Ol kezde Kәusar bes jasta edi. Bal balalyqtyng bazarynda sayran salyp jýrgen shaghy. Montighan sәby jýzine mayda-mayda búira shashtary jarasyp-aq túratyn. Sondyqtan bolar әjesi ony «Aq qozym» dep erkeletetin. Kýndelikti keshkisin sabaq dayyndaugha kirisetin eki әpkesining birde qalamyn, birde dәpterin tartyp alyp oinaytyn kishkentay Kәusardy olar da renjitip kórgen emes. Ýiding kenjesi bolghan song әkesi men anasy da onyng qalauyn eki etpey, aitqanyn qylyp otyratyn. Birde anasy Ayzat qalagha biraz uaqytqa ketip qaldy. Onyng ketui múng eken, ýiding ishi kónilsiz bop shygha keldi. Ákesi de júmystan keshteu keledi, al tamaqty ýlken әpkesi Janar jasaydy, kishi әpkesi Samal ýy jinaydy. Kishkentay qyz anasyn saghyna bastady. Peshting týbinde kýreng jipti domalatyp tastap, shәli toqyp otyrghan әjesining qasynda jaqyndap kelip, onyng bauyryna kirip ketti.

– Áje, apam qashan keledi?

– Erteng keledi, kýnim. Ol saghan bópe әkelmekshi.

– Bó-pe? Kәusar әjesining jýzine antaryla qarady.

– IYә, kýnim, bópe. Mynanday kishkentay ghana, – әjesi oghan quyrshaqty ústap kórsetti. Sen ony besikke salyp terbetesin, әn aityp beresin. Sosyn sol bópeni sen «bauyrym» dep ataysyn.

– Al ol meni «Kәusal» deydi me? Ol әdettegidey «r» dybysyn «l»-gha ainaldyryp jiberdi.

– Joq, Aq qozym, ol әzir sóiley almaydy.

Sol týni Kәusar biraz uaqytqa deyin úiyqtay almay jatty. Ertenine apasy keletinin, onyng qolynda kishkentay ghana bópe bolatynyn elestetti. Sonan song ol bópeni kóterip әkelip, quyrshaghynyng janyna qoyady. Búghan qarap ol «Kәusal» deydi. Ekeui qosylyp әn aitady, by biyleydi. Tәtti qiyaldardyng jetegine ergen kishkentay qyz sәlden keyin ghana úiqy qúshaghyna enip ketti.

Tanerteng Kәusar oyanghan kezde bәri mәre-sәre bolyp jýr. Janar bazardan әkelgen tәttilerdi ýstel ýstine qoyyp, әjesi bauyrsaq pisirip jatyr. Samal da әdetinshe ýy jinap jýr. Bәrining jýzinde quanyshtyng izi bar. Ol ornynan túryp, qol jughyshqa jaqynday bergeni sol eken, syrtqy esik ashylyp, әkesi men apasy kirdi. Apasynyng qolynda – bópe! Kәusar jýgirip baryp apasyn qúshaqtay aldy. Janaryna ýiirilip ýlgirgen saghynyshtyng jasy kishkentay kirpikterinen ýzilip týsip jatyr. Apasy qolyndaghy sәbiydi әkesine ústatyp, qyzyn bauyryna basty. Ol túnghysh ret anasynyng ystyq qúshaghyn, onyng tanghajayyp iyisin sezindi. Kishkentay sausaqtarymen onyng jýzin ayalay ústap, әlsin-әlsin betinen sýiip jatyr. Jandaryna kelgen әjesi:

– Áy, shyraqtarym-au, saghynyshtaryng basylghan shyghar. Batyrymyzdy ortamyzgha alayyq. Ishke kirinder, – degen kezde baryp, anasy men qyzynyng qúshaghy әreng ajyraghan.

Naghyz qyzyq sodan keyin bastaldy. Qúndaqtaghy sәbiydi barlyghy birining qolynan biri alyp, quanysyp jatyr. Eki әpkesi de bópening jýzine erekshe yqylaspen ýnile týsip, búghan nazar da salghan joq. Ákesi men apasy da onyng janynan ainalshyqtap shyqpaydy. Kәusardyng qabaghy týiile bastady. Ishin birtýrli sezim biylep ketti. Ózin eshkimge kerek emes ekenmin dep oilady da, tórgi bólmege qaray jýgire basyp kirip ketti. Jayly túrghan kórpege qúlaghan kýii, óksip-óksip jylap jiberdi. Onyng dauysyn estigender dereu janyna jetip keldi. Ásirese, әjesi bәiek bolyp jatyr.

– Aq qozym, ne boldy saghan? Kýnim-au, nege jylaysyn? Bireu úrysty ma?

Ol bolsa óksigin basa alar emes. Bar aita alghany:

– Men... men eshkimge kelek emespin. Meni eshkim jaqsy kólmeydi.

Búl jylaydy, al qalghandary oghan kýlip jatyr.

– Qoshaqanym-au, biz seni bәrinen artyq jaqsy kóremiz. Ol bópe – sening bauyryng ghoy. Biz ony saghan ósken song kómektesedi, sening aitqanyndy tyndaydy dep alyp keldik emes pe?! Al sening búl qylyghyng qalay? Sen endi kishkentay emes, ýlken qyz boldyn! Búnyng bópeden úyat bolady. Ol seni estip jatyr, – dep anasy arqasynan sipap júbatqannan keyin ghana jylauyn eriksiz toqtatqan. Sonan song eki kózin alaqanymen uqalay týsip, bópening janyna keldi. Ony kishkentay qúshaghyna alyp, tomtighan betine úzaq qarap otyrdy.

– Apa, ol mening «bauylym» eken ghoy, – dedi shattana til qatyp.

Ýy ishi dastarqanda úzaq otyrdy. Bәri Ayzat joq kezde ýide ne qyzyq bolghanyn jarysa aitty. Tek Kәusar ghana úiyqtap jatqan bópesining janynan shyqpay qoyghan. Joldasy júmysqa, qyzdary mektepke ketkennen keyin ot jaghugha qamdanyp, syrtqa qaray bettegen Ayzattyng janyna Mayra әje keldi.

–  Aynalayyn, kelin, sen jas bosanghan jansyn. Ózindi jyly ústap jýr. Myna shәlini sen ketken týni toqyp bastap edim. Býgin bitirdim. Beline baylap jýr, – dep kýreng shәlini kelinining qolyna ústatty. Ayzattyng jýzi alabúrtyp ketti de, enesin qúshaqtay aldy.

– Rahmet, apa! Rizamyn sizge!

– E, jaryghym. Abaylap jýrshi.

Daladaghy qystyng ayazyna qaramastan kishkentay ýiding qyzuy mol bolatyn. Byldyrlaghan sәbiyding tili, ana men balanyng mahabbaty, ene men kelinning syilastyghy, otbasynyng yntymaghy – bәri-bәri shanyraqtyng shattyghyn kirgizip, erekshe bir núrgha bólep túratyn. Sonday bir kýni syrtta úiytqy soqqan aq borannyng ýskirik jeli úyaday ghana ýiding ishin bir qaryp ótkendey boldy. Kishkentay Armandy emizip bolyp, belindegi kýreng shәlini besikke qymtay jauyp dalagha shyqqaly jatqan Ayzat esik tútqasyn ústaghan kýii úzynynan jerge súlap týsken. Oqystan shyqqan dauysqa elendegen Mayra әje búl kórinisten jýregi atqaqtap shygha keldi. «Aynalayyn-ay» dep jylap jýrip, ony ýige sýirey kirgizgen de, dereu úly Marattyng júmysyna habarlasqan. Maratpen birge jetken jedel-jәrdem Ayzatty zembilge salyp alyp, auruhanagha qaray attanghan. Eshtenege týsinbey antaryla qarap túrghan Kәusardy әjesi men әkesi besikting janyna otyrghyzyp, ózderi de asyghys syrtqa bettegen edi.

Kәusar sәbiyding jylaghan dauysynan oyandy. Dereu Armannyng janyna baryp, besikti terbete bastady. Sol kezde ghana әli ot jaghylmaghan ýiding suyqtyghyn sezip, denesi de tonazy bastaghan edi. Qansha terbetse de, kirpik ilmey «ingәlap» jylay bergen bauyrynyng  ýstin anasynyng kýreng shәlisimen qymtay berdi. Al, sәby bolsa jylaghanyn qoyghan joq, kerisinshe, ýdete týsti. Ony qalay júbataryn bilmey qinalghan kishkentay qyz bauyryn ayap, onymen birge qosyla jylady. Sol mezette mektepten kelgen eki әpkesi Janar men Samal da tabaldyryqtan attay sala bir orynda qozghalmay túryp qalghan. Sәlden keyin ghana ekeui sómkelerin tastay salyp, kishkentaylardyng janyna jýgire jetip, bauyrlaryn júbata bastady. Ápkelerine mәn-jaydy týsindirmek bolghan Kәusar:

– Apam qúlap qaldy. Ony bileulel alyp ketti. Ájem men әkem de olalmen bilge ketti, – dedi eki kózi jautan-jautang etip. Eki әpkesi bir-birinen kóz aiyrmay qaraghan kýii ýnsiz otyryp qaldy.

Sol týni ýy ishi kishkentay Armanmen birge qosyla jylady. Óitkeni, Ayzat sol kýii oralghan joq. Ayaq astynan kóterilgen qan qysymy tike migha shapshyghan. Apasyn súraghan Kәusargha bәri «ol alysqa ketti, endi kelmeydi» dedi. Al, Kәusar olargha sengen joq.

– Ótilik, ol maghan bópe әkeluge ketti. Elteng keledi,–dep apasynyng kýreng shәlisin qolynan tastamay ústap jýrdi. Biraq, apasy Aq qozysyna qaytyp kelmedi. Al әjesi bolsa, tótennen kelgen qayghyny kótere almay, tósek tartyp jatyp qaldy.

Sýrensiz kýnder syrghyp qana ótip jatty. Kәusardyng әkesi kýnde júmysynan kesh keledi. Janar әpkesi tamaq dayyndaydy. Al Samal ýy jinaydy. Tek Arman ghana qayta-qayta jylay beredi. Ayzattyng qaytqanyna eki jyl ótkennen keyin tughan-tuystary jinalyp, «auru apana, kishkentay balalaryna qaraydy» dep Maratty qoyarda-qoymay ýilendirip tyndy. Ýige kelgen Laura–bir qyzy bar kelinshek.

Birde sabaqtan kelgen Kәusardy tosyn jay kýtip túrdy. Sómkesin tastap, bólmesine kirgen ol óz tósegining ýstinen Lauranyng qyzy Anardy kórdi. Qolyna ýlken qayshy ústaghan ol kýreng shәlini qiyp otyr eken. Kishkentay jýregi shym ete qalghan Kәusar dereu baryp ony shapalaqpen salyp qalghan. Erke qyzynyng anyray jylaghan dauysyna jýgirip jetken Laura Kәusardy júlqylay ústap:

– Ólgen sheshenning shәlisimen birge joghal! – dep, esikke qaray iyterip jibergen. Jas jýregin túnghysh ret kek kernegen qyzdyng kózinen sonda jas shyqpay qoyghan. Tek jerde jatqan shәlining qiyndylaryn qolyna jinay bergen edi.

Ýsh jyldan keyin әjesi de dýnie saldy. Al búlardy әkesi internatqa ornalastyrdy. Taghdyr olardy tym erte eseytken edi. Ápkeleri birinen song mektep bitirip, qalagha oqugha ketti.

Birde Arman Kәusargha quanyp keldi. Qoly tolghan tiyn.

– Ápke, qarashy, synyptastastarym jәrmenkeden týsken aqshany maghan berdi! Kýshti emes pe? Kәusardyng boyyn ashu kernep ketti. Namystan kishkentay qoldary dir-dir etedi. Armandy jetelegen kýii onyng synybyna jetip bardy da, apayynyng ýsteline tiyndardy tastay saldy.

– Keshiriniz, biz kómekke múqtaj emespiz! Rahmet!–dep syrtqa bettedi de Armangha qarap:

– Eshkimge jalynyshty bolma! Ensendi tik ústap jýr!–dedi.

Sodan keyin bólmesine asyghyp jetken ol apasynyng shәlisin qúshaqtay ústap bulygha jylady. Nasymtan órtenip jylady. Sәl uaqyttan song kóz jasyn sýrtip tastap, sabaghyna ketti.

Sol týni Kәusar biraz uaqytqa deyin kóz ilmedi. Anasyna, әjesine qúran oqydy. Bauyrlarynyng amandyghyn tiledi. Jastyghynyng astynan kýreng shәlini alyp, keudesine qoydy. Sonan song oghan «Biz baqytty bolamyz, apa» dep ishtey sert berdi de, jaylap janaryn júmdy. Anasy elestedi. Qyzyn búrynghyday bauyryna tartyp, betinen sýiip jatyr. Al Kәusar keudesindegi shәlini qúshaqtady.

Uaqyt-keruen ótip jatty. Ápkeleri túrmysqa shyqty. Ózi qalagha oqugha týsti. Arman ýlken azamat boldy.

Jataqhananyng balkonynda ýlken qalanyng jolyna kýlimdep qarap Kәusar túr. Qolynda kýreng shәli. Ishinen әldene dep kýbir etti.

Keyin ol shәlini eshkim qayshymen qiya alghan joq. Al Kәusardyng jýregin eshqanday qystyng ayazy tondyra almaghan edi.

Ásem Qúlmanova, Astana qalasy

Abai.kz