Nege T.Ásemqúlov onyng shygharmalaryna  «qazaq әdebiyetindegi gotikalyq prozanyng basy» degen bagha berdi? Tildi paydalanuda minimalizmdi ústanyp, bir nemese jarty paraqpen-aq әngimesin týiindey salatyn jazushy kim?

IYә, ol – Madina Omarova. Onyng shygharmalarynyng ereksheligi – sózding az, sóilemning qysqa qúrylyp, oghan ýlken maghyna ýsteuinde. Ony oqymaysyn, oilanasyn. Madina әngimelerine jay ghana kóz jýgirtip ótseniz, mýlde týsinbeysiz. Ár detali adam psihologiyasynyng damu dengeyin, kónil kózining kókjiyegin syrttay synap túrghanday әser qaldyrady.

Madina óz keyipkerlerin ayamaydy, kerisinshe onyng tragediyasynan astar izdeydi. Sondyqtan oghan «sadist jazushy» dep bergen baghanyng dúrystyghyna da ýnsiz qosylghanday bolasyn.

Olay bolsa, jazushynyng óz әngimelerin sóileteyik. Mysalgha, qazaq әdebiyetinde qalyptasyp qalghan qyz beynesining teneuleri Madinanyng «Gýljamalynyn» manyna esh juyqtamaydy.

«...Ol aduyndy adymdap, dauys shyqqan jaqqa bettedi. Jasy on tórtke tolmaghan odan mektepte ózinen eki-ýsh jas ýlken úldar da jasqanatyn. Týsiniksiz minezinen be, әlde kesken tomarday kesek jaratylysynan ba eshqashan jaqyn qúrbysy da bolghan emes. Shyndap kelgende ol qyzdardy únatpaydy». Búl – Gýljamal. Esik aldynan ózine arsalanday, mәz bola shyqqan Aqtósti bir teuip, sinilisi Mayranyng dausy shyqqan jaqqa jýrgen ol kishkentay qyzdyng esikti asha almay  jylaghanyna yzasy keledi.

« – Saghan aityldy ghoy dәrethanagha kirme, ishine týsip ketesing dep? Nege kirdin? Auzyndy jap!

– Men ishine týspeymi-in!

– Sen be? Týskende qalay týsesin!

– Týspeymi-in!

– Mine, myna tesikke týsip ketesin. Aldymen bylay ayaghyng kiredi. Sodan keyin belin.

Basyn onay tyqty. Sodan keyin bylsh etken jaghymsyz dybys. Mayranyng әlsiz qúmyqqan ýni estildi». Ýstinen auyr jýk týskendey jenildegen ol ýige kirip, teledidardy qosady. Búl – biz qabylday almaytyn boyjetip qalghan qyz ben qatigez әpkening beynesi. Búny jay ghana oqyp shyqsanyz, әriyne, týsinbeysiz. Biraq búl – qazirgi bir-birine degen ayaushylyq sezimi tómendep, qatqyldanyp bara jatqan adamdar men jasóspirimderding jiyntyq obrazy.

Jazushynyng әleumettik mәsele men tektik iyerarhiyasyn tereninen qozghaytyn shygharmasynyng biri – «Koniyak qosylghan kofe». Búl piesada qazirgi otbasy instituynda kezdesetin kóp mәselening beti ashylady. Auqatty otbasydan shyqqan, ata-anasynyng janynda shalqyp ósken bilimdi jigit Batyr men әkesi qaytys bolghan, jenil jýriske salynghan ananyng qolynda tarshylyq kórgen, oqymaghan qyz Shәmen otau qúrady. Eng bastysy, jigit onyng ótkenine kóz júma qaraydy. Biraq, bar mәsele sol jerde bolatyn. Kishkentay kezinde anasynyng kóp kónildesining birinen zorlyq kórgen qyzdyng psihologiyasy sәl búzylghanyn ol angharmay qalady. Piesanyng shiyelenisui Shәmenning Batyr ekeuining kishkentay qyzy Áygerimdi auylgha aparyp tastaghanynan bastalady. Júmystan kele sala qyzyn izdegen Batyrgha ol:

« – Bayqaysyng ba, Áygerimdi balasyn izdegen әke siyaqty emes, naqsýierin joghaltqan bozbalasha alasúryp izdeysin. Sen aurugha shaldyqqansyn!» – deydi. Sonday-aq, Shәmen kishkentay qyzynyng quyrshaqqa úyatty qylyqtar jasap, onyng «әkem kórsetti» dep aitqanyn, kórshining qyzy Qúndyzdyng joghalyp ketuin kýieuinen kóredi. Áygerimge de әkesi zorlyq jasap jýr dep oilaydy. Siz osy sujetterden keyin Batyrdy pedofil dep oilap qalasyz. Sonan song ekeui ashylyp sóilese bastaydy. Batyr әke-sheshesi búghan eshteneden tarshylyq jasamasa da, olardyng mahabbatyn sezinbey óskenin aitady. Al Shәmende mýlde basqasha. Ol anasynyng kónildesterin jatqa biledi. Tipti anasy ekeui otyryp, olardy kýlip eske alady. Eng bastysy, óte las bolsa da, ana men bala arasynda materialdyq emes, ruhany baylanys bar. Soghan Batyr qyzygha qaraydy. Piesa sonynda Shәmen kýieuine kofe әkelip beredi de, ony júlqylap súray bastaydy.

– Men saghan kofege u qatyp berdim. Qazir ólesin. Ketip bara jatyp shyndyqty aitshy, men qatelesken joqpyn ghoy, iyә?

– Qatelestin. Sen qatelestin, Shәmen!

– Joq, qatelesken joqpyn.

Piesa osylay bitedi. Búl da bizding mentaliytetke, әdebiyet әlemine jat oqighalar. Al tereninen qarap kórsek.

Birinshiden, tek jәne gen mәselesi. Shәmenning kishkentay kezinde kórgen zorlyqtary onyng psihologiyasyn búzghan. Sol sebepti ol kýieui qyzyna sonday jauyzdyq jasap jýr dep oilaydy. Yaghni, avtor «Eng bastysy – sýng. Onyn  búrynghy ómiri maghan manyzdy emes» degen týsinikke qarsy shyghyp, adamnyng ótkeni men erteni bir-birinen bólip qarastyrugha bolmaytyn dýnie ekenin auyr mysaldarmen dәleldep shyghady.

Ekinshiden, teledidardyng bala sanasyna әseri. Oghan Batyrdyng «Sen kýni boyy televizordan erkek pen qatyn arasyndaghy mahabbatty kóresin. Ol da qarap jýredi ghoy. Bala bolghan song sanasyna sine bergen shyghar». Mine, búl da qazirgi qoghamdaghy bir ýlken problemanyng sheti. Avtor ony ýsh-aq sóilemmen jetkizip túr.

Ýshinshiden, ata-ana men bala arasyndaghy baylanys. Búghan taghy Batyrdyng sózi mysal bola alady. «Shәmen, men saghan qyzyghamyn. Ana joly auylgha barghanda sender anannyng kónildesterin esterine týsirip, olardy sanap, ishek-silelering qatyp jattyndar. Kóre almay, qyzghanyshtan túnshyqtym. Dalagha shyghyp ketip, jylap aldym». Oilap qarasan, búl – qyzyqpaq bylay túrsyn, oilaudyng ózi jiyirkenishti dýniye. Al Batyrdy qyzyqtyrghan kónildester hikayasy emes, ana men bala arasyndaghy jaqyn qarym-qatynas. Áke-sheshesi bar, ýlgili otbasydan shyqsa da, Batyr olardan jaqyndyqty, ata-ana mahabbatyn dúrys sezine alghan joq. Ony jylatqan sol jaghday. Avtor osy jiyirkenishti oqighalar arqyly da qoghamnyng dertti túsyn dóp basady. Qazirgi júmysbastylyq kesirinen balasyna jóndep kónil bóle almaytyn ata-analardy ashyq sheneydi.

Kelesi – «Ana ghúmyr» móltek romany. Múndaghy bas keyipker qyz da qazaq romandaryndaghy qyzdar beynesine anty túlgha. Ájesi men әkesi qaytys bolghannan keyin internat kórip, asyrap alam degen adamdardyng qolynan ótip baryp anasynyng qasyna kelgen ol óz anasyn jek kóredi.

«Tughan sheshem menimen kóshege shyqqanda «bólek, arghy betpen jýrshi» dep ótinetin. Qatar jýruge úyalatyn. Sebebi men ol kisining sózimen aitqanda «júrtqa júghymy joq, sýikimsiz súmyray» edim». Búl da ana men bala arasyndaghy tepe-tendikting joqtyghy, óte salqyn qarym-qatynas. Anasynan sezine almaghan mahabbatty ol qaytys bolghan әjesin saghynumen toltyrady. Jan-jaghynan izdeydi. Sóitip ayaghy auyr bop qalyp, túrmysqa shyghady. Jýkti kelinshek Gýlzirashqa enesi sharap qúiyp beredi.

« – Esh ziyany bolmaydy. Iship jiber.

Qolymdaghy staqandy qaghyp saldym.

– Mәlәdessss!

Sodan keyin enesi ekinshi staqandy balasyna sozdy.

– Mә, ishe ghoy».

Mine, búl da keybir otbasy instituttarynda kezdesetin búzylghan sistema. Romanda maskýnemdikten azghan janúya, bir-birin sýimey qosylghan júptar arasyndaghy týsinispeushilikter qozghalady. Auyr mysaldarmen. Múnyng da arghy úshy kelip otbasyndaghy bala tәrbiyesine kelip tireledi. Avtor ata-ana mahabbatyn sezinbey, tәrbie kórmey ósuding kesiri ózge shanyraqtyng da shayqaluyna aparyp soghatynyn menzeydi. Qogham dertining bir diagnozy retinde ruhany әlsizdikti kórsetedi.

Kelesi – «Mahabbat turaly» әngimesi. Múnda bir újymda júmys jasaytyn balasy bar kelinshek Gýlim men odan jasy kishi jigit Azamattyng «mahabbaty» sóz bolady. Ózderinshe eshkimge bayqatpay kónil qosyp jýrgen ekeuding әreketterining ashy túsy Gýlimning balasy Abylay arqyly ashylady. Týnde qaghylghan qonyraugha jýgirip ketken anasyn, kelesi bólmege kirip ketkenderding dybysyn estimeuge tyrysqan bala eki qúlaghyn sausaghymen bitep alady. Kórpesin býrkenip jatyp alghan ol aua jetpey qinalady. Eshtene estimeuge tyrysady.

«Mama, – dep oilady ol, – mama, endi ne isteymin?» Mine búl da, qazirgi qogham dertining taghy bir týri. Óz «mahabbatyn» oilaymyn dep, balasynyng janyna ruhany daq týsirgen «ana» beynesi. Jәne de újymdyq ómirdegi «kónildester» kórinisi.

«Tolghaq». Belin tas qyp tanyp, jýktiligin ýy ishine osy kezge deyin bildirtpey kelgen qyz jayly aitylady múnda. Jan dәrmenin kózine kórsetip, tәnin syrqyratqan tolghaq jas qyzdy dalagha alyp shyghady. Avtor onyng kýizelisin bylay suretteydi.

«Ol payda bolghannan bastap búl dýniyege qajetsizdigin týisinip, biraq tabighattyng esersoq mazaghymen óz yqtiyarynan tys kýnnen-kýnge ósip, jetilip otyrghan beybaqtyng qarsylyghyn endi sezdi». Al ishtegi sәbiyding hәli mýlde ayanyshty.

«Qorektendirip, amalsyz denesinen oryn bergen ana boyyndaghy ózine degen jiyirkenishti, uytty yzghardy sezinip, sodan nәr alyp damyghan tittey jýregi, qyzyl shaqa júdyryghy týiilip, bar kýshimen qarsylasady. Ingәlap jaratqangha jalbarynady. Aqyry sәby tilegi qabyl boldy». Tanerteng baqsha ishinde sereyip qatyp qalghan qyzyn әkesi tauyp alady.

Búl – sәbiyin qalamaytyn ana men tabighattyng zandylyghymen ghana yqtiyarsyz payda bolghan bala taghdyrynyng eng auyr kórinisi. Qoghamda kóp kezdesetin osy bir jaghdaydy avtor qos keyipkerding jan tolghanysy men auyr qinalysy arqyly ashyp, oqyrmangha oy tastaghysy keledi.

Madina Omarova osy kezge deyin jattandy bop qalghan týsinik pen qatyp qalghan stereotipterdi búzyp-jaryp shyghady. Óz oiyn keyipker tilimen ashyq әri erkin sóiletedi. Qoghamdaghy jiyirkenishti jayttardy syrtynan ghana sylap-sipamay, ishki yadrosyna bir-aq ótedi de, onyng diagnozyn qoidy oqyrmannyng ózine qaldyrady.

Men avtordyng eki kitabynyng ishindegi eng týitkildi degen, eng auyr degen shygharmalaryna osylaysha taldau jasap kórdim. Al siz Madinany oqyp pa ediniz? Siz qoyghan diagnoz qanday?

Ásem Qúlmanova

Abai.kz