Komsomoldyng 100 jyldyghyn dýrkiretip toylaghan lauazymdy túlghalardy  kórgende jaghamyzdy ústadyq. Qazaqta «Sengen  qoyym  sen  bolsan, kýisegen auzyndy úrayyn» degen sóz bar.. 27 jyldan beri jyly ornyn suytpaghan biyliktegi әpke-kókelerimiz deni әli  kýnge komsomol ekenin bildik.

Ghúlama  Sarysholaq  Boranbayúly:

«By bolmas, belin  jalpaq  bughanmenen,

Tazarmas  әsili  aram  jughanmenen» demekshi, sonda  Elbasynyn  «Ruhany Janghyru» degen baghdarlamasy qayda? qaldy.

Kezinde  aqiqatty aitqan arystarymyz  ayypty bolyp, aldy  atylyp, artyndaghylar  itjekkenge  aidalyp, kómusiz qalghan edi. Sonyn  saldarynan 1991 jyly tәueldilikten qútylyp, zamana  kóshine  derbes el  bolyp  qosylghan alghashqy  kýnnen bastap, tәuelsiz ómir  sýrudin  qalay  bolatynyn jәne  oghan  qalay  qol  jetkizu  kerektigin  el  bolyp oilasyp, naqty  sheshken joqpyz. Ortaq  mýddeni  kózdegen  últtyq  baghdarlamanyn  bolmaghanynyn  aighaghy  mine, komsomoldyng 100 jyldyghynda anyq kórindi.

27 jyl búryn "Tәuelsiz elmiz"  dep  jabyla úrandaghanymyzben, is  jýzinde  búrynghy  qalyptasqan  tәueldi  tirligimizdin  qaymaghyn búzbay, sol  kýii  qaldyryp, otarlaushylar  ornatqan jýieni  eshqanday  ózgerissiz  әri qaray jalghaghan ekenbiz. Elde  jappay  sanany  otarsyzdau isi  qolgha  alynbapty. Qalyn  búqara búrynghysynsha  oryndaushy qalpynda  qala beripti. Tәuelsizdik  alyp bergen  mol mýmkinshilikti  ornymen  paydalana  almay otyr ekenbiz.

Bәrimiz de  Reseyge  qúldyq  úrghan, sol  sayasattyn  qamshysy  ótip  ketken, sonymen  kýn  kórip, qalyptasqan  jaltaq  ekenbiz.

Odan  qala  berdi  qarapayym  halyq eki  qolgha  bir  kýrek júmys taba  almay, bazar  men  vokzaldy  jaghalap jýr. Qolynda  azyn-aulaq  qarjysy  barlar  japatarmaqay  biylikke  úmtylyp jatyr.

27 jyldan  beri  jas  úrpaqtyn  boyyna últtyq  ruh sinire almadyq. Búghan sapaly  bilim beruge  tiyisti  oqu  oryndardyn  ontaylandyrudaghy  orasholaqtyqtary men sanasyn  oyatatyn aqparat  qúraldarynyn  әldekimderge  tәueldiligin  qosynyz. Ár birden  son, Ádilet  tuyn  kóterip, óz  iydeyasy ýshin  talmay  kýresip, tóniregine  últshyldardy  toptastyra  alatyn  sayasatker iri  túlghalardyng bolmauy - taghy qasiret.

Mәshhýr Jýsip Kópeyúly «Eng jaman  adam әkesin óltirgenmen dos  bolady, eng azghyn adam óz әielimen ashyna bolghan  adammen  dos  bolady» degen  eken. Osydan  keyin  ne  aitugha  bolady? Tәuelsiz elde ózge iydeologiyanyng toyyn toylau baryp  túrghan  soraqylyq. Esil derti  Reseydin  aitqanymen  jýretin sonyng shyrmauynan shygha  almaytyn  opasyz ýrdis. Jelókpe  kóbikke belshesinen  batqan qazaq  eli ata-babamyzdy  qynaday  qyrghan  KSRO-nyn  qolshoqpary  bolghan  komsomoldar  toyyn  atap  ótui Tәuelsizdikti  moyyndamau degen sóz. Osynday  ólsheusiz  de  shekteusiz  әdiletsizdik  pen  jýgensizdik  TMD  elderining bir de bireuinde joq.

Últtyq  sanany ulaugha  erekshe  qúshtarlyqpen aldyna  jan  salmaytyn belsendilerding ne oiy  bar  ekeni  aqylgha  qonymsyz. Ári  qaray  ne  bolatyny  bir  Allagha   ayan.

Júmamúrat  Shәmshi

Abai.kz