(1456-1697 jj)

Býgingi kýn tәrtibinde túratyn mәselelerding eng mәrtebelisi - últ mәselesi. Dýnie әlemning bir ýlken mýiisinde qazaq degen bir shoghyr etnos qalyptasty. Ózindik mәdeniyeti men  mentaliyteti bar, ózine taghdyrdan berilgen qasiyeti bar osy qazaqtar. Úly shejireshi Múhtar Maghauin búny «...ejelgi týrik júrtynyng qypshaq tektes rularyn biriktirgen úly memleket...» dedi. Kýre tamyry - ong qanatta Aq Orda, sol qanatta Kók Orda dep әspettelgen últ óz kezeninde etnikalyq tútastyqty tu etip ózine ózi egelik etti. Últty eshkim qoldan jasamaydy. Bólshek emes, ózine layyq tútastyqty qoldana bilgen últ sol kiyeli ónirdegi irgeli shanyraqty ainala qorshaghan Qazaq Ordasynyng qúrylymy edi.

Býginderi sol tarihtyng jana jalghasy tәuelsiz el bolyp besigin týzedi. Dәlirek aitsaq tórt ghasyrdan keyin «...býrkemelenip bayandalghan isti tek kýrdeli deduksiya (oylaudyng jalpydan jalqygha kóship nәtiyje shygharuy) jolymen izdeuge bolady»- dedi әigili Lev Gumiylev ózining «Qiyal patshalyghyn izdeu» (1892) atty enbeginde. Sosializm kósemderining qiyaly sandyraghy boyynsha barynsha býrkemelenip bayandalyp, shettetilip, kesilip tyiym salynyp kelgen qazaq tarihy jaqyn uaqyttan beri jana sanada jandana bastady.

(1456-1697 jj)

Býgingi kýn tәrtibinde túratyn mәselelerding eng mәrtebelisi - últ mәselesi. Dýnie әlemning bir ýlken mýiisinde qazaq degen bir shoghyr etnos qalyptasty. Ózindik mәdeniyeti men  mentaliyteti bar, ózine taghdyrdan berilgen qasiyeti bar osy qazaqtar. Úly shejireshi Múhtar Maghauin búny «...ejelgi týrik júrtynyng qypshaq tektes rularyn biriktirgen úly memleket...» dedi. Kýre tamyry - ong qanatta Aq Orda, sol qanatta Kók Orda dep әspettelgen últ óz kezeninde etnikalyq tútastyqty tu etip ózine ózi egelik etti. Últty eshkim qoldan jasamaydy. Bólshek emes, ózine layyq tútastyqty qoldana bilgen últ sol kiyeli ónirdegi irgeli shanyraqty ainala qorshaghan Qazaq Ordasynyng qúrylymy edi.

Býginderi sol tarihtyng jana jalghasy tәuelsiz el bolyp besigin týzedi. Dәlirek aitsaq tórt ghasyrdan keyin «...býrkemelenip bayandalghan isti tek kýrdeli deduksiya (oylaudyng jalpydan jalqygha kóship nәtiyje shygharuy) jolymen izdeuge bolady»- dedi әigili Lev Gumiylev ózining «Qiyal patshalyghyn izdeu» (1892) atty enbeginde. Sosializm kósemderining qiyaly sandyraghy boyynsha barynsha býrkemelenip bayandalyp, shettetilip, kesilip tyiym salynyp kelgen qazaq tarihy jaqyn uaqyttan beri jana sanada jandana bastady.

Qazaq tarihy bir kezde әrbir órkeniyet tarihyna qaray qúlshyna jýitkigen otyryqshy sanalylardyng zerikkende shygharatyn oiynshyghy ispetti boldy. Eger betbúrys bolmaghanda Orta Aziya týzemindegi sahara saqynasyna qoyylghan derjavalyq dramalar ózining tragediyalyq kórinisterin nemen tәmamdaytyny belgili edi.

Arabtyng úly ghúlamasy Rahman Ibn Múhammed Ibn әl Hadramy (1332-1406j.) «...bir etnikalyq hannyng ýstemshildigi ýsh buynnyng ómirinde óshpesten ómir sýre alady...» degenin eskersek qazaq últynyng basynan ótken tarihy kezenderi az mezetti qamtymaydy. Qazaq taghdyry belgili bir jendetting qolynda túrdy hәm sol taghdyrlardyng kesimi shymyldyqtyng arghy jaghynda kesilip, pishiletin-di. Búl turaly bolishevikterding ailasy men  kommunizm búghauynan kýlli Shyghys Týrkistandy qútqarudy maqsat tútqan Mústafa Shoqay taghdyry aiqyn kórsete alady.

Últ taghdyryna qatysty Mústafa Shoqaydyng tújyrym-pikirlerin saralaghan Pier Rensdelli: «...Kenestik rejimning kesirinen jýz jyldaghan týrkistandyqtar qúrban bolyp qyrylghany jәne ol jerde sauatsyzdyqtyng qanshalyqty beleng alghandyghyn...» tilge tiyek etedi [18].

Osy kesapatty jaghdayattardan keyin tarihta anyqtalmaghan keybir mәselelerge jauap izdeuge tura keledi. Sol derekterding birsypyrasy tórt Oirattyng basyn biriktirgen - Erdenebaatar huntayj (1634-1663), onyng balasy Sengee (1663-1670) hannyng songhy izbasary Galdan Boshigt-hannyng (1670-1697) zamanynan bastap Seveenravdan (1689-1727) dәuirine deyingi kezenderdi qamtidy.

Osy kezenderdegi Qazaq Ordasynyng basynan ótken qily taghdyr Ensegey boyly Esim han (1598-1643), onyng balasy Salqam Jәngir (1643-1652), Salqam Jәngirding bel balasy Áz-Tәuke (1680-1715) hannyng erlikterin, Qazaq-Oyrattyng arasyndaghy eki jýz jyldy qamtityn qym-quyt joryqtar jylnamalaryn ózara salystyrmaly týrde qysqa núsqa qarastyrudy jón sanaghan edik.

Oyrat-Qazaq tarihyna qatysty mәselelerdi iriktegen kezde tómende atalatyn asa qúndy jәne siyrek kezdesetin enbekterding betin ashudy da mindet sanaugha tura keldi. Bir ghana mysal keltiretin bolsaq Oirat saudagerleri 1653 jyldan Reseyding Tomsk qalasynda jeke sauda ortalyghyn úiymdastyrghandyghy jóninde jәne Oirattardyng Mәskeuge ótkizetin jylqylaryn Astrahani arqyly berip túrghandyghy jóninde Qytaydaghy Resey elshisi Spafariy maghlúmattary asa qúndy.

Sonday-aq Manj-Shýrshit tarapynan kórsetilgen әrqily qysymdardyng saldarynan Halha noyandary Reseyge birigu kelisimderin jasaugha dushar bolghan kezdegi kuәger elshi V.Bubennoy, P.Kulivinskiylerding belgileuleri keleshektegi Oirat-Qazaq tarihyn taghy bir qyrynan zertteuge negiz bola alady. «Uvsh (Ubashi) huntayjynyng Oiratpen shayqasy» atty bәkene әdeby enbek HÝI ghasyr sony, HÝII ghasyr basynda jaryq kórui - Yuani imperiyasynan keyingi kezenderdegi dәstýrlerding jalghasy retinde baghalanuy tiyis.

G.Gomboevting «Altyn shejire» tәrjimasy, «Uvsh (Ubashi) huntayj ghúmyrbayany nemese onyng Oirattarmen shayqasy» [10] atty osy enbekti Arheologiya bólimining shyghys bóligi úiymdastyrghan әdebiyetting ÝI tomynan, (1858j.) tabugha bolady. Al, B.Ya.Vladimirsovtyng «Amarsanaa anyzy» [6] jәne «Monghol-Oyrat erlik anyzy» [6], N.Ya.Bichurinning «Jonghar, Shyghys Týrkistannyng kóne jәne jana jaghdayaty haqyndaghy jazbalar» [7], G.E.Grumm-Grijmaylonyng «Batys Monghol, Urianhay shebi», Orta Aziya tarihymen baylanysty bóligi, taghy da Mongholdar qashannan bastap «on», «sol»-gha bólindi degen saualgha jauap beretin 1933 jylghy  enbekteri [5] de eskerilgenin aita ketu lәzim.

Togoon tayshydan (1418-1440) Galdan Boshigt hangha (1644-1697) deyingi aralyq

Mongholiya men Qytay ólkesin meken etken oirat taypalary jóninde batys mongholdar jәne qazaq tarihynda tipten Shyghystaghy Qytay derekterinde óte kóp qisyndy mәlimetter tanbalanghan.

«Mongholdyng qúpiya shejiresi»-nde 1206 j. Shynghys han әskerining sol qanatyn «zýýn gar» tolyqtyrdy. Monghol tilindegi «Zýýn gar» atauy qazaq tarihynda «Jonghar» atauymen qalyptasyp qaldy. HÝ gh. alghashqy jartysynda yaghny 1368 jyly Qytaydy biyleushi Yuani patshalyghy qúlaghannan keyin «batys», «shyghys» atalatyn Monghol shonjarlary Ishki Qytaygha qaray enetin «Jibek joly»-na egelik etuge atsalysty. Osy kezden bastap «Habula zurgaan hoshuud mongol» atalatyn alty týmen Mongholdyng birikken taypalary osylaysha sol jaqtaghy mongholdar óz ishinen «sol», «on» degen eki qanatqa bólinip sol jaqtaghy ýsh týmenge Sahar, Halh, Urianhay jiktelse, «on» jaqtaghy ýsh týmenge Týmed, Ordos, Yunsheebý qatarly taypalar biriktirildi.

«Oyrod Mongolyn týýhend holbogdoh survalj bichgýýd» (UB, 2001 on) atty enbekte «Dórvón Oirodty Hoshuud, Torguud, Dórvód, Shoros» dep bólinetindigi aitylady. Qytay tarihshysy Nyghmet Mynjannyng «Qazaqtyng qysqasha tarihy» atty enbekte: Oirad biyleushileri Togoon tayshy (1418-1440), onyng múrageri Esen (Esen) (1440-1450 jj.) býkil Mongholiyagha biylik jýrgizdi dedi.

«...Batula Chinsannyng bel balasy Togoon tayshynyng naghashysy Elbeg han. Sheshesi Samar. Togoonnyng shyn esimi - Bagumu. «Oyrod Mongholdyng tarihyna qatysty shejire» (UB, 2001 II tom) atty enbekte Togoon tayshyny1438 j. qaytys boldy» degen mәlimet beredi.

Tarihshy Baabar «HH ghasyr Monghol kóshi-qon» (1996) kitabynda bylay dep keltiredi: «...Shynghys dәuirindegi qyryq týmen júrttan Yuani patshalyghy kezinde «ong qol» jaqtaghy ýsh, «sol qol» jaqtaghy ýsh týmen, oghan qosa oirattyng tórt týmeni boldy. Sondyqtan alty týmen Monghol, tórt týmen Oirat degen tәmsil qalyptasty. Býkil Mongholdy Oiratty qosqanda «qyryq tórt eki» dep te atady. Osyghan qaraghanda Monghol ekige jaryldy. Aytalyq ontýstik jaghy «tórt týmen Oirat» degen atpen qalyptasty. «Oyrat» atauy qalay qalyptasqany jayly әli de aiqyn emestigi bayqalady.

Árbir derekterde «Oyn irged», «Oyn ard» degen sózben «oyrat» atauy týbirles deytinder bar. Oirattar Sibir ormandarynan kóship qonystanuy da mýmkin. 1393 jj. dýniyeden ótken Mónhtómór súltannyng ýsh balasy - Mahmúd Tayshin (Batbula) Mongholdyng Elbeg hany ólgennen keyin qaytadan Monghol handyghyna baghynghysy kelmegen de boluy kerek. Tarihy derekterge qaraghanda Qytaygha deyingi «sauda jolyn» iyelenu ýshin Halha-Oyrat soghysy bastalghan synayda. Choros Biradamba tómendegidey derekti keltiredi: «...Togoon tayshynyng tegi Myangan. Al, Togoonnyng naqty esimi Bagumu edi. Bagumu nemese Togoonnyng әkesi Mahmud. Mahmudtan Bagumu (Togoon), Ógedlehý (Argutay). Togoonnyng sheshesi Mongholdyng Elbeg hanynyng qyzy Samara...». Togoon men Argutaydyng esimderi laqaptan payda bolghan degen derekter bar [15].

Tórt Oirattyng ornauy qarsanyndaghy tarihy negizi - Mongholdyng Úly Yuani imperiyasynyng qúlauymen ózektes. Sóitip Bas Tórt Oiradty - Soros oirat dep atady. Tórt Oirad odaghy Togoon tayshy jәne onyng balasy Esen hannyng (1440-1450 j.) túsynda asa yqpaldy boldy. Demek 1500 jyldary Úighyrlar men Týrkimenderding kýshti shabuylynan keyin yaghny 1502 j. ydyraugha әkelip soqty. Osydan keyin 1502 j. Orta Tórt Oirad Odaghynyng irgetasy qalandy.

Ókinishke oray «Mongholdyng Úly Yuani imperiyasy» degen ataudy Qytay tarihshylary: «...1368 j. Jungony biylegen Iuan patshalyghy...» dep qana sipay qamshylap ótedi. Mongholdyng úly Yuani imperiyasy qúlaghan tústan bastap tórt Oirat tútastyghy kýsheye bastady. Búny әigili tarihshy, ghúlama jazushy Múhtar Maghauin ózining әigili «Qazaq tarihynyng әlippesi» atty enbeginde: «...әuelgi oirad Odaghynan әldeqayda quatty jana qalmaq memleketi - Dýrbin-Oyrat nemese Jonghar handyghynyng tuy kóterildi...» dep atap ótti. Ol ózining enbeginde «1420 j. býkil Oirat júrtyn bir bayraq astynda jinaghan Toghan han kóp úzamay Halhany jaulap, ejelgi Monghol memleketining tuyn qayta kóterdi...» [3, 60-65 bb.] dedi.

Ákesining izbasary bolushy Esen tayshy 1449 jj. ýlken joryq úiymdastyryp Mongholdyng Taysung hanyn qoldy boldyrdy. Esen tayjy ary qaray Ertisten Tyani Shanigha, Barkólden Balqashqa deyingi aralyqtaghy Mogholstan memleketine tynyshtyq kórsetpedi [4].

Oyradtyng búdan keyingi biyligi osylaysha Togoon tayshynyng balasy Esen súltannyng qolyna ótkendiginen tarihshy Baabar habardar etedi de: «...1451 j. Mongholdy biyleushi Taysung ólgennen keyin Esen 1554 j. Shynghys әuleti Agvarjin Jonon, onyng balasy Hargusag Dýýrengini joyyp, ózin býkil Mongholdyng han taghyna layyq dep jariyalaghan Esen tayshy Manjuriyadan Shynjangha deyingi, Baykaldan Qytaydyng Aqqorghanyna deyingi Mongholdyng basyn biriktirdi...» dep jazdy [11, 76-77].

Osy oqighalardan keyin Ortalyq Aziyada Mongholdyng asa quatty memleketi qaytadan uaqytsha sergigenimen «Han kóteru» dәstýrin búzghan Esen handy Monghol aq sýiekteri kóp úzamay-aq taghynan taydyryp ýlgerdi. Esen han ózin «han» dep jariyalaghannan keyin  eki jyldan song nemese 1455 jyly taghynan alastatyldy.

Búl jóninde qazaq tarihshysy Múhtar Maghauiyn: «...Esen (Esen) hannan song újymy kemip, quaty qaytqan Oiradtar arghy tarapta Shyghys Týrkistandaghy týrik qauymyn biriktirip otyrghan  Mogholstanmen tynymsyz soghys ýstinde ózining meken etken kenistigin úlghaytugha, bazarly ólkelerge jol ashugha tyrysty. Osy orayda qazaqtarmen jaulyq jolyn tútqan Mogholstannyng óz yrqynan tys, úzaq uaqyt boyy qalmaqtarmen aradaghy qalqan bolghanyn kóremiz. Búl kezende Oirattar Mogholstandy әldeneshe ret qiratyp shabady. Biraq quaty zor mogholdar da oiratty ýlken qyrghyngha úshyratyp otyrdy. Eki úlystyng kýshi shamalas edi. Alayda Mogholstan Qazaq Ordasymen aradaghy diplomatiyalyq útylys jәne ózindik ishki qayshylyqtar nәtiyjesinde HÝI gh. orta sheninde búrynghy quatynan aiyrylady, jeri tarylyp jeke egelikterge bólindi. Mine, osy kezden Qazaq ordasy men Oirat odaghy birine-biri, betpe-bet keledi. 1520 jj. Tayyr han zamanynda bastalghan jekelegen qaqtyghystar zor maydangha úlasady...»- degen mәlimetter keltiredi [3, 54-55 bb.].

Búl jerde Qazaqtar men Oiradtardyng soghysy qashan, qay kezde bastaldy degen saual tuyndaydy. Taghy da Múhtar Maghauiyn: «...Oyrattardyng týrik qauymymen aradaghy, alghashqy soghysy 1457 jyly bolghan. Toghan hannyng nemeresi Esen hannyng úly Óz-Temir tayshy býkilúlysymen jyljy qonyp Shugha jetip Ábilqayyr hannyng әskerimen soghysty...» dedi. Alayda Óz Temir tayshy Kóne Syghanaq qalasyna taqau jerdegi Kók Kesene kýmbezining manynda bolghan úrysta Deshti Qypshaq әskeri jeniliske úshyrady. Búl әriyne búl  mәlimet Ábilqayyr hannyng tarihyn jazghan Masghud Kuhistanidyng derekteri edi.

Sonymen Qazaq Ordasy 1456 jyly tu kóterdi. Qazaq Ordasynyng alghashqy 70 jylynda Oirattarmen arada tynyshtyq bolghangha úqsaydy. Osy qarsanda Esen han  shaghyn últ-úlystardyng basyn qosyp jinaqtaumen qatar syrttan keletin әrqily qauip-qaterlerdi seyiltu ýshin ózining shekara shebin keneytu maqsatyn algha qoydy. Batys jәne ontýstik shekaralaryn úshtastyryp Shyghys Týrkistangha qarasty kóptegen memlekettermen jaqsy qarym-qatynas jasay bastady.

Dәl osy kezden bastap Qytaydyng soltýstik batysyndaghy Urianhay qarauyldaryn da ózine tartty. «Oyrdyn týýhen zurvas» atty shejire kitaptyng 40-betinde: «...Qytaydyng shekara shebindegi urianhaylar 1449 j. Esen han  әskerine birikti...» [15] dep belgilenui de osynyng bir dәleli boluy mýmkin. Ókinishke oray Urianhay úlysynyng tarihyna qatysty  derekter óte az saqtalghan. Keybir mәlimetterde Urianhay úlysynyng úlyqty tarihy tym býrkemelenip kórsetiletini jasyryn emes.

Búl kezde Qazaq Ordasyn basqarghan Kerey men Jәnibek han Shu, Talas alqabyna egelik etip, óz shekara shebindegi jaghdaylardy tynyshtandyrudyng barlyq jaghdaylaryn jasay bastady. Áriyne 1456-1470 jj. shamasynda biylik qúrghan Kerey han Orta Aziyagha óz yqpalyn jýrgizumen qatar Oirat-Qazaq qarym-qatynasyn tynyshtandyrudy oilady.  Qazaq Ordasyn ary qaray ornyqtyrudyng joldaryn qarastyrdy.

Qytay tarihshysy Nyghmet Mynjan enbekterinde: «...Torghauyttar - Tarbaghatay tauynan shyghysqa qaray sozylghan jerlerdi, Dórvódter - Ertis ózenining basyn, Hoshuudtar - qazirgi Ýrimji manyn, al Shorystar(Soros) - Ile ózenining basqy alqabyna qonystandy» [16] dep jazdy. Búl derekterdi «Qazaq SSR tarihy» atty enbekten de kezdestiremiz [1, 193-194 bb. ]. Togoon tayshynyng balasy Esen han (1407-1450) ólgennen keyin nemese HÝ gh. sonynan HÝI gh. basyna deyingi kezeng 100-150 jyl boyy Oirat tarihyna qatysty derekter saqtalmaghan. Qytay jazbalarynda da osy kezendegi qújattar kórinbeydi. Demek Oirattardyng mekendegen jeri jóninde MHR tarihy (1955 j.) atty enbekte «...HÝI gh. sonynda Sorostar Ile manynda, Hoshuudtar Hamil nemese búrynghy Dihua (Ýrimji)-nyng ainalasynda, Torghauyttar Tarbaghatayda, Dórvódter Ertisting jaghalauyn mekendedi» degen naqty derekter keltiredi [12, 180-181 bb.].

MHR Ghylym akademiyasy Til әdebiyet institutynyng H.Luvsanbaldan qúrastyrghan «Tod ýseg týýniy dursgaluud» (UB. 1975) atty kitaptyng 101-betinde: Batys Mongholiyanyn, sonday-aq oirattargha qatysty jerdi mekenderin Altay jotalary, Han hóhiy, Sutay-Darvy uul t.s.s óte kóp jer attarymen aiqyndaydy [14,]. Demek múnda urianhaylardyn  mekeni turaly aiqyn kórsetilmeydi. Osy kezenderdegi tarihy jaghdayattardan ózara salghastyra zertteuding nәtiyjesinde Oirat-Qazaqtardyng ara baylanysyna qatysty az emes qújattardy zertteu barysynda Qazaq Ordasynyng «basynyng saqinasy» tek Oirat shapqynshylyghyna ghana qatysty emestigin kóruge bolady. 1550 j. bas kezinde Búidash hannyng (1537-1559) túsynda da Oirat qazaq soghysy dýrkin-dýrkin boldy da eki jaq qatynasy sozylmaly dert sekildi birde kýrdeli, birde jaydary kýide ótip jatqandyghy kórinis beredi. Demek Búidash hannyng biylik qúrghan kezeninde Qazaq Ordasy sayasiy-әskery yqpaly jaghynan qúramdas elder arasynda birshama  jaqsarghandyghy aitylady.  Biraq Qazaq-Oyrattyng ara qatynasy osy kezenderde tym jogharghy dengeyde jaqsarmaghandyghy anyq.

Osynau qiytúrqy kezde nemese 1550 jj. basqy jartysynda Oirattardyng toytarysyna tótep beru ýshin qyrghyn soghysta qazaqtar ózining әskerining teng jartysynan airylsa, 1556 j. Noghay Ordasynyng shyghys bóligin Qazaq Ordasyna qaratyp ýlgerdi. Ókinishtisi Búidash han 1559 jyly sheyit boldy. Alayda tarihtyng tolassyz aghyny Aziya kindigindegi az úlystardyng taghdyryn kýn sanap ózgerte berdi.

Qazaq Ordasy búrynghy quatyn qalpyna keltirgen tús - Haq-Nazar hannyng biylik qúrghan kezi (1560-1580) edi. Osy tústaghy shabuyldardyng birinde Qazaq Ordasynyng erjýrek jauyngerleri Oirattardyng bir bóligin bodandyqqa týsirdi.

1580 j. 23 kókekte Haq-nazar han sheyit boldy da onyng ornyna Shyghay han (1580-1582) biylik qúrdy. Múhtar Maghauin maghlúmattary boyynsha Qalmaq pen qazaq arasyndaghy qaqtyghystar turaly derek - 1585 jylgha sәikesedi. Búl soghysta qazaq sherigining mynday qosynyn bastaghan Úzyn Oqty Odan Súltan shәiit boldy [3, 57 b.]. Búl әigili Tәuekel han biylik qúrghan (1583-1598) Qazaq Ordasy ózining әskeri, sayasy quatynyng sharyqtau shegindegi kórinis bolyp eseptelinedi.

Shamasy 1582 jyldan bastap Tәuekel súltan Qazaq Ordasynyng qúdyretin asqaqtatty. Odan Orta Aziyadaghy úsaq memleketterding týgeli qaymyghumen qatar Tashkent uәlayaty sekildiler irgesin qymtay bastady. Búnyng sebebi Tәuekelding 1582 j. mausymda Týrkistan týbindegi úrysta Tashkent uәlayatynyng әmirshisi Baba-Súltan qosyndaryn talqandauyna qatysty bolsa kerek. Kýsh-quaty qaynaghan Tәuekel osydan song Búqar handyghyna qarsy sayasatyn terendetip, Mәurennahr shegine basyp kiru arqyly osy aimaqqa óz yqpalyn kýsheyte týsti.

1594-1595 jj. Tәuekel han Reseyge óz elshisin attandyrdy. Elshilik qújattarynda Tәuekel han qazaq-qalmaq hany retinde atalady. HÝI gh. ayaghynda orys patshalary Ivan Groznyi, Fedor Ivanovichting qay-qaysysy da shyghys kórshileri jónindegi syrtqy sayasatyn ózgeshelendiruge tyrysty. «Elaralyq sauda kedergisiz jýretin bolsyn» degen pәrmenderin jýrgizdi. Osynday iri yqpaldyng sony qansha uaqytqa jalghasqandyghyn dóp basyp aitu qiyn.

Mýmkin osy kezende orys-qazaq baylanystarynyng sayasy jaghynan sauda-sattyq jaghy basymyraq boldy desek te bolady. Demek Qazaq Ordasy oirattan basqa da elderding qauip-qaterlerinen tys qala almady. Qazaq handyghy Jonghar memleketining qysymymen Jetisu ónirinen Batys Sibir oipatyndaghy Esil, Tobyl, Yrghyz ózenderine qaray jylystay bastady.

Ekinshi jaghynan Qazaq Ordasyna Búqar handyghy jaghynan qauip tóndiretin kýige keldi. Qazaq dalasymen tyghyz baylanys jasaugha niyet etken orys biyleushilerining úmtylysy kýsheygen úrymtal kezdi paydalanyp Mәskeuge qazaq elshisi Qúl-Múhamed jiberildi. Qazaq handyqtarynyng Orta Aziyadaghy qalyptasqan sayasy jaghdayyna baylanysty kelisimge kelu qajettiligi elshige tapsyrma retinde berildi. Tәuekel hannyng túsyndaghy órbigen Resey-Qazaq mәmilesi qauyrt jýrile bastady [2, 79-81 bb]. Jonghar tarihyn zertteushi orys oqymystysy I.Ya.Zlatkin torghauyttar men dýrbitterding Oirat birliginen tysqary qalghandyghynan aqpar beredi. Oirat odaghynyng kóbinese birikken týrde tarih sahnasynda kórine almauynyng sebebi de osydan bolsa kerek.

1595 j. Resey elshiliginen keyin yaghny 1598 j. Tәuekel han toqsan myng alamanymen Orta Aziyagha qarsy úly joryghyn bastady. I.Ya.Zlatkinning - «Istoriya Djungarskogo hanstva» atty enbeginde jәne Reseyding basqa da qújattarynda «Qazaq Ordasy qalmaqtardy jengeninen» maghlúmat beredi [8]. Orta Aziya kenistigine óz yqpalyn kórsetuding ýlgisi osy Tәuekel hannyng zamanynda erekshe qarqyn aldy. Qazaq Ordasynyng tayau manyna qonystanghan úlystar týgelimen Tәuekel hannyng sayasiy-әskery joryghyna ilesuden basqa jol qalmady.

Jongharlardyng kýsheye týsken osy kezeninde Qytaydy 270 jyl boyy biylegen Min memleketi (1368-1644) ýstemdiginen aiyrylyp kýn sayyn tynyshtyq kórsetpegen diqandar kóterilisi qarqyn ala bastaghan edi. Osy kezden bastap Qytaydyng shyghys soltýstiginde Manj-Shýrshit tarapynan Chin patshalyghyn (Ejen handyghy) qúra bastady.

1598-1643 jj. Ensegey boyly Er Esim han biylik qúrghan zamanda qazaqtyng qaharmandyq kezeni bastaldy. Múhtar Maghauinning derekteri boyynsha Esim han túsynda, HÝI ghasyrdyng bas kezinde ejelgi qayshylyq, eski kek qayta tútandy, eki jýz jyldyq Oirat-Qazaq soghysynyng jana kezeni bastaldy. Ejelgi qonysynan tyqsyrylghan, órisi tarylghan oirat rulary bas qosyp, az uaqyt birlikke jetti de 1604 j.  tamyzda týp kóterilip Qazaq Ordasyna qarsy soghysqa attandy [3, 56-57 bb.].

Osy derekter boyynsha Esim han halha-mongholdyng Altyn hanymen tize qosa otyryp, Oirat úlysyn eki jaqty qyspaqqa aldy. Halha-Mongholdyng Altyn hany Sholay-Ubashymen qazaqtar berik Odaq jasasty da Oirat úlystaryna tegeuirindi joryq ashty.  Resey derekterinde Altan han eli deytin abyroyy ýlken halhanyng Sholay Uvshy (Ubashy) Uvs kólining manyn meken etti. Mongholdyng úly Dayan hanynyng nemeresi - tarihta Týmet Altan hany danqymen әigili Sholay Ubashy 1507 j. tuylyp, 1582 j. ólgen. Ol osy aralyqta Ishki Mongholiyanyng qazirgi Kók kentining irge tasyn qalaghan, Monghol Govi shólining ontýstiginen bastap Qytaydyng aq qorghanyna deyingi úlanghayyr jerdi mekenge egelik etti. Al, onyng balasy Bintining iyeliginde Qytaydyng Hóhnuuryna (Kók núr) deyingi batys kenistik bolghandyghyn Qytay jazbalarynda dәleldeydi [12, 164-166 bb].

(Múnda aitylyp otyrghan Ýbashy nemese Ubashy sózine tómendegidey týsinikti bere ketuge bolady. Din kýtip púthanalarda otyrmasa da bes tarmaqty uaghyzdy berik ústanatyn qarapayym dindardy Sary dinde «Ubashi» dep atady. Sary din uaghyzy kýshti nasihattala bastaghan tústa oirattardyng kóp noyandary ózi esimining artynda Ubashy ataghyn qadap, dindarlyghynyng belgisi retinde әspettedi. Ubashy degen at, esimning asa kóp kezdesetini osydan.)

Endeshe bir derekterde Qazaq-Oyrat qarym-qatynastary jóninde birjaqty maghlúmattar berilse, endi bir derekterde basqa qyrynan aitylady. Mysaly, Qytay tarihshysy Nyghmet Mynjan: «...Tobyl voevodysynyn  elshisi Yakov Bugolakovtyng deregine qaraghanda, Oirat taypalary 1624 j. Qazaqtyng Esim hanymen kelisimge keldi...» dep rastaydy [16, 267-268 bb.].

Biraq Múhtar Maghauin derekterinde sәl ózgesheleu bayandalady. Múnda: «...1619 j. jazda batysta qazaqtan, shyghysta halhadan jenilgen oirattar irge teuip qalghan qonystarynan yghysady, bey-bereket aralasyp, bas biyliginen janylady. Alayda Hara-Húla, Baybaghys siyaqty jauynger tayshylar qalmaqtyng tórt úlysyn qayta júmyldyrady da 1620 j. jazda bitim turaly kelissózdermen aldausyrata otyryp Qazaq  Ordasyna tútqiyl shabuyl jasaydy...» dep kórsetedi. Harahul Baybaghys degenimiz kimder degen saual tuyndaydy. Búl turasynda Soros noyany Harahul Boloh tayshy (Arbitbula van)-nyng túnghysh balasy. 1580 jyldan Soros oiratty basqarghan. HÝI gh. sony HÝII gh. basynda Halhanyng Avtay-sayn hany, Zasagt hany Layhur, Ombo-Erdene qatarlylardyng shabuylyna qarsy túrghan túlgha retinde baghalanady dep aitugha bolady [13, 127 b.].

Al Múhtar Maghauin derekterindegi «Oyrattyng jauynger tayshylary» atanghan Baybaghys bolsa Tórt Oirattyng Qoshauyt (Hoshuut) taypasy. Tegi jaghynan Havt Hasardyng 18-shi úrpaghy. Baybaghystyng әkesi Tórt Oirat Qúryltay tóraghasy Han Hongor. Baybaghys Han Hongordyng túnghyshy. Baybaghystyng inileri Han Hongoryn Tórbayh (1582-1655) Oirat Halha arasynda bitim jasaghandyghy ýshin Gýýsh han ataghyn alghan. Sonday-aq Han Hongoryn Buyan-Othan men Hóndlón Ubash. Búl joryqta Baybaghystyng túnghyshy Ochirt Sesen han da ýlken mindet atqarghandyghy tarihta mәlimdeledi.

1635, jazda Esim hannyng balasy Jәngir súltan torghauyt Ho-Órlikting úlysyna shabuyl jasady. Múhtar Maghauin mәlimeti boyynsha Qazaq Ordasynyng әmirshisi - Esim han, al onyng úly Jәngir hanzada qara qalmaqty biylep otyrghandyghy dәleldenedi. Orys derekteri de búl derekti joqqa shygharmaydy.

Jәngir súltannyng kezinde Qazaq Ordasyna jartylay tәueldi dórvódting Dalay tayshysy shabuyl jasaydy. Oirat tarihyndaghy túlgha retinde kórinis beretin de osy túlgha. Ol Dóvód úlysynan. «Baatar tayshy», «Dalay baatar» atanghan er. Arghy atasy Dórvód Bornagal, Jonghar jaghynan Isemýn. Al, Dalay tayshy Bornagaldyng Eshingey tayshydan keyingi ýsh atadan ózi. Dalay tayshynyng 7 úly bar. Olar Minju, Choyn, Toyn, Ombo, Gombo, Dayan, Darhan. Erdenebaatar huntayj jәne Hoshuudtyng Hóndlón tayshysy, Sorostyng Gýýsh (Tórbayh) - (Gýýsh tayshyny qazaqtar Kýishi tayshy dep ataydy.) qatarlylar jogharydaghy shabuylgha birikti deydi. Búl soghysqa Qúndelen tayshy bastaghan hoshauyttardyng bir bóligi de qatyssa kerek deydi әigili tarihshy Múhtar Maghauiyn. Qúndelen dep otyrghan mongholsha atauy - Hóndlón tayshy degen túlgha. Biz jogharyda keltirgen Gýýsh hannyng naqty esimi Tórbayh. Al, «Gýýsh» degen ataq kezinde Halha-Oyrattyng bereke-birligining belgisi retinde Sary din uaghyzgeri Dýnher Hutagt tarapynan berilgen.

Endeshe Hóndlón Ubashy degen tayshy Hoshuudtyng Baybaghys batyrynyng inisi. Baybaghys hoshuud noyany Han Hongordyng balasy ekenin biz jogharyda atap óttik.

Múhtar Maghauinnin: «... quatty qalmaq memleketining irge tasyn qalaushy Oirat taypalary dep otyrghan Shoras (Soros), Hoshauyt (Hoshuud), Dýrbet (Dórvód) sonynan qosylghan Hoyyt (Hoyd) qatarly Oirat taypalary ainalasy on jyl ishinde ózara bas biriktirdi...» deuining negizi zor. Oiradtardyng qayta serpiluine Týmed, Hoyd, Batuud taypalary kóp ról atqardy. 1634 j. Hara-Hula tayshy ólgennen keyin onyng ornyn ýlken úly Hoto-Hosiyn-Hotogchin Batúr (1634-1663) basty. Tiybettegi Dalay lama Sodnomjamsnyng alqauymen jalpy  Qalmaq júrtynyng qalauy boyynsha oghan «Erdene-Baatar hun tayj» ataghy berildi.

Erdenebaatar hun tayj 1637 j. Hóh nuur (Kók núr) elin iyeligine aldy. 1640 j. Erdenebaatar hun tayjynyng atsalysuymen Halha-Oyrat qúryltayy shaqyrylyp Tarbaghatayda әigili 28 noyannyng mәslihat qúruymen «Monghol-Oyrat jasaghy» atty zang qabyldandy. Búny Múhtar Maghauiyn: «...sol 1640 j. tamyz aiynda Batúr qontajy Tabaghatayda Býkil Monghol qúryltayyn shaqyrdy. Qúryltaygha Tórt Oiratpen qosa jeti qosyn Halha, Edilge ótken Torghauyttar da qatysty. Sóitip býkil Monghol úlysy birlikke keledi, Oirat Halha júrtynyng bolashaghy ýshin asa mәndi «Saaziyn bichiyg» - «Úly zan» qabyldady...» dedi.

Reseyding әigili oqymystysy K.F.Golstunskiy Zaya bandida «Ghúmyrnama»-syn tәrjimalaghanda: «...1640 j.  Monghol-Oyrat úly zany Galdan huntayshynyng qosymsha jarlyghy, Qalmaqtyng Dondogdash hany kezinde Volga (Edil) dariyasynyn  Qalmaq torghauyttaryna arnap jasalghan úly zang boldy...» dedi. Qalay qarasang da «Úly zan» K.F.Goltunskiyding tek Qalmaq torghauyttaryna  arnalghan degen pikirdi eki úshty, jansaq pikir.

1640 j. «Úly zandy» kimning bastamasymen jazdy degen saualgha Resey oqymystysy I.Ya.Zlatkiyn: «...zang núsqasyn jasaghan adam Jonghardyng Baatar huntayjsy» dedi [8, 176-177 bb.]. Al, búl pikirdi kóptegen tarihshylar qoldaydy. Zang óz kezeginde mindetin de atqardy. Aytalyq, Baatar huntayj Halhanyng jeti hoshuunyn Jongharmen biriktirip kýshin úlghaytty.

Halhanyng jeti hoshuuny: 1. Týmen Daryn hoshuu 2. Bayan Daryn hoshuu 3. Urianhay hoshuu 4. Delden hóndlóngiyn hoshuu 5. Týsheet haany hoshuu 6. Sesen haany hoshuu 7. Dariniyn hoshuu dep jetige bólindi.

Al Jonghar qúramyna Dórvód, Torguud, Hoshuud, Hóhnuur, Alshaa, Buruud, Hoyd, Hýrýýd, Sahar, Urianhay qatarly úlystar endi. Múhtar Maghauinning «...quatty qalmaq memleketining irgetasy osylay qalandy» dep kórsetuining aiqyn dәiegi de osy. Bir sózben aitsaq Erdenebaatar huntayj ýkim jýrgize bastaghan 1635 jyl - Jonghar memleketining qúrylghan jyly bolyp esepteledi. 1635 j. Sorostyng Baatar huntayjysy ózin býkil Oirattyng hany dep jariyalady. Osydan keyin Tór-bayh (Gýýsh haan) 1638 j. Hóhnuurgha qaray qasha kóshti.

HÝII gh. 30-shy jyldary Baatar huntayj Resey patshalyghymen ara baylanysty týzey bastady. Baatar huntayj 1634-1654 jj. Oirat biyligin ústady. «MHR tarihy» atty enbekte: «1640 j. Baatar huntayjynyng bastamasymen býkil Mongholdyng noyandar mәslihatynda әigili «Saaz bichiyg» ómirge óz nәtiyjesin ala keldi» dep keltiredi.

«...Baatar huntayj Hóh nuurgha kelgennen keyin óz balasy Onochin Sesendi albattar men torghauyttyng Mergen Jonynyn, Hoshuudtyng Hóndlón Ubashilardy Gýýsh hangha qaray jiberdi...» [17] dep jazdy Ishki Mongholiyanyng tarihshysy N.Altanshan. Baatar huntayj 1640 j. tamyz aiynda Tarbaghataydyng Ulaan Buraa degen jerinde «Monghol Oirattyng Jonghar qúryltayyn» shaqyryp nәtiyjesinde «Monghol-Oyrat zany» nemese «Qyryq tórt ekining Úly jasaghy» atty qújat qabyldady [15, 54-55 bb.].

Hotogchin Baatar huntayj 1663 j. óldi de onyng balalary múragerlikke talasa bastady. Balalary, әuelgi bәibishesi - Qyrghyz әuletining Borudtan: Sesen tayj, Zodob baatar, Zorigt hoshuun. Ekinshi әieli - Ho-Órlikting túnghyshy Shýhýr Daychiyn(Shýkir)-ning qyzy Yum Agas (Úiyq Aghash) qatynnan tughan Senge, Galdan. Al, keyingi kishi qatyndarynan tughan Binder, Onchon, Bum, Dorjjav, Punsagdash, Darma qatarly úldary Oirattar tarihynda óz kezeginde erligimen kózge týsken túlghalar bolyp esepteledi. Baatar huntayjynyng bәibishesi Yum Agas ghúmyrnamasy haqynda G.S.Lytkin bylay dep jazady: «ym-Agas, dochi torgoutskogo vladelisa Ho-Orleka, byla vydana za hoshoutovskogo vladelisa Erdena, syn Sukera» [9, 99].

Oyrat-Halha qúryltayynan song tórt úly oirat týgelimen týp kóterilip 1643 jyldyng qysynda Qazaq Ordasyna qaray joryq ashty. Búl derekti Múhtar Maghauin ózining enbeginde bylay keltiredi: «...joryqqa Jonghardan tórt úlys Dórvón Oirat, jeti qosyn Halha-Mongholdyng Altan hanynyng úly Ombo-Erdene tayshy mol әskermen keldi. Tipti Edilge ketken torghauyt Ho-Órlik tayshynyng ózi arnayy jasaq berdi...» dedi.

Erdenebaatar huntayjnyng maqsaty Qazaq Ordasyn talqandaugha baghyttaldy. Qazaq Ordasy osynyng aldynda ghana qara dauylday úipap ótken azamat soghysynyng auyr jazasynan әli tolyq arylmaghan edi... Ordagha shabuyl jasau Oirattar ýshin onay olja bolghan boluy yqtimal. (Azamat soghysy dep otyrghanymyz, 1627 j. Sayram týbinde Túrsynhan bastaghan eki san qazaq Qataghan (Hatigiyn) men Esimhan bastaghan ýsh san alash Qazaqtar arasynda qantógis úrys boldy. Tashkent uәlayatynyng әmirshisi opasyz Túrsyn han Qazaq Ordasyndaghy azamat soghysyna jol ashty, Týrkistandy shapty...) [3].

1643 jylghy Oirat derekterinde, atap aitqanda «Zaya bandida ghúmyrbayanynda» Baatar huntayj qazaqtargha qarsy joryqqa attandy degen mәlimet bar. Búl kez Esimhannyng balasy Salqam Jәngirding (1643-1652) Qazaq Ordasyn biylegen kezimen tústas keledi.

«...1643 jyly orys elshisi G.Iliin Erdenebaatar huntayjynyng sarayyna barady. Erdenebaatar huntayj búl kezde Qyrghyz, Qazaq soghysyna attanyp ketken. Alayda elshini huntayjynyng bәibishesi Ho-Órlikting qyzy Dara-Uba-Zalga hanum qabyldady...» dep jazady Sibir tarihyn adalaghan Fiysher. Búl bәibishening esimi Yum Agas. Ol, alghashynda Hoshuudtyng Sýýker (Jauhar) noyanynyng balasy Erdenemen túrmys qúrsa da dәm-túzy jaraspay sonynan Erdenebaatar huntayjygha ómirlik serik bolghan. Yum Agas hanshayym 1637 j. dýniyeden ótken [9, 101-102].

1642-1644 jyldardaghy Oirat-Qazaq  maydanynda Salqam Jәngirding ot qaruly arnayy jasaghy  boluy Qazaq Ordasynyng ghana emes, býkil Ortalyq Aziyanyng әskery ómirindegi ózgeshe oqigha retinde baghalanady. Al, Jәngir súltannyng әskerining sany qansha  ekendiginen eshbir derek saqtalmady. Jәngirding alty jýz sherigi boldy degen orys elshisi G.Iliinning joramalyn Múhtar Maghauin naqty dәlel emes deydi. Biraq Jәngirding túnghysh ret ot qaru qoldanuyn dәiekti keltiredi. Ol qalmaqtyng elu myng qolyn qarsy aldynda túrghan alty jýz sardar jendi deu qisynsyz dey kelip, Jәngirdi úly jeniske jetkizgen alty jýz sardar - qazaq әskerining sauytbúzar ekpindi toby, qúdyretti qaru - kýrkirey atylatyn qorghasyn oqty myltyqpen qarulanghan bir ghana bóligi deydi [3, 64-65 bb.].

Jәngir hannyng alty jýz әskeri osy zamanghy tilmen aitsaq naghyz kәsiby qosyn sekildi. «Qazaqtar» atty enbekting 82-betinde mynaday derekter bar: «...Jәngir úrys jýrgizuge qolayly dep Or atty búlaqty kishkentay ózenshik manyndaghy tóbeshik arasyna bekinedi. Qazaq әskeri bekiniske «or qazu» tәsilin qoldandy. Bekinis úzaqtyghy 2,5-3 shaqyrymgha sozyldy...» delingen. Jәngir súltangha keshikpey Samarqandtan 20 myng әskerimen Jalantós batyr kómekke keldi. Jәngir hannyng búl jolghy shayqasy «Or búlaq shayqasy» dep tarihta qaldy. Búl derekti MHR tarihy atty enbekte: «...1640 j. Jonghar mәslihatyna qatysqan Halha-Oyrat kelissózi nәtiyje bere almaghandyghy aitylady. Osynyng saldarynan Halha-Oyrattyng kelisimi jýzege aspauynyng saldarynan halha noyandarynyng kóbi Qytaydyng aq qorghanyna qaray bas saughalap, Týsheet han Gombodorj (1635-1724)-nyng balasy Óndór Gegeen Zanabazar (1641 jyldan dinbasyna saylanghan) bastaghandar Manj-Shýrshitke baghynugha sheshim qabyldaghany bayandalady [12, 178-179 bb.].

Qytaydyng Shynjang tarihshysy Nyghmet Mynjan:  «HÝII ghasyrdyng jiyrmasynshy jyldarynyng bas kezinde Torghauyt knyazy Ho-Úrlúk qyryq myng ýimen Sibirding ontýstik shekaralaryna kelgen, al 30-jyldary Oraldan ótip Volganyng (Edil ózeni) Qalmaq handyghyn qúrdy» dese, búl derek búrynghy «Qazaq SSR tarihy» atty enbekte de dәl osy maghynada keltiriledi [1, 193 b.].

Al, «MHR tarihy» (1955) atty enbekte: «...HÝII ghasyrdyng 20-jyldary Hoo  Órlóg noyan óz meken-jerin tastap Reseyge qaray 50000 ýiimen  eki jýz elu myng әskerimen (hoyor bum tavan tým) qonystandy...»  dep keltiruine qaraghanda oirattardyng asa kýrdeli tarihy taghdyry osy aralyqta bastalghan siyaqty.

Bizding derekterimizdegi Oirat tarihynda basty túlgha sanalatyn Hoo Órlóg (Ho-Órlik) turaly asa az maghlúmattar saqtaldy. Torghauyttardyng noyany Zulzgan Órlikting balasy, Buygu Órlikting nemeresi. Ol, HÝI-HÝII gh. ólarasynda Torghauytty biyledi. Monghol tarihyndaghy diny qayratkerlerding biri. 1640 j. Oirat-Mongholdyng Tarbaghatay Qúryltayyna Qalmaqtar atynan kelip belsendi kirisken kýrdeli túlgha. Ho-Órlikting ózinen Gombo, Ilden, Kirsan, Sanjiyn, Luuzan, Sýngey atty alty úl bar. Al Oirat-Jonghar odaghynyng eng jogharghy biyleushisi Huntayj dep ataldy. Huntayjynyng qol astynda tayshylar men noyandar zaysandar boldy. Qarapayym qaymana tobyr - «ard» dep ataldy. Sharualar ishinen «albat», «shavi» dep eki bólindi. Albattar shonjarlargha, huntayjgha, tayshygha, noyangha, zaysangha tәueldi bolsa, Shәbi (shavi) diny shonjarlar bastaghan Kýrenderde qyzmet etti. Baatar huntayj kórshi Reseymen baylanys jasaumen qatar osy elding qoldauyn tabuyn kózdedi. 1647 jyly Reseyding Aleksey Mihaylovich hany tarapynan Sibir ólkesine keden baqylauynsyz sauda jasaugha maqúldama hat alghandyghy kýn sayyn qarqyndap kele jatqan Manj-Shýrshit qauip-qaterinen ýreylengendikten bolsa kerek.

Múhtar Maghauinning «Qazaq tarihynyng әlippesi» atty kitabynda: «... Ziya-Panditanyng ghúmyrbayanynda: sol jyly qysta Hoshuudtyng Baybaghys bauyrynyng túnghyshy 1666 jyly Dalay lamadan «Sesen haan» ataghyn alghan, 1640 j. Halha-Oyrat qúryltayyna qatysyp jýrip óz bóligin Galdan Boshigtgha aiyrylghan t.s.s. Sheshen han Búrúttardy (qyrghyzdardy) baghyndyrdy» dep jazylghan. Búndaghy naqty derek - 1652 jyldyng qysynda Hoshauyt Óshirti-Sheshen han qyrghyzdardy shapqan. Uaqytsha biyligi, assa birer rudyng kólemimen shektelgen. Dәl osy kezende Qyrghyzdyng qalmaqqa bodan bolghany jóninde basqaday kuәlik joq...» dep jazady. Múhtar Maghauinning jogharyda tilge tiyek etip otyrghan esimi - Ochirt ataghy Sesen han qay jyly tughany belgisiz. Resey oqymystysy G.S.Lytkin ony 1604-1614 jyl aralyghynda tudy dep jazady. 1675 jyly ólgen osy tarihy túlgha turaly birneshe jerde azdaghan derekter qalghan. Taghy bir derekte Ochirt sesen han 1676 jyly Galdan Boshigtgha qoldy bolyp 1680 jyly Bor  tal degen jerde óltirildi deydi.

Biz tilge tiyek etip otyrghan Jәngir súltannyng Hóndlón tayshymen ara baylanysy jóninde de óte qúndy derekter tabyluda. Sol kezde Jem, Yrghyzdy mekendegen Hóndlón tayshy Jәngir súltanmen odaq qúrdy. Ol, Jәngirdi óz «ókil balasy» nemese «huuray hýý» retinde kóretin edi. 1646 jyly kóktemde, Qarataldyng basy, Kóksu ózenining boyynda Erdenebaatar huntayj әskeri men Hóndlón tayshynyng әskerlerining soghysy boldy [3, 68-69]. Búny keyingi tarihshylar «Hóndlón tayshy bolsa Jonghardyng Erdenebaatar huntayjy. Ho-Órlóg sekildi derbes handyq qúrugha qúmartty» degenmen baylanystyrady. Al naqtyly derek Qazaq-Oyrat soghysy 1652 jyly boldy da qan maydanda Salqam Jәngir qazagha úshyrady. Osy mәlimet Zaya bandida tarihyna qatysty H.Luvsanbaldannyng «Tod ýseg týýniy dursgaluud» atty enbekting 142-betinde: «1646 jyly Hóndlón Uvsh, Baatar huntayj men Ochirt huntayj әskerimen soghysugha baryp keshikpey jónge kelisti...» dep jazady. 1647 jyly Ochirt Sesen han Ilening Talghar degen jerinde qystady [14, 135-142].

Qalay desek te osy atalghan enbektegi «1646 jyly Hóndlón Uvsh pen Erdenebaatar huntayjynyng qaqtyghysy boldy» degendi Múhtar Maghauin qayta dәleldegenin kóremiz. Al osy eki túlghanyng jónge kelisken jylyn búl enbekte 1650 jyl dep kórsetedi [3, 136 b.].

«Zaya bandidanyng ghúmyrbayanynda» degen kitaptan Múhtar Maghauiyn: «Búl soghysta yaghny 1652 jyly Óshirti-Sheshen hannyn  úly on jeti jasar Galdama jekpe-jekte Jәngir handy óltirip, airyqsha erlik tanytty» degen silteme alady [3, 71 b.].

Múhtar Maghauinning aityp otyrghan búl deregi H.Luvsanbaldannyng «Tod ýseg týýniy dursgaluud» atty kitaptyng 143-betinde: «...Galdamba Ochirt Sesen hannyng balasy Erdenebaatar huntayjynyng qyzy Punsagdulmaadan tughan jiyeni...» [3, 143 b.] delingen.

Zaya bandidanyng tarihyna qatysty «Ay shuaghy» atty kitaptyng jýlgesinen saraptay kele biz, 1652 jyly Ochir Sesen hannyng Har tal (Qara tal) degen jerde qystaghanyn jәne osy jyly onyng sheshesi qaytys bolghanyn derekter nәtiyjesinde bilumen qatar, Ochirt Sesen hannyng qyrghyzdy iyelengeninen habardar bolamyz. Sonday-aq 1652 jyly Ochirt Sesen hannyng balasy Galdamba 17 jasqa tolghandyghyn kóremiz. Ochirt Sesen han 1665 jyly Kóksu degen jerdi mekendedi. Al 1666 jyly Tiybette Dalay lamadan «Dalay Sesen haan» ataghyn alady. 1667 jyly balasy Galdamba 32 jasynda qaytys boldy [14, 137-138].

1653 jyly Jonghar memleketining negizin salghan Baatar huntayj dýniyeden kóshti dep jazdy «Qazaq tarihy әlippesi»-nde Múhtar Maghauiyn. Alayda basqa bir derekterde 1663 jyly óldi deytin derek te kezdesedi. Osylaysha «Úly jarghynyn» aqiyesi dýniyeden ótse de onyng taq múragerligi ony ortanshy úly Sengening qolyna keldi. Sengening әieli Seveenjalmo hatan.

Taq múrageri retinde Erdenebaatar huntayjynyng ornyn basqan Senge әigili Baatardyng 5-shi úly bolsa kerek. Biz osy zertteuimizding basynda «Erdenebaatar huntayj ólgennen keyin balalary taqqa talasa bastady» dedik. Erdenebaatar huntayj ózinin  taq múragerin anyqtaytyn kezde ýlken qayshylyqtargha jol bergen sekildi. Múragerlikke layyq ýlken úly Sesen tayj bola túra onyng anasy tegi jaghynan qyrghyzdan bolghandyghy kedergi boldy. Sesen tayjygha taq jәne ataq-abyroydyng qay-qaysysy da  búiyrmady, ony eki inisi Zodovbaatar men Zorigt hoshuuchnyng kegin qaynata týsti. Erdenebaatar huntayj ózining eng sýiikti hatyny Torghauyttyng Ho Órlógting túnghyshy Shýhýr Daychinnan tughan Yuým Agasty asa qúrmetteytin edi.

Endeshe osy әielden tughan Senge, Galdan ekeuining biri múragerlikke layyqtanuy әbden mýmkin edi. Al Erdenebaatar huntayjynyng basqa әielderinen tughan Binder, Ongon, Bum, Dorjjav, Punsagdash Darma qatarlylar da taqtan dәmeli boldy. Sengeni kýlli Oiratqa yqpaldy túlgha etu maqsaty Erdenebaatar huntayjynyng oghan Ochirt Sesenning eng ayauly úly Galdmaanyng qyzy Anu Dәri hanyshayymdy aittyruynan dәleldenedi. Manj Shýrshitpen kelissóz jýrgizu, sauda sattyqtyng jolyn ashu, Tiybetten keletin din yqpalyn kýsheytu, Reseymen ara qatynasty jaqsartu niyetindegi Sengening baqtalastary óz aghalary Sesen tayj (Erdenebaatar huntayjynyng qyrghyz tekti әielinen tughan) jәne Zodovbaatar sekildiler boldy. Al Sengening ózinen keyingi inisi Galdan Boshigt. Sengening túsynda Altay týrkileri nemese Qúba qalmaqtar Oirat odaghyna enip Qazaq Ordasyna qaray shabuyl bastalady. Biraq qalmaqtar arasyndaghy alauyzdyqtyng saldarynan 1661 jyly Jongharlyqtar arasynan qaq bólinip 1663 jyly Emil hoshuuttary men dórvódter Edildegi  torghauyttargha qaray kóshti. Múndaghy eng ýlken qayshylyqty tuyndatushy kýsh - Hoshuud tayshylary Abylay men Ochirt Sesen tayshynyng arazdyghynan tuyndady [3, 74 b.].

Biz tilge tiyek etip otyrghan Abylay batyr Hoshuud tayshysy nemese hoshauyttyq. Baybaghys batyrdyng kishi әieli Sayhan Chýý hatannan tuady. «Sarny gerel» shejiresinde Abylaydy óz aghasy Ochirt Sesenge qarsy 30 jyl boyy kýresti dep keltiredi jәne 1650 jyldary Sar toghay (Shar tohoy) manyn mekendep Qytaygha 10 myng jylqy saudalady» dep keltiredi.

Sengening óz dәuirindegi on neshe jyl uaqytynda osynday almaghayyp oqighalar toghysy ótti. Ol aqyry 1670 jyly óz aghalary Zodovbaatardyng qolynan qaza tapty. Sengening ólgen túsy Manj-Shýrshitting (Múhtar Maghauin Chin manjyny  Shynmashyn, Shýrshitti kóne týrikshe Tabghash dep týsindiredi) býkilqytaydy qamtyghan kezenimen ózektes edi. Oral jotalarynan Tynyq múhiytqa deyingi alyp aimaqtyng tizginin ústau ýshin Resey  jantalasyp jatty. Osy tústa Galdan Boshigt (1670-1697) Tiybettegi qyzmetti qoldaryn Oiratqa egelik etuge jetti. Galdan 1644 jyly tughan. Erdenebaatar huntayjynyng 6-úly. Jas kezinen bastap Tiybette shәkirt. Biylikke kelgen kezinde  25 jasta edi.

Senge mert boluynan búryn  nemese 1666-1667 jyldary Halha-Mongholgha joryq jasady. Biraq, óz ishki jaghdayyn rettey almady jәne órshite týsti.  Onyng maqsaty da basqanyng jerin tartyp alu sayasaty basym boldy. 1667 jyly Altyn han nemese Sholay Ubashiyding eldi mekenin shauyp aldy. Aqyry Sengening ghúmyry óz aghalary Sóhýr Ubashy men onyng balasy Bagabandiylerding ymyrasymen bitti. Endigi kezekte biylikke Sengening inisi Galdan keldi.

Galdan biylikke kelisimen Oirattyng ishki jaghdayyn túraqtandyrudy kózdedi. Ol, óz әkesining jarghy bishiygine qosymsha «Galdan huntayjynyng joldau jarlyghy» atty qújat qabyldap ózinen basqa ýsh hannyng azdap qúqyghyn shekteumen qatar, noyandar men tekti shonjarlardyng jer iyemdenuine tәrtip ornatty. Osy zang boyynsha mal salyghy, úlystardyng qúzyretti noyandargha qarastylyghy qatarly mәseleler sheshimin tapty. Eng keremeti - qoladan baqyr tiyn jasap ainalymgha jiberdi. Múhtar Maghauiyn: «...Galdan jaqyn jegjattarynyng basyn iygizdi. Ákesining inisi Shoqyr (Sóhýr) Ubashyny  biylikten taydyrdy, Oirat úlysyndaghy bar býlikting múryndyghy bolghan Óshirti-Sheshen hannyng úlysyn shapty...» [3, 75 b.] dedi.

Býkil Jonghardy uysyna týsirgen Galdan Boshigt han 1678-1679 jyldary Shyghys Týrkistandy baghyndyrdy. Hami, Túrpan, Qashghariya, Jarkent óz iyeligine alghan onyng maqsaty Búqar, Sayram, Samarqan odan keyin Ferghanany alu edi. Orta Aziyada asa kýshti jaugershilik jýrgizgendigi ýshin  1678 jyly Tiybetting besinshi Dalay lamasy oghan «Boshogt» nemese tәnir jarlyghy boyynsha «Galdandanzan-Boshigt han» ataghyn berdi.

Al, Nyghmet Mynjany búl derekting Qytay derekterinde qalay jazylghanyn bylaysha keltiredi. «Patshanyng Shumo ónirin tynyshtandyru jobasy»-nyng I tomynda Jonghar huntayjylary ózderining Jungonyng qúramdas  bóligi ekendigin, búlar biylegen  territoriyanyng Chin patshalyghyna tәueldi iyelik bolghandyghyn moyyndap Ejen hangha (Ezen haan) ýnemi salyq tólep jәne manyzdy sayasy әskery mәselelerdi sheshude Ejenhannan núsqau súrap otyrdy . Mysaly, 1675 jyly Dalay Ý joghary biyleushisi Haldangha «han» ataghyn berip «Búshúkti han» dep ataghanda, Haldan búl ataqty bekitip berudi Chin ýkimetinen súrap ótinish jazdy» dedi. Al, Han-shy patshalyghynyng (Mongholdar Enhamgalan han.) Haldangha jibergen jarlyghynda: «...Haldannyng әkesining alym-salyq  tólep, tartu-taralghy joldap, patshagha adal bolyp kelgendigin..» atap kórsetedi [16].  Osyghan qaraghanda Qytay derekteri eng kóp salyq tóleushi Galdan Boshigt handy óz adamy retinde әspettep «әkelik meyirim» kórsetip otyrghandyghyn kóruge bolady.

Manj-Shýrshitting hany Han-shy (Enhamgalan)-ding jaqyn kómekshisi, uәziri fransuz әndigeri Jerbalionnyng aituyna qaraghanda hannyng Mongholdardan jinaghan jylqy týligi 32 jerde, әrqaysysynda 300 qúlyny bar aighyr ýiir sany 230-gha jetti dedi. Alayda tityqtaghan elding qamshylauy t.s.s әserlerden Galdan Boshigt han 1678 jyly ontýstik Shynjang ólkesin basyp aldy.

1681, tauyq jyly qazaq pen qalmaq arasyndaghy eki jýz jyldyq soghystyng jana kezeni bastaldy. Qazaq Ordasy ýlken qaterding aldynda túrdy. Taghy da Múhtar Maghauinning maghlúmattaryna jýginsek: «...Ghaldan-Boshúqty hannyng ózi bastaghan qalmaqtar jolyndaghynyng bәrin japyryp, býkil Jetisudy kóktey ótip, Shudan, Talastan asyp Arysqa jetedi.  Qazaqtyng qalyng ortasyndaghy Sayram qamalyn qorshady...»

Qytay derekterinde 1683 jyly Galdan Boshigt han Manj Chin patshalyghyna qarsy joryqqa attanghany jóninde derekter tabylyp otyr. Galdan Boshigt Syrdariya  boyyndaghy keruen joldaryn jәne  sauda kentterin basyp alu ýshin birneshe dýrkin joryq jasady. Resey elshisi IY.Vinkovskiy ol turaly bylay jazady: «Tauyq jyly (1681 jyly) Galdan Sayram qamalyn qorshady, it jyly (1682) Ile ózenining boyyn qystady. Donyz jyly (1683) qaytadan Sayram qalasyna joryq jasap, jazda Sayram qalasyn qiratty». Múhtar Maghauin deregine sýiensek: «1684 jyly Jazda Galdannyng inisi, Erdenebaatar huntayjynyng nemeresi Syban-Raptan Sayramdy basyp alyp , qalany qiratyp, halqyn qyryp joyyp, Qazaq Ordasynyng Úiyqty júrtyn oirandap, myng san tútqyn, qisapsyz oljamen Jonghargha oraldy».

Erdenebaatar huntayjynyng balasy Sengeden Sonomravdan, Sagaanravdan atty eki úl tudy. Sonomravdan Galdan Boshigt hannyng qasynda jýrip jastay qaza tabady. Tarihta Sagaanravdandy Syban-Raptan, Suan-Raptan dep atay bergen. Seveenravdan Senge hannyng ekinshi úly. Ol 1689 jyly Galdan Boshigt hannan bólinip ózin Jonghar hany dep jariyalaghan túlgha. Galdan Boshigt 1686 jyly qazaqtardy birjola yqtyrghannan keyin Tiybettegi Sodnomjams Dalay lamanyng alqauymen 1687 jyly ózining ordasyn Halha-Monghol jerine kóshiredi. Galdan Boshigt han Reseymen ara qatynasty jaqsartudy maqsat etumen qatar Qytaymen de sauda-sattyq baylanysty kýsheytudi kózdegeni bayqalady. Jonghariya jyl sayyn Qytaygha kóptegen elshilermen qosa 3000 saudagerding qúramynda sauda keruenin jóneltip otyrdy. Sonynan Manj Qytaydyng Han-shy (Enhamgalan) hany sauda kórermenderine shek saludyng saldary Oirat hany Galdan Boshigtynyng zyghyrdanyn qaynata týsti. Galdan Boshigt han Manj-Shýrshit egeligine moyynúsyna bastaghan monghol noyandaryn da jau sanady. Manj-Shýrshit hany Enhamgalan 1687 jyly Galdan Boshigtygha han ataghyn berui - Oirat-Halhanyng noyandarynyng arasyndaghy baqtalastyqty órshite týsti[12, 182-183].

Galdan Boshigt han 1689 jyly halha-Mongholdy biriktiru ýshin kýreske shyghyp nәtiyjege jete almady. 1691 jyly «Dolnuuryn chuulgan» atty qúryltay shaqyrylyp halhanyng kóptegen atqaminer noyandary Javzandamba dinbasynyng talabymen Manj-Shýrshitting qol astyna birjola ótti. Manj-Shýrshitting Mongholdy iyelenuining bir tәsili - hannyng hanshasyn Monghol әndigerlerine  әieldikke berip, Manj Shýrshit lauazymdylaryna monghol qyzdaryn qalyndyqqa beru boldy. Búnyng bir aighaghy Manj-Shýrshitting Shuni-chjy (Eeveer)-ding hatyny monghol teginen atastyryldy. Manj hanyna kim satylyp jaramsaqtansa, tartu taralghy, jol-joralghy úsynsa sonyng alshysy onynan týsetin boldy. Sonday satqyngha «Sayn noen han» ataq dәrejesin úsynylatyn edi. Ataq-abyroy, lauazym, danq-daqpyrt sol satqyndyq jasaghan pendege layyqtaldy. Manj ýkimeti kelisimen kóne monghol ataq dәrejelerin shektedi de, Chin van, Jýn van, beyd, beys, týshee gýn, gýn qatarlylardy ýkilep әkimshilik biylik jýrgizushining mindetin atqardy. Al, ýkimetke siyspaghan bos moyyn noyandargha tórt dәrejeli «tayjy» ataghyn úsyndy.

Monghol noyandarynyng kimde kimi Manj Shýrshit hanynyng qyzyna ýilense oghan «tavnan» nemese «efý» degen ataq úlyqtaldy. Han qazynasynan bólinip beriletin jalaqyny (pýnlýý) manj ýkimetining ataq dәrejesinin  ýlkeninen kishisine qaray layyqtap birinshi dәrejeli - Chiyn-vangha 2000 lan kýmis (1 lan kýmis 37,3 gramgha ten) 25 jaghaly torghyn jalaqy (pýnlýý) berilse altynshy dәrejeli - gýnge 200 lan kýmis, 7 jaghaly torghyn alatyn edi. Van (Uan) ataghy ishinen Chiyn, Jýn delinip bas dәrejeli boldy. Chiyn-van ishinen Hoshoy Chiyn-van, Chiyn-van dep ekige bólindi. Jýn-van Manj Shýrshitting jogharghy tórt lauazymynyng ekinshisi retinde әspetteldi.

Beyl - Jýn-vannan keyingi tete oryn, beys - ýshinshi, gýn - tórtinshi dәreje. Tayjiler ýshin bas dәrejeli tәijige 60 týtin, ekinshi dәrejeli tәijige 12 týtin, ýshinshi, tórtinshi dәrejeli tәijige 4-8 týtin «hamjlaga» berildi. Al, tәijige 40-100 lan kýmis, 4 jaghaly torghyn jalaqy (pýnlýý) berildi.

Galdan Boshigt 1697 jyly nauryzdyng 13-i kýni elu ýsh jasynda dýniyeden ótti. Galdan Boshigt hannyn  ólimi turaly Múhtar Maghauin ózining әigili «Qazaq tarihy әlippesi» atty kitabynyng 81-betinde: «...Galdannyng jeke basyn ghana emes, onyng ústanghan jolyn da kindik imperiyasy bolashaghy ýshin qaterli iske balaghan Ejenhan (iani E) әli de quaty mol qontajygha qarsy tórt jýz myng әsker shygharady. Ýsh taraptan birdey qyspaqqa týsken,  bar jasaghynan airylghan Ghaldan Boshúqty han 1697 jyly nauryz aiynda u iship óldi...» dedi.

«baiolke.com» sayty