghym, degenmen
Aqtóbe – erek, kónildin qartasynda.
Jandy kórsem quanam Aqtóbelik,
Kónilding de múz-qary ketken erip.
Kelin de bar, kýieu bar osy ónirden,
Ókpeletpen, qimaspyn ókpege týk.
Shattyghym da, qayghym da Óleng menin,
Aynymaspyn túrghanda tóbemde Kýn.
Aqtóbelik Meyirhan aqyn agham,
«Jyrlaryna ómirsheng senem dedi».
Ótejan ba, úly aqyn sol emes pe,
Tarpang minez, ghúmyry toly egeske.
Jetisulyq jigitpin dep tanysqam,
«Múqaghaly – Syr úly» degeni este.
Baspasam da Aqtóbe topyraghyn,
Jan-dýniyeme tym jaqyn aty mәlim.
Jerigende myna las dýniyeden,
Aqtóbelik «zahardy» « sapyramyn...
Serikjan Qajiy
Abai.kz