Býgingi keyipkerimiz aitqanday, «shynayy ónerdi jany súlu adamdar jasaydy. Biraq qazirgi kýni, bayyptasanyz, óner tuyndysyn jasau, shygharmashylyq dýnie tudyru az eken. Jahandanu dәuirinde aqparat tasqynynyng astynda ómir sýrip otyrghan son, jaqsy dýniyeni elding iygiligine jaratu ýshin kýreskerlik te qajet eken. Jalpy, minez bolmasa, adam óz iydeyasyn jýzege asyrudyng jolyn taba alar ma edi? 
Q.Quanyshbaev atyndaghy qazaq memlekettik akademiyalyq muzykalyq-drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi, Qazaqstannyng halyq әrtisi, rejisser, kinossenarist Talghat Temenovpen súhbat ýstinde osynday oy kelgen…

Qashan qarasang bәigege týskeli túrghan sәigýliktey typyrlap, aduyn minezin tanytyp túratyn túlghamen biz az-kem әngimelesip, túshymdy oi-pikirlerine qanyq boldyq.

Alghashqy ólenim 5-shi klasta jaryq kórgen

– Osydan ýsh jyl búryn ónertanushy Óten Ahmet «Astana aqshamy» gazetine siz turaly «Tanys ta beytanys Temenov» degen taqyryppen maqala jazghan eken. Sonda sizding bala kýninizde birese jurnalist, birese jazushy, endi birde filosof bolghynyz kelgenin aitady… Kino týsirmes búryn proza jazyp, ónerge әdebiyet arqyly kelgeninizden habardar edik. Biraq Óten aghamyzdyng maqalasyn oqyghan song týigenim: siz aldynyzgha bir biyik maqsat qoyghan siyaqtysyz, sol biyikke shyghar ýsh joldy kórgen siyaqtysyz… Endeshe ol biyik qanday biyik? Sizding ómirlik múratynyz ne?

– Qiyn súraq… Shynghys Aytmatov: «eng ýlken qiyndyq – әrbir kýnindi adam bolyp ótkizu» deydi. Men ýshin de әrbir kýnimdi adamgershilikpen ótkizsem, odan artyq múrat joq. «Adam bop keldim ómirge, adam bop ketsem – tilegim» deytindey.

Negizgi múrat – sol. Adam ózining shuaghyn, jaqsylyghyn manayyna shasha bilui kerek. Shygharmashylyq adamy bolu manyzdy emes. Taksist bolsang da, adal, adamdargha jaqsylyq oilap túratyn taksist bol. Aspaz bolsang barmaghynnan bal tamghan, әr júmysyn adal, yqylaspen isteytin aspaz bol. Múnyng bәri – adamdyqtyng belgisi. Adamnyng negizgi múraty ýsh nәrseden túrady. Birinshiden, ózing adamshylyghyndy saqtay biluing kerek. Ekinshiden, úrpaq qaldyra bilu kerek. Ýshinshiden, ózinning qolynnan kelgen dýniyeni, jaqsylyqty, izgilikti núryndy aldymen óz basyna, sosyn manayyna, sodan keyin halqyna tiygize bil. Al talant – Allanyng adamgha bergen syiy. Allanyng bergen syiyn sen eldin, halyqtyng iygiligine júmsay bilsen, ol týgesilmeydi. Ár adam ómirge kelgen song qolynan kelgenshe ony janartyp, jaqsartyp ketui kerek.

– Janaghy jurnalist, filosof, jazushy kәsibinen siz qanday úqsastyq kórdiniz? Nelikten biyik múratynyzgha osy ýsh jol ghana aparady dep oiladynyz?

– Men ónerge poeziya ar­qyly kelgenmin. Alghashqy ólenim 5-shi klasta oqyp jýrgenimde jaryq kórgen edi. Bala kýnimnen әdebiyetke qúmar boldym. Odan keyin ylghy oy qúshaghynda jýrgen song filosof bolamyn dedim… Sodan keyin óner jolyna týstim. Taghdyrdyng adamdy ainaldyryp-aynaldyryp, shiyrlatyp alyp kelip, óz jolyna salatyny bolady. Mysaly, Oralhan Bókeev akterlikti oqyghan. Aleksandr Vampilov ta akterlik fakulitetke týsken. Búlardyng bәri – ómir qaqpaylap-qaqpaylap kelip, ózining jolyna týsirgen túlghalar. Múny qazaqtar «joly bolghan, perishtesi bar adamdar» dep aitady. Adam retinde, keyipker, túlgha retinde taghdyrym meni de osy­­lay ónerge alyp keldi. Men osyghan quanam. Bo­yymdaghy jaqsylyqqa, súlulyqqa, ónerge, poe­ziya­gha qúmarlyq, ishte janyp túrghan bir sham bolmasa, men qaytkende de búl salagha kelmeytin edim.

«Teatr kóbeyse, týrme azayady»

– Siz student kýninizde әke-sheshenizge kó­mektesu ýshin aula sypyrushy bolghan ekensiz.

– Aula sypyrushy bolyp Mәskeuge oqugha keterimde júmys istedim. Almatyda 105 mektepte qarauyl bolyp istedim.

– IYә, tazalyqty saq­tau­gha júmys iste­diniz… Ádebiyet, kino, teatr – búlar da adamnyng jan tazalyghyn saqtaugha baghyttalghan óner. Endi osy óner qoghamdy izgilendiruge, qoghamdaghy adam janyn tazalaugha yqpal ete alyp otyr ma?

– Keshe ghana dýniyeden ozghan Sherhan Múrtazanyng «Teatr kóbeyse, týrme azayady» degen sózi bar edi. Onyng ekinshi jaghy, teatr adamdy estetikagha, súlulyqqa, poeziyagha, ónerge, jaqsylyqqa jeteleytin jer. Meshitte tek uaghyz aitylatyn bolsa, búl jerde sonyng ýzindileri sahnadan kórsetiledi. Kezinde kino shyqqan kezde, elding kóbi búdan keyin teatrgha eshkim barmaydy dep oilady. Álemdi kino jaulap alady dedi. Odan keyin teledidar shyqty. Ol kezde kino da óledi dedi. Shyndyghynda, ólmeydi eken. Óner atauly sala-salagha bólinip, birin-biri tolyqtyryp túrady eken. Olardyng barlyghy bir-birimen ýndes. Bәri de adamnyng jan-dýniyesin bayytyp, jan-jýregine әser etedi. Ruhany denge­yin ósiredi. Adamdar Ayt merekesinde aittaytyn kezde ýiinen juynyp-shayynyp, tazalanyp, jaqsy kóilegin kiyip shyghady. Ol ruhaniy-fiziologiyalyq tazalyqtan ótedi. Al teatr adamnyng janyn, jýregin, oiy men sezimin tazalap otyrady. Sondyqtan, ol qoghamda ýlken ról atqarady. Sony týsingendikten, Resey «2019 jyl – teatr jyly» dep jariyalady. Óitkeni teatrdyng alatyn orny orasan. Belinskiyding «tobyrdy halyq etetin – teatr» degen sózi bar. Kóne grek zamanynan beri teatrdyng boluy onyng qashan da adamdy tәrbiyeleu mekeni bolghanyn kórsetedi. Qogham ózgerip otyrady, teatrdyng formalary da ózgerui mýmkin, biraq negizgi missiya­sy – adamnyng janyn, adamnyng sezimin, aqyl-oyyn tazalap, damy­tu mindeti saqtalyp qalady. Son­dyqtan qansha qoghamdyq formasiya ózgerse de, ózgermeytin eki nәrse bar: onyng biri – din. Qansha ghasyr ótse de, haq dinder ózgergen joq. Ras, onyng da aghymdary payda boldy, biraq dәstýrli dinder adamdy qashan da jaman joldan, aramdyqtan, qylmystan arashalap kele jatyr. Al ózgermeytin ekinshi nәrse, ol – ruhaniyat. Mysaly, kez kelgen adam ómirge keledi, ósedi, mektepke barady, oqidy, júmys isteydi… Biraq adamnyng aldynda bylay jýrseng – sot, bylay jýrseng – prokuratura, bylay jýrseng – ÚQK, bylay jýrseng – әsker, bylay jýrseng – qarjy polisiya­sy, bylay jýrseng – Ishki ister ministrligi… Búlardyng barlyghy – adamdy qorqytyp, ýrkitip túratyn mashina. Ony oryssha «mashina davleniya» deydi. Olar da – qoghamda tәrtipti, qauipsizdikti saqtaugha júmys isteytin oryndar. Biraq búl qyzmetti atqaratyn kelesi sala – óner men ghylym. Óner men ghylym óz missiyasyn dúrys atqarmaghan kezde oghan din kelip qosylady. Oghan dәstýrli dinder ghana emes, әrtýrli aghymdaghy dinder de aralasyp jatyr. Bizding key jastarymyzdyng dәstýrli dininen, ata jolynan adasyp, basqa aghymdargha ketui – sol bilim men ónerding jetispegeninen. Ol adamdardyng óner men bilimnen, ghylymnan alys túrghanynan. Sondyqtan, óner búrynnan bar, bolghan jәne bolady da. Abay da «tughanda dýnie esigin ashady ólen, ólenmen jer qoynyna kirer denen» degeni sondyqtan.

– Jana jastardyng ózge diny aghymdargha ketip qalyp jatqanyn aittynyz. Jalpy songhy jyly bizding qoghamda qylmys az bolghan joq. Denis Tenning ólimi, bala zorlaytyndardyng kóbengi, úrlyq, tonau, kisi óltiru… Osynyng bәri óner men bilimning qoghamgha jetpey jatqanynan ba?

– Jetpey jatqanynan. Óitkeni qazirgi úrpaq – kitap oqymaytyn úrpaq. Barlyghynyng otyratyny – instagramm men feysbuk. Barlyghynyng aldanysh etkeni – kompiuter oiyndary. Kitap oqu búl ónerding óneri, qiynnyng qiyny bolyp ketti. Adamgha ne­ghúrlym tehnikalyq mýmkindik kóbeygen sayyn adam soghúrlym jalqaulana bastady. Qanshama kitaphanalar túr. Biraq jastar oghan baryp, kitap oqyghysy kelmeydi. Ras, kerek aqparatty internetten-aq taba alady. Búl internetting damyghany bir jaghynan jaqsy, biraq ekinshi jaghynan, múnyng bәri adamdy jalqaulyqqa, sayranqúmarlyqqa, danghazalyqqa, daraqylyqqa aparyp jatyr. Adamnyng qolyn baylap, kózin baylap otyr. Adam tehnikalyq jaghynan qansha biyikke kóterilse, ruhany jaghynan soghúrlym tómendep barady.

Kórkem ónerdi týsinbeytin baladan qatygez adam shyghady

– Jastar qazir ins­tagramnan hayp, taghy basqa birdeneler kóredi. Keshke deyin internetti qyzyqtap otyrugha bar. Olardyng betin beri qaratyp, shynayy әdebiyetke, ónerge, teatr­gha tartudyng joly qaysy?

– 2000 jyldardan bastap «teatrgha, balalar spektakline biylet mәjbýrlep satpandar, balalardy zorlap aparmandar» degen ýrdis payda boldy. Bala jeti jasqa kelgende biz balagha únay ma, únamay ma, úiqysy qana ma, qanbay ma, barghysy kele me, kelmey me – oghan qaramay, balalardyng bәrin mektepke alyp baramyz. Nege? Balalar әrip tanyp, bilim aluy kerek. Sol sekildi nege balalardy mektepten bastap ónerge tәrbiyelemeymiz? Kezinde patsha zamanynda nege balalardy balet, suret salu, til ýiretu, logikalyq oilau qabiletin jetildiru kurstarynda oqytty? Olargha nege bala kezinen osynday sabaq berdi? Óit­keni búlardy bala kezden oqytpasa, ýlkeygende qiyn bolady. Qazaqta «kәri orystan músylman shyqpaydy» degen sóz bar. Ósip, denesi qatyp ketken balany baletke tәrbiyeleu qanday qiyn bolsa, adamnyng jany men jýregi de ósip, qatayyp ketkennen keyin kórkem ónerdi qabylday almauy mýmkin.

Sondyqtan biz úrpaqqa bala kýninen janyna núr sinirip ýiretuimiz kerek. Shet elderde, bayqasanyz, mulitfilim­derge bir ghylym salasy sekildi qaraydy. Ol aqymaq­tyghynan emes. Balany kish­kentay kýninen mulit­filimmen tәrbiyeleydi.

Mulitfilim­di kórip otyryp, olar súlulyqqa, kórkemdikke ýiir bolady. Sonymen birge eseyedi, jetiledi. Qazaqta búryn әjeleri nemerelerine ertegi aityp beretin. Ertegi tyndap jatyp balalar úiyqtap ketetin. Sosyn sol ertegini týsinde kóretin. Ol týs balany armandau­gha ýiretetin. Allanyng adamgha bergen eng ýlken syiynyng biri – arman, armandau, yaghni, jaqsylyqqa úmtylu. Múqaghaliyding «armanda janym, armanda» dep jazghany da sondyqtan. Biraq balalar ne kórip ósse, sony armandaydy.

Biz shekarany bekitkenmen, aqparattyq kenistikke shekara qoyghan joqpyz. Qanshama aqparat syrttan kelip jatyr. Basqany ait­pay-aq, kórshi memleket Qytaydy alayyqshy. Olar jylyna myndaghan kino týsiredi. Biraq ózde­rining territoriyasyna syrttan bar bolghany on-aq kino kirgizedi.Nege? Óitkeni bolashaq úrpaq Qytaydyng dәs­tý­rimen, әdet-ghúrpymen, qytay muzykasymen, qy­tay mentaliytetimen tәrbiyelenedi. Búl – ýlken memleketter­ding ýlken saya­saty. Biz – jas memleketpiz. Biraq biz de ónerding missiyasyn dúrys paydalana biluimiz kerek.

– Siz «teatrgha balalardy zorlap әkelmeu kerek» degen dúrys emes dep otyrsyz. Búl sózdi «ózi teatr basshysy bolghan song teatrgha kórermen jinau ýshin ghana aityp otyr», yaghny óz mýddesi ýshin tughan oy dep oilauy mýmkin.

– «Bidaydyng baratyn jeri – diyirmen» demekshi, biz spektakliding bәrin kórermen ýshin qoyamyz. Ol ótirik emes qoy. Al kórermenning ýlken-kishisi bolmaydy. Býgingi jas balalar – ertengi ýlken kórer­men. Olargha bala kýninen teatr arqyly janyn tәrbiyelep ýiretu kerek. Ol ózderine de, qoghamgha da jaqsy. Búryn balalardy moldalar oqytqan, odan keyin gimnaziyalarda oqytty. Býgin mektep bar. Sol sekildi balalardy jas kezinen ónerge tәrbiyelemese, bolmaydy. Horeografiya uniyversiytetinde nege olardy 9-10 jasynda biyge ýiretedi? Óitkeni odan keyin sýiegi qatayyp ketedi. Teatr da solay. Balalar bala kezinen ruhaniyatqa, әdebiyetke, ónerge jaqyn bolmasa, keyin odan qatygez adam shyghuy mýmkin. Balany da, ýlkendi de gazet-jurnalgha jazyl, kitap oqy dep ýgitteu, kýshteu, meninshe, dúrys qadam.

Eki tóldi qatar emgem

– Teatrgha ketkeli kinodan qol ýzip qalghan joqsyz ba?

– Nege?! Jazda mening ssenariyimmen jazylghan «Bizding qalanyng kishkentay hanzadasy» filimi Qytaydyng Sindao qalasyndaghy kinofestivalide kórse­tildi. Sol filimde basty keyipkerdi somdaghan Aralbay Tóleubek «ýzdik akter» atandy. Qazir de ssenariy jazyp otyrmyn.

– Qazir qanday ssenariy jazyp otyrsyz?

– Múhtar Áuezovting «Qaragóz» dramasy negizinde «Ayqaragóz» degen kórkem filimining ssenariyin jazyp otyrmyn. Sosyn Sofy Smataev ekeu­miz birge jazghan «Kógildir taksi» degen piesany segiz seriyaly kinossenariyge ainaldyrudamyn.

– «Qazaqstan» últtyq arnasynyng tapsyrysymen ba?

– IYә.

– Osy arnada «Sudaghy iz» degen kinoserialy­nyz kórsetilip edi. Kórermen jaqsy qabyldaghan. Biraq ol 12 bólimnen keyin toqtap qaldy. Nege?

– Onyng toqtap qaluyna sol kezde iydeologiya salasyn basqarghan túlghalar kinәli. «Temenovting kinosyna aqsha bóluding qajeti joq» dep, kinony týsirilip jatqan jerinen toqtatyp tastapty. Áytpese, ol telehikaya emes, kóp seriyaly kórkem filim bolatyn. Ssenariyi tolyq dayyn, qabyldanyp qoyghan. Ár seriyasy shetinen týsirilip, dayyndary efirge jiberilip otyrghan edi. Múnday kórkem filimder seriyasyn bizde menen basqa eshkim jasaghan emes. Onyng «ukladkasyn» bólek jasap, dybysyn qaytadan jazyp shyqqam. Ol erekshe filim bolatyn. Eger «Qazaqstan» arnasynyng qazirgi basshylary sol serialdyng jalghasyn týsireyik dep úsynys aitsa, men qarsy bolmas edim.

– Satybaldy Narymbetov aghamyz «menimen birge oqyghan keybir kurstastarym 33-34 filim týsirip ýlgerdi. Al men bar bolghany jeti-aq filim týsirippin. Búl mening jalqaulyghymnan emes» dep, kino ónerine bar qabiletin arnauyna mýmkindik berilmey otyr­ghanyn aityp edi… Sizde qalay? IYdeyalary­nyzdy jýzege asyrugha jaghday jasalyp jýr me?

– Satybaldy Narymbetovten, bolmasa, Ermek Túrsynovtan aiyr­mashylyghym – men eki tóldi qatar emgen adammyn. Shygharmashylyq adamyna qay salanyng ókili bolsang da, eng negizgisi – ózinning oiyndy, ózinning negizgi iydeyandy, aitaryndy qanday jolmen bolsa da halyqqa jetkizu. Osy túrghydan kelgende, teatr da maghan mýmkindik berip otyr. Men sekildi eki salany bólip-jarmay, qatar ústaghandar kóp. Mysaly, italiyalyq rejisser Franko Djeffiyrely kino da, operalyq spektakli de qoya beredi. Reseylik Mark Zaharov teatrda da rejisser, kino da týsirip jýr. Mening ústazym Soloviev ta – әri kino, әri teatr rejisseri. Andron Konchalovskiy de solay. Búl endi qatyp qalghan nәrse emes. Qanday formatqa sýienetini әrkimning óz oiyna, óz talantyna baylanysty.

Ájualap jatqandary – qazaqtyng kempir-shaldary

– «Preziydent osydan birneshe jyl búryn tarihy filimder týsirilsin» dep tapsyrma bergen edi. Siz «Tomiriys», «Zarina» taghy basqa ssenariyleriniz baryn aitqansyz. Olardy kino týrinde qashan kóruimiz mýmkin?

– Ony qarjy bóletin adamdar biledi. Al men dayynmyn.

– Bir súhbatynyzda «teatrgha zamanauy dramaturgiya jetpeydi» degen ekensiz.

– Kenestik kezende teatr ashu sayasat boldy. Sheteldik piesalardy qoyghyzdy, tapsyryspen óz qalamgerlerimizge de piesalar jazdyrdy. Olargha tólenetin qalamaqy mólsheri joghary edi. Bir jaqsy piesa jazghan dramaturg onyng qalamaqysyna bir mashina ala alatyn. Al qazir jaghday ózgergen. Qa­lamaqy tym az. Al biz búrynghy dramaturgiyalyq shygharmalardyng kóbin qoya almaymyz.

– Nege?

– Dramaturgiya býgingi kýnmen ýndes boluy kerek. Al biz tapsyryspen jazdyrayyq desek, qalamgerge dúrys qalamaqy qoy kerek. Bizding Mәdeniyet ministrliginde qazir óte jaqsy dýniyeler bar. Konkursqa biraz dýniyeler kelgen. Dey túrghanmen, teatrgha degen kózqaras qazir ózgerip bara jatqan siyaqty. Býgin qarasanyz, әr jerde bir-bir әzil-syqaq teatry bar. Astanada da Qabatovtyng teatry ashyldy. Óitkeni ol – kórermenge shyghatyn qysqa jol. Biraq olardyki bir kýndik dýniyeler. Jaqynda әkimshilikte bolghan jinalysta da aittym, býginde yrjaqay-tyrjaqay teatrlar kóbeygen. Ekrannyng bәrinde әjualap jatqandary – qazaqtyng kempir-shaldary. Olar bizding ata-analarymyz ghoy. Olar ómirin qiynshylyqta, joqshylyqta ótkizgen, biz solardy kýlkige ainaldyryp otyrmyz. Biz nege olardy dәriptemeymiz? Nege alaqangha salyp ayalamaymyz? Domalaq analar, Shynghys Aytmatovtyng «Tolghanaylary» emes pe osy әlemdi ústap túrghan? Biz ata-әjelerimizdi kýlkige ainaldyryp otyryp úrpaqty nege tәrbiyelep jýrmiz? Yumordyn, satiranyn, әzil-syqaqtyng da bir shegi boluy kerek qoy. Biz ýlkenderimizdi kýlkige ainaldyryp, teatrda kelemejdep otyrsaq, bizding balalarymyz erteng qariyalarymyzdyng ýstinen attap kete beretin bolyp óspey me? Búl da tәrbiyening bir týri. Ekrangha qarasan, kileng annan qashqan, mynnan qashqandar. Kino dep úsynyp jýrgenderining kóbi – sabynnyng kóbigi sekildi maghynasyz әngimege, maghynasyz kýlkige toly dýniyeler… Búghan toqtau qoiy kerek. Ruhaniyattan, ónerden, tazalyqtan júrday úrpaq tәrbiyeleyik demesek, biz teatr, óner degen nәrsege dúrys, janasha kózqaraspen qarauymyz kerek.

Ángimelesken Nәzira Bayyrbek

Abai.kz