Júma, 22 Qarasha 2024
Bizding sheneunik 13633 39 pikir 18 Qazan, 2018 saghat 11:00

Darigha Nazarbaeva: "Orys tilin úmytpay, qytay tilin ýireninder"

Almatyda qalalyq belsendi jastarmen kezdesken Parlament Senatynyng deputaty Darigha Nazarbaeva qashanghy әdetine basyp eldi auyzyna qaratatyn birqatar mәlimdemeler jasady. Elding jay-kýiin jaqsartudyng jalghyz joly shetelge jaltaqtau dep biletin Darigha hanym almatylyq jastargha jatpay-túrmay qytay tilin ýireninder dep kenes berdi.

- Qytay tilin oqyndar. Men múny qadap aitamyn. Últshyl patriottar meni osy pikirim ýshin sógip jatady. Biraq, bolashaq sonda dep oilaymyn. Qytay naryghynyng mýmkindigi sheksiz. Halqynyng sanyn aitsanyzshy. Qanday is bastamanyz, milliarder bolyp shygha kelesiz, - dep tamsanghan senator Qytay naryghynda milliondar shashylyp jatqanyn aityp jinalghan jastardyng auyzynyng suyn qúrytty.

- Orys tilin úmytugha bolmaydy. Biz ortaq ekonomikalyq, kedendik aimaqtamyz. Shekara arqyly da esh kedergisiz ótuge bolady. Búl - ýlken artyqshylyq, sondyqtan ony paydalana biluimiz kerek. Kez kelgen isti qolgha alghanda osy naryqtardaghy súranys turaly oilanu kerek. Odan bólek, búl - beybitshilikti saqtaudyng eng jaqsy tәsili, - dep jalghady sózin Darigha Nazarbaeva.

Kórip otyrsyzdar, Darigha hanym jastargha "óz ana tilderindi ýireninder" dep jaq ashqan joq. Orys tilin úmytpay, qytay tilin ýireninder dedi. Ári osy altyngha bermes aqyl-kenesterining bәrin óz týsiniginde mýlde úmytugha bolmaytyn tilde aitty. Salauatty senatordyng osy sózderinen keyin onsyz da sәl ghana demep jiberseng sheteldik bolyp ketuge beyim jýrgen jastar oilanyp-aq qalghany ras. Oilanghanda - bolashaghymdy qay shetelmen baylanystyrsam eken dep bas qatyrghanyn aita keteyik. Oilanbaghanda qaytedi, qytay tilin bilse milliarder bolyp ketuge mýmkindik mol eken. Al orys tilin bilse shekaradan ótuden esh qiyndyq kórmey, kedendik aimaq degen «óte ýlken» kenestikti erkin sharlaytyny taghy bar.

Negizi Darigha Nazarbaevanyng qazaqstandyqtardy qytay tilin mengeruge shaqyryp jýrgenine birneshe jyldyng jýzi boldy. Onsyz da Qytaydyng elimizge yqpaly jyldan-jalgha úlghayyp kele jatqanyn bәrimiz kórip otyrmyz. Darigha hanymnan dәris alghandar erteng Qytay kommunisteri Qazaqstangha kelse, qyzyl tu kóretip shyghyp kýtip alatyn shyghar myna týrimen.

Senator Almatydaghy kezdesu barysynda sóz etken taghy bir taqyryp balalargha jynystyq qatynas jayly 11-13 jastan bastap ýiretu boldy. Qazaqtyng ghasyrlar boyy «úyat bolady» dep tәrbiyelep kelgen balasyn Darigha hanym úyatsyzdyqpen tәrbiyelemekshi kórinedi.

- Qanshalyqty erterek bastasaq, sonshalyqty jaqsy nәtiyje beredi. 18 jasty kýtip otyra bermey, 11-13 jastan bastap kontrasepsiya turaly týsindiru kerek. Sebebi kenestik kezde bolmaghan jynystyq qatynastyng jarnamalary qazir ghalamtorda tolyp túr, - degen Darigha Nazarbaeva sheteldegi tәjiriybeni mysalgha keltire otyryp, balalardyng sanasyn erte jastan oyatu kerektigin algha tartty. Kýnde bola bermeytin kezdesu sәtinde senatordyng jastargha otbasyn josparlau men saqtap qalu turaly aqyl-kenes aitqany әbden oryndy. Alayda halyqtyng ghasyrlar boyy qalyptastyrghan әdebin qayyryp qoyyp, ata-ana besikten beli shyqpaghan balasymen jynystyq qatynas jayly ashyq әngimelessin dep kesip-pishuding keregi joq edi dep esepteymiz.

Tyrnaq astynan kir izdegenimiz emes. Halyq el aldynda jýrgen túlghalardan ýlken ýmit kýtedi. Biyliktegi kisiler elding jyrtyghyn jamap, qisyghyn týzese eken deydi. Alayda bildey senator bizding jastargha ne ýiretip jýr degen súraq mazalaydy. Darigha Nazarbaevanyng jastarmen kezdesu barysynda izdenis pen iskerlik, oqu men bilim, talap pen maqsat - osynyng barlyghy jastar boyynan tabyluy tiyis asyl qasiyet dep bastaghan kenesine quana qúlaq qoyghan edik. Biraq ol kisining osy asyl qasiyetterding bәrin qytay men orys tilin ýirenuge telip qoyghanyna narazylyghymyz bar.

Quanysh Qappas

Abai.kz

 

39 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1444
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5199