Ukraindyq pravoslaviyelyq shirkeuding avtokefaliyasy Reseyding «Ýshinshi Riym» geosayasy diny tújyrymdamasyn joqqa shyghardy.

2014 jyly Resey men Ukrainanyng arasyndaghy bólinu men Ukrainada revolusiyagha ótti. Ótken aptada, sol sebepti, hristian әlemindegi eng manyzdy oqighanyng biri boldy. Onyng aldaghy jyldarynda búl elder arasynda diny jәne tipti zayyrly qatynastargha da qatty әser etedi.

Ukrainany óz baqylauynda ústau ýshin Reseyding sarapshylary 2014 jyly revolusiya men soghys tughyzdy, búl 10 mynnan astam adamnyng ómirin qaza etti. Búl jana daghdarys tereng tarihy tamyrlargha ie jәne aldaghy jyldary ol kóptegen elderding diny jәne zayyrly baylanystaryna әser etui mýmkin.

Osy aptada Orys pravoslavie shirkeui Pravoslavie ýstemdik etetin jәne Ukrain pravoslav shirkeuine tәuelsizdik beru turaly sheshim qabyldaghan Konstantinopolidik Patriarhatymen baylanysyn búzghanyn jariyalady. Búl sheshim Mәskeuding Qyrymdy anneksiyalauymen jәne Ukrainanyng shyghysynda separatisterdi qoldaumen tikeley baylanysty, degenmen, ukraindar 1686 jyldan beri jәne olardyng shirkeui Reseyge baghynyshty bolghanyna narazylyghyn tudyrty. Biylghy jyly Ukraina preziydenti, parlamenti jәne ukrainalyq diny ókilderi Konstantinopolidik Patriarhatynyng basshysy Varfolomeyge óz shirkeuding tәuelsizdigin - nemese shirkeude aitylghanday, avtokefaliya berudi úsyndy.

Búl oqighalar Ukraina ýshin tarihy men sayasy túrghydan óte manyzdy bolady. Onyng negizinen pravoslaviyelik halqy ýsh negizgi shirkeu arasynda bólinedi. Kiyev Patriarhatynyng jana tәuelsiz ukrain pravoslaviyelik shirkeui yqpalyn tiygizedi jәne eng aldymen, shirkeuler men basqa shirkeulik mýlikti Mәskeudegi yurisdiksiyadaghy shirkeuden alugha tyrysady.

Kóptegen jaghdaylarda hristiandyqtyng tarihynda bólinu payda bolghanda, búl bólu tek doktrinanyng ghana emes, sonday-aq naqty sayasat pen últtyq mýddelerding arqasynda tuyndady. Kanondyq súraqtar sayasy minez-qúlyqty anyqtay alady, al sayasat kóbinese shirkeuding ainalasyndaghy oqighalardy damytudy talap etedi. Ekumenistik Patriarhat shirkeulerdi avtokefaliyamen qamtamasyz etkende jәne shirkeu zandarynyng mәselelerin sheshkende ghana ózining ghasyrlar boyghy qúqyghyn qorghay alady. Konstantinopolidy 330 jyly Konstantin vizantiyalyq imperatory qúrghan jәne «Jana Riym» retinde Rimden keyin ýstemdik diniy-geosayasy doktrinasyn oilap tapqan. 1054 jyly bólingennen keyin Konstantinopoli Shyghysta basty shirkeu boldy. Osmanly týrikterining Konstantinopolidy basyp alghannan keyin payda bolghan qiyn jaghdaygha qaramastan, Týrkiyadaghy shirkeuler men qauymdardyng sanynyng tómendeuine qaramastan, Ekumenistik Patriarhat búl ýstemdik qúqyqtardy әrdayym qorghaumen boldy.

Resey pravoslaviyelik әlemi ózining kóshbasshylyghyn «Ýshinshi Riym» dep baghyndyrghysy keledi, ol orys shirkeuining 1448 jyly Konstantinopoli Patriarhatynan tәuelsizdik alghan sәtten bastap, Resey biyligi Shyghys jәne Batys hristian shirkeulerine ózining býkil dýnie jýzinde pravoslaviyelyq hristiandyqta basshy men biriktiru sayasatyn jýrgizdi. 1453 jyldan keyin kóptegen pravoslaviyelyq hristiandar, sonyng ishinde grekter, týrikterden qútqaru ýshin Reseydi panalaydy.

Biraq býgin Resey ghasyrlar boyghy ýstemdiginen airyldy. Ukraina últtyq biregeylikti qalyptastyryp, Europalyq Odaqpen jәne Qúrama Shtattarmen baylanystardy nyghaytuda.

«Ýshinshi Riym» әlemdik biylikke Mәskeudin  geosayasy men diny tújyrymdamasyn joqqa shyghardy. «Avtokefaliya - bizding songhy tórt jylda jýzege asyryp kele jatqan jәne bolashaqta jýzege asyrylatyn bizding europalyq jәne ukrainalyq strategiyalarymyzdyng bóligi», - dep Ukrainanyng basshysy óz mәlimdemesin jasauy, Ukrainanyng diny túrghyda tәuelsizdikke qol sozghanyn anghartady.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz