Ghalymjan Toraqty. «Eki eli auyzgha tórt eli qaqpaq»
Pikirtalas alany retinde ózin-ózi әldeqashan dәleldegen «Ayt Parkke» kelgen Preziydenttikten ýmitker tórt kandidattyng ókilderi ótken aptada jurnalistermen kezdesti. Anany-mynany sóz qyldy. Qamshy saldyrmay, qayyru bermey kósilgenderi de, jetekke jýrmey taqyptan auytqyp, auajayylyp ketkenderi de boldy. Birsózben aitqanda, kandidattar qanday, ókilderi de sonday ekenine jәne bir mәrte kóz jetti. Qaradýrsin jiyngha nazar audarugha mәjbýrlegen búl joly ydys-ayaq syndyrugha uaqyt tarlyq etken kandidat QASYMOVtyng ókili boldy.
Pikirtalas alany retinde ózin-ózi әldeqashan dәleldegen «Ayt Parkke» kelgen Preziydenttikten ýmitker tórt kandidattyng ókilderi ótken aptada jurnalistermen kezdesti. Anany-mynany sóz qyldy. Qamshy saldyrmay, qayyru bermey kósilgenderi de, jetekke jýrmey taqyptan auytqyp, auajayylyp ketkenderi de boldy. Birsózben aitqanda, kandidattar qanday, ókilderi de sonday ekenine jәne bir mәrte kóz jetti. Qaradýrsin jiyngha nazar audarugha mәjbýrlegen búl joly ydys-ayaq syndyrugha uaqyt tarlyq etken kandidat QASYMOVtyng ókili boldy.
Jiyndy jýrgizushi Núrlan ERIMBETOV myrzanyng «Bilibordtar qansha túrady?» degen qarapayym ghana saualyna otyrysqa keshigip kelip, entigip otyrghan Ghanekenning shtabynyng basshysy «Óte qymbat! Aqylgha syimaydy» dep jauap berdi. Núrlan myrza «Sonda qansha?» dep taqymdap qoymay qoydy. Ózgelerding ne aitqany qazir esimde joq, al, Qasymovtyng shtabynyng basshysy: «Ony dәl aitu mýmkin emes. Bilmeymin. Tipti, osy mәselege qyzyqqan da emespin. Sebebi, Ortalyq saylau komissiyasy kandidattargha berilgen azghantay aqshanyng ózin «anau - anda, mynau - mynda» dep bólip berdi. Barlyq kandidatqa birdey summa berdi. Ortalyq saylau komissiyasy qansha qarjyny bilibordqa, qansha qarjyny qay telekanalgha, qay gazetke audaruymyz qajet ekenin jәne taghy anau-mynau shyghynnyng bәrin jazyp-syzyp berdi. Ol qarjydan shtabtargha týk te týsken joq. Biz ol qarjyny jaran-jaghar maygha, jol shyghyndaryna tóley alghan joqpyz. Sondyqtanda men bilibordqa qansha qarjy júmsaghanymyzdy qazir tap basyp aita almaymyn. Sebebi búl mәselemen bizder ainalysqan joqpyz» ,- dep qyzdy-qyzdymen shynyn aityp saldy. Mynaday jauap miyn zyrq etkizgen Erimbetov myrza «Bәse, osynau bilibordtardy Sizderge әldekimder syilay salghanday kórinushi edi» dep qana sóz qosty.
Eger, men Gýldana NÚRPEYSOVA hanymdy dúrys týsinsem, taqqa talasqan ýsh «ýmitkerdin» nasihatyn qanday telekanaldar men gazetterding jýrgizetini jogharydan - Ortalyq saylau komissiyasynyng tarapynan belgilenip qoyylghan bolyp shyqpay ma?! Oida joqta úiymdastyrylghan jarysqa oida joqta qosylghan kandidattardyng saylaualdy ýgit júmysynyng barlyq «tynys-tirshiligin» Ortalyq saylau komissiyasy tikeley qadaghalap, baqylap, baghyp otyruy qoldanystaghy zandylyqty ayaq asty etip, ýmitsiz «ýmitkerlerdi» qoldap, solargha «senip», bir ay boyy alashapqyn bolghan júrtty qorlau emes pe?! Biylik tender degen itayaqtan sarusu ishkizip otyrghan búqaralyq aqparat qúraldary atauly tayly-túyaghy qalmay «saylau ta-ma-sha ótti, zang búzushylyqtar bolghan joq» dep qaqsap jatqan әdil de taza ótken saylauymyzdyng syiqy osy bolsa jetisken ekenbiz! Dey kelip aitarym, dәl múnday jaghdayda 95,5% dauys jinaghan «jenimpazdy» kezekti jenisimen qúttyqtaudyng ózi shapqa týrtkenmen birdey әreket qoy, júrtym-au.
«Qazaqstan» aptalyghy