Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2568 0 pikir 8 Sәuir, 2011 saghat 03:50

Qazaqstandaghy Monarhiyalyq Kapital jýiesining evolusiyasy (jalghasy)

Monarhiyalyq kapitaldyng qúrylu kezenderining etaptary

1. 1. kezeng 1991-1997 jyldar

1991-1997 jyldary biylikte kapitalister toby boldy.

Qazaqstandaghy býgingi taptar 1991 jyldan bastap qúryla bastady. Osy jyldan bastap 1997 jylgha deyin elding jetekshisi kapitalister tobyna ýmit artty. Nelikten degen súraqty sheshu kerek?

Onyng eki sebebi boldy.

Birinshi sebebi, osy jyldary birynghay ortalyqtanghan sheshimder qabyldanghan joq, sondyqtan ne shygharu kerek? Qayda shygharu kerek? Qanshagha satu kerek? Jәne t.b. súraqtar tuynday bastady, biraq ne isteu kerek ekenin az adamdar ghana týsindi. Tek qana kapitalister múnday alasapyrandy jaghdayda sheshimder taba bildi. Olar Qazaqstan tauarlaryn shetelge satudy jәne basqa elderge tauarlardy jetkizudi, el aumaghy boyynsha tauarlardy satudy jәne jetkizudi qysqa merzim ishinde jónge keltirdi.

Monarhiyalyq kapitaldyng qúrylu kezenderining etaptary

1. 1. kezeng 1991-1997 jyldar

1991-1997 jyldary biylikte kapitalister toby boldy.

Qazaqstandaghy býgingi taptar 1991 jyldan bastap qúryla bastady. Osy jyldan bastap 1997 jylgha deyin elding jetekshisi kapitalister tobyna ýmit artty. Nelikten degen súraqty sheshu kerek?

Onyng eki sebebi boldy.

Birinshi sebebi, osy jyldary birynghay ortalyqtanghan sheshimder qabyldanghan joq, sondyqtan ne shygharu kerek? Qayda shygharu kerek? Qanshagha satu kerek? Jәne t.b. súraqtar tuynday bastady, biraq ne isteu kerek ekenin az adamdar ghana týsindi. Tek qana kapitalister múnday alasapyrandy jaghdayda sheshimder taba bildi. Olar Qazaqstan tauarlaryn shetelge satudy jәne basqa elderge tauarlardy jetkizudi, el aumaghy boyynsha tauarlardy satudy jәne jetkizudi qysqa merzim ishinde jónge keltirdi.

Sóitip olar, qanday tauarlardyng óndiruin qalpyna keltiru jәne saqtap qalu turaly sheshim qabyldady. Olar, súranys kóp bolghan tauarlardy óndirumen qatar, shetelden tasymalday bastady. Aytyp ketetin jayt, sol tauarlardy óndiru kezinde kapitalister osynday әreketter jasau arqyly qoghamnyng iygiligi turaly mýlde oilamady. Olar ózderining jeke bastarynyng qamyn, ózindik qordy qaytip úlghaytsam dep qana oilady. Biraq, kapitalizm zany, adamdargha qajetti tauar men qyzmet týrin úsynu arqyly ghana qordy úlghaytay alatyny belgili. Ózge jaghdayda kapitalist erte me, kesh pe, әiteuir, qúldyrau shegine jetetini aiqyn.

Ekinshi sebebi, búrynghy sosialistik iydeologiya jenilis tapqan jaghdayda, janadan jengen iydeologiyanyng ókilderi sol kapitalistter boldy. Búl qajetti platforma iydeologiyalyq túrghydan qaraghanda, jana payda bolghan kapitalisterge qysqa uaqyt ishinde qoghamdaghy biylikti óz qolyna shoghyrlandyruyna jaghday tughyzdy. Eger 1997 jyldan keyin, qazirgi basqarushy, kapitalisterge degen senimin әri qaray jalghastyryp, sonynda biylikti solardyng qolyna tabys etkende, búl jaghday bylaysha ayaqtalar edi. Sonda ol ekonomikalyq túrghydan kapitalisterdi, alghashqy jinaghan qorlaryn últtyq ónerkәsip pen auylsharuashylyghyna júmsaugha mәjbýr etetin edi, al shiykizattan týsetin últtyq tabysty óndiristi qayta qarulandyrugha, aimaqtyq tauar óndirushilerge tura jәne qosymsha subsidiya retinde jiberuge júmsalatyn edi. Búl jaghdayda Qazaqstan Ontýstik Koreya, Singapur, Malayziya siyaqty memleketterding jolymen baghyt alatyn edi, al bizding jetekshimiz Mústafa Kemal, Ly Kuan Yu, Mohatriha Muhamad siyaqtylardyng qatarynda bolar edi. Biraq sonda da, monarhiyalyq kapital jýiesin qúrugha bet búryldy.

2.2. kezeng 1997-2002 jyldar

Monarhiyalyq kapital mýsheleri óte az (birneshe janúyadan kóp emes), sondyqtan monarhiyalyq kapitaldyng jýiesin qúruda, kóp sandy taptardyng kómegi qajet. Osy kezde Monarhiyalyq kapital qanday tapqa sýiene alady? Ol, tek kana adamdargha shynayy biylik jýrgize alatyn taptargha sýienedi. Adamdardy jaqsy biyley alu qabiletine qanday taptar iye? Búl eki tap. Áriyne, - kapitalister men bay-sheneunikter. Mysaly, kapitalist zauyttyng iyesi retinde ózining qyzmetkerlerine búiryq beru mýmkindigine iye, sonday-aq milisiya bastyghy nemese әkim de osynday mýmkindikke iye. Atalghan eki tapqa da birdey sýienuge bola ma? Joq, әriyne bolmaydy.

Onyng eki sebebi bar.

Birinshi sebebi, kapilalister, bay-sheneunikter ýshin taptyrmaytyn asyraushy tap bolyp tabylady, búl eki tap - antogonister. Ekinshi sebebi, Monarhiyalyq kapitaldyng jәne kapitalistterding negizgi maqsaty men qyzyghushylyqtary әrtýrli, soghan qaramastan olar ekeui birigip bay-sheneunikterge qarsy shygha alady. Sondyqtan Monarhiyadyq kapital sýienish retinde bir ghana tapty tandaydy. Búl, әriyne,  bay-sheneunikter. Nege? Adamdardy kapitalisttermen teng biyleytin sheneunikter Monarhiyalyq kapitaldyng bergen búiryqtaryn oryndamaytyn bolsa, olardy júmystan bosatyp, ornyna búiryqtaryn oryndaytyn ózge bireudi qoygha bolady. Al, kapitalistti ornynan bosata almaysyn, óitkeni, onyng kýshi onyng qyzmetinde emes, onyng kýshi oghan tiyesili óndiris jabdyqtarynda. Olardyng aktivterin de alyp qoigha bolady, biraq ony alyp qoyghannan keyingi bastalatyn shuy men mashaqaty, bay-sheneunikti júmystan bosatugha qaraghanda әlde qayda kóp bolady. Sondyqtan, monarhiyalyq kapital zang shygharu men qúqyqty qorghau tәjiriybesin engizuge, «әrbir basatyn qadamyna» sheneunikting rúqsatyn alugha mәjbýrleuge bet búrdy.Búl Monarhiyalyq kapitaldyng baylargha qoldau kórsetude tólemi jәne bay-sheneunikterge sýienetin bastapqy qúrylym jýiesining qalyptasuynyng bastalu kezeni.

QDT qúryluy kapitalisterding osy qúrylym jýiesimen kýresuge әreketi boldy, olar bay-sheneunikter men Monarhiyalyq kapitaldyng kýshine qarsy dayyn bolmaghandyqtan, jenilis tapty.

Endi  osy surettep otyrghan kezenning basynan bastap ayaghyna deyin Qazaqstandaghy barlyq taptardyng jaghdayyn qarastyrayyq. Taptar turaly mәlimetterdi biz 2001 jyldan bastap keltiremiz, óitkeni, Qazaqstannyng statistikalyq qyzmeti tek qana osy kezden bastap adamdardyng tabys dengeyi men búl taptargha kiretin adamdardyng sanyn shamamen baghalaugha bolatyn mәlimetterdi jariyalay bastady.

2001 j. Taptardyng jaghdayy

Tap

Kiris kózderi

Sany

Dollarmen shaqqandaghy jyldaghy taptyng jalpy kirisi

Dollarmen shaqqanda jylyna 1 adamnyng ortasha kirisi

Monarhiyalyq kapital (biyleushi tob)

Shiykizat satqannan kelgen kiris

8

207 937 954

25 992 244

Bay-sheneulikter

 

94 804

546 682 357

 

1. Tender ótkizgennen keyingi payda.

10% tender ótkizuden kelgen kiris,

50% jer satudan kelgen kiris

2 244

270 233 257

120 425

2. Paraqorlyqtan alghan payda.

Para alu ýshin zandy qoldanu

92 560

276 449 100

2 987

Kapitalistter

Biznesten kelgen kiris

105 191

2 481 467 421

 

Qalalyq

 

97 345

2 137 352 938

 

1. iri

 

11

197 836 800

17 985 164

2. ortasha

 

2 648

1 293 157 163

488 352

3. mayda

 

94 686

646 358 975

6 826

Auyldyq

 

7 846

344 114 483

 

1. iri

 

3

32 373 295

10 791 098

2. ortasha

 

591

206 771 282

349 867

3. mayda

 

7 252

104 969 906

14 475

Proletariat

jalaqy

1 305 900

854 385 075

 

1. Qalalyq

 

1 110 015

800 320 815

721

2. Auyldyq

 

195 885

54 064 260

276

Qyzmetkerler

jalaqy

2 557 400

2 421 694 834

 

1. Intelliygensiya

 

1 617 966

1 155 227 724

714

2. Jaldama qyzmetkerler

 

658 934

932 391 610

1 415

3. Memlekettik qyzmetkerler

 

280 500

334 075 500

1 191

Ózine ózi jumys isteytinder

Derbes kiris

2 835 500

4 480 285 026

 

1. Qalalyq

jalaqy

981 615

2 369 618 610

2 414

2. Auyldyq

jalaqy

1 748 688

2 110 666 416

1 207

Lumpen proletariat

Túraqsyz kiris

1 452 033

 

 

Zeynetkerler

Zeynet aqy

1 749 126

708 396 030

405

Studentter

stiypendiya

440 700

61 257 300

139

1-17 jasqa deyingi balalar

 

4 324 948

 

 

Qazaqstan halqynyng barlyq jiyny

 

14 865 610

 

 

 

2002 j. Taptardyng jaghdayy

Tap

Kiris kózderi

Sany

Dollarmen shaqqandaghy jyldaghy tabtyng jalpy kirisi

Dollarmen shaqqanda jylyna 1 adamnyng ortasha kirisi

Monarhiyalyq kapital (biyleushi tob)

Shiykizat satqannan kelgen kiris

8

184 777 115

23 097 139

Bay-sheneulikter

 

94 804

729 967 941

 

1. Tender ótkizgennen keyingi payda

10% tender ótkizuden kelgen kiris,

50% jer satudan kelgen kiris

2 244

364 367 739

162 374

2. Paraqorlyqtan alghan payda.

Para alu ýshin zandy qoldanu

92 560

365 600 202

3 950

Kapitalistter

Biznesten kelgen kiris

115 841

3 179 062 526

 

Qalalyq

 

107 869

2 745 829 138

 

1. iri

 

11

247 296 000

22 481 455

2. ortasha

 

3 000

1 780 212 418

593 404

3. mayda

 

104 858

718 320 720

6 850

Auyldyq

 

7 972

433 233 388

 

1. iri

 

3

40 466 618

13 488 873

2. ortasha

 

600

263 931 958

439 887

3. mayda

 

7 369

128 834 812

17 483

Proletariat

jalaqy

1 364 400

1 395 099 000

 

1. Qalalyq

 

1 227 960

1 349 528 040

1 099

2. Auyldyq

 

136 440

45 570 960

334

Qyzmetkerler

jalaqy

2 665 800

2 860 997 872

 

1. Intelliygensiya

 

1 691 384

1 393 700 416

824

2. Jaldama qyzmetkerler

 

694 016

1 104 179 456

1 591

3. Memlekettik qyzmetkerler

 

280 400

363 118 000

1 295

Ózine ózi jumys isteytinder

Derbes kiris

2 678 700

4 356 965 316

 

1. Qalalyq

jalaqy

911 601

2 286 295 308

2 508

2. Auyldyq

jalaqy

1 651 252

2 070 670 008

1 254

Lumpen proletariat

Túraqsyz kiris

1 380 658

 

 

Zeynetkerler

Zeynet aqy

1 690 500

769 177 500

455

Studentter

stiypendiya

514 700

76 690 300

149

1-17 jasqa deyingi balalar

 

4 345 648

 

 

Qazaqstan halqynyng barlyq jiyny

 

14 851 059

 

 

«Dana jol yntaly toby»

«Abay-aqparat»

Jalghasy bar

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458