Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 9749 5 pikir 23 Qazan, 2018 saghat 09:58

Elimizdegi 1500 auyl jer betinen mәngilikke joyylady

Keshe Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Madina Ábilqasymova  Soltýstik Qazaqstan oblysynda bolashaghy joq 40 qa juyq auyl joyylatynyn mәlimdedi.

Ministrding aituynsha, Soltýstik Qazaqstan oblysy tym ýlken. Jәne, әrqaysynda 50-den asa túrghyny bar 100-den astam eldimeken bar eken. Sol shaghyn eldi-mekenderdi iri auyldargha qosu arqyly budjettik shyghyndardy ýnemdeuge bolatynyn aitty.

IYә, qazir auyldaghy jappay júmyssyzdyq jastardy qalagha keluge mәjbýrleydi. Al, jastar ketken son, auyldaghy tirshilik te bәsendeytini belgili.  Tәuelsizdik alghan jyldardan beri elimizde birneshe auyldardyng bolashaghy joq dep tanylghan. Mәselen, Batys Qazaqstan oblysynda  2003 jyly 47 auyldyng “bolashaghy joq” bolsa, uaqyt óte kele ol auyldardyng sany 52-ge jetken. Al, 2015 jyly Aqtóbe oblysyndaghy Bógetkól, Tasqoja  jәne Qazaqstan auyldary kartadan joyylghan. Sonda auyldardyng ahualyn onaltamyz degen keshendi sharalardyng esh nәtiyje bermegeni me?

Al, Shyghys Qazaqstanda osy uaqytqa deyin 69 auyl men eldi-meken qanyrap bos qalghan. Qazir odan da kóp boluy mýmkin.

Jalpy, qazir elimizde 7 myngha juyq auyl bar eken. Olardy Ýkimet “bolashaghy bar”, “jaghdayy ortasha” jәne “bolashaghy joq” dep ýsh sanatqa bólgen.  Áriyne, “bolashaghy joq” degen asa auyr sóz. Biraq, býginde elimizde 1500 auylgha osynday qara tanba basylghan.

Kórshimiz Reseyden bir mysal. 2016 jyly premier-ministr D.Medvediev halyqty shekara manyndaghy aimaqtargha qonystandyru turaly arnayy qauly qabyldaydy. Jәne jurnalisterge bergen súhbatynda “Reseyde qarausyz qalghan birde-bir eldimeken bolmauy tiyis. Kórshiles Qazaqstannan keletin orystar shekara boyyndaghy auyldargha qonystanady” degen.

Al, ontýstiktegi kórshimiz Ózbekstanda  auyldargha qatysty “bolashaghy joq ” degen úghym mýlde kezdespeytin kórinedi.

Bizde auyldardyng әl-auqatyn arttyrugha tyrystyq. Tipti, memlekettik baghdarlamalar  da  qabyldandy. Biraq, odan nәtiyjening shamaly bolghanyn kórip otyrmyz.

Tipti, bolashaghy bar degen auyldardyng keybiri jaryq pen sugha, jol men әleumettik nysandargha múqtaj bolyp otyrghany aitylyp ta, jazylyp ta jatyr. Basqa ónirlerdi bylay qoyghanda, múnday auyldar Almaty men Astananyng tónireginen de kóp kezdesedi.

Qoryta kelgende, elimizdegi 1500 auyldyng keleshegi kýmәndi dedik. Demek, endi ol jerlerge Ýkimet nazar audarmaydy. Biraq, el ketkenmen jer qalady ghoy. Sondaghy jerding taghdyry ne bolmaq?  Ol jerler jekemenshikke satylyp, latifundisterding  “iygiligine” ainalmay ma?

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

 

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5442