Janashyldyq, jana baghyt, jana kórinis – býgingi teatrdyng algha qoyghan maqsattarynyng biri. Dey túrghanmen, asyra siltep, artyq qylamyn dep tyrtyq qylghandar, klassikany býldirip jýrgender barshylyq. Ókinishke qaray, búl «janashyldyqtyn» qarqyny qazaq dramaturgiyasynyng klassiygi Múhtar Áuezovtyng «Qaragózin» de sharpydy. Biraq, dәl Farhad Moldaghaly siyaqty kóshpeli dәuir mәdeniyetin zamanauy stilide qoyamyn dep múrany býldirgen rejisser joq-au, sirә!..

Juyrda Taldyqorghan qalasynda Astananyng 20 jyldyghy men kórnekti memleket qayratkeri Temirbek Jýrgenovtyng 120 jyldyghyna arnalghan ÝII Ortalyq Aziya elderining halyqaralyq teatr festivali ótkeni belgili. Oghan Qazaqstannyng birqatar óner ordasymen qosa Týrkiya, Ózbekstan, Bashqúrstan, Qyrghyzstan, Týrkmenstan siyaqty týbi týrik aghayyndar ýzdik degen qoyylymdaryn Biyken Rimova atyndaghy Taldyqorghan drama teatrynyng jana ghimaratynda kezek-kezek sahnalady. Óner jarysynda әttegen-ay deytin tústary joq emes. Mәsele festivaliding qay dengeyde ótkizilgenine qatysty emes, key teatrlardyng qoyylymdary sheteldikterge qazaqtyng mәdeniyetin teris tanytuynda.

Mysaly, eng songhylardyng biri bolyp óner kórsetken Sәbit Múqanov atyndaghy Soltýstik Qazaqstan oblystyq drama teatry klassikting eng ýzdik tuyndysyn batystyng stiylinde qoymaq bolghan. Ersiligi sonda, Qaragóz ben Syrym qazaqtyng emes batystyng balasynday soraqy maghynada by biyleydi. Qyzdyng jengesi Aqbalanyng da sol arada búrynghy sýigeni kezdesip, ol da jigitke jaqyndap, últtyq kiyimde biyledi kep. Kýieui bola túra basyna oraghan oramalyn bóten jigitke tarqatqanyna ne dersin?.. Rejisser múnymen ne aitqysy keledi? Ne de bolsa, ónegeli nәrse emes-ti. Kәri enesi auyldyng ósekshi әielderinen kelini men jas jigitting arasynda bolghan jaytty estip, Aqbalany úrghany osyny aighaqtap túrghanday.

Ýlkenning aldyn kespeytin, asa qúrmetteytin halyq edik. Biraq, osy qoyylymdaghy әje obryzyndaghy Mórjan sahnada ersi qimyldar jasap, qúdalyq kezinde jas qyzday sekirip biylegeni taghy bar. Qazirgi toylardyng ózinde jasy ýlken apalarymyzdyng búlay biylegenin kórmeymiz. Róldi jas qyzdyng somdaghany kórinip túr. Ózge elding tuyndysyna «jarassa» da, búnday by qazaqtyng kóshpeli dәuir mәdeniyetin tanytatyn qoyylymdargha jaraspaydy. Onyng ýstine, qazaq sahnasynda eng alghash piessasy qoyylghan Múhtar Áuezovtyng qalamynan shyqqan tuyndygha qol tiygizer tústa azdap oilanghan jón. Onda artyq dýniyege oryn joq.

Kórermenning shamyna tiygen әrtisterding taghy bir ersi әreketi – Qaragózding Syrymnyn  ýstine shyghyp, kórermenderge qaray úzyn kóilekpen sekirgeni. Sahnagha úzyn etek kóilek kiyip shyqqan song etek-jenin jauyp jýrgen dúrys. Biraq, bas keyipkerding sekirgeninde kóilegining etegi kóterilip, baltyryna kórindi. Onymen qoymay, keyipkerding jan dýniyesindegi arpalysty kórsetemin dep jerge aunap-aunap aldy, etegin basyna kóterip orandy. Osyny kórgen týrik aghayyndar úly jazushynyng «Qaragózi» turaly qanday oy týigenin boljay beriniz... Jan arpalysyn jetkizu ýshin mindetti týrde etegi týrilgenshe jerge aunau kerek pe eken? Teatrdyng túraqty kórermeni retinde osynday sәtterdi rejisserlerding ózge tәsilmen útymdy әri sheber jetkize alghanyn kórdim. Búnymen qosa, spektakli sonynda Syrym men Qaragózdi somdaghan әrtister kóilegin sheship, júqa, denege jabysqan qysqa mayka, shortymen biylegeni kózge týrpidey kórindi. Orys halqynyng «Kórsetken emes kórgen úyalady» degenindey búl kórinisten kórermen qauymy kózderin alyp qashyp, betterin basyp, qatty sasty.

Dәl osy qoyylymdy 2014 jyly «Ay-Qaragóz» atymen belgili rejisser Talghat Temenov te qoyghan. Ol da jana stilide. Biraq, óz ornymen engizilgen tolyqtyrular qoyylymgha sәn berip, eski dýniyeni janghyrtty. Qoyylym  birden-aq teatr synshylarynyng maqtauyna, kórermendering ystyq yqylasyna ie bolghan edi. Atalmysh festivalidegi qazylar alqasynyng mýshesi T. Temenovtin osyghan qatysty pikirin súrap bildik.

– Birer jyl búryn siz de M. Áuezovting «Qaragózin» qoydynyz. Al F. Moldaghiyding «Qaragózdi» mýlde basqasha sipatta kórsetti. Qaragózding qysqa mayka, shortymen sahnada biyleui tym ersi emes pe?

– «Sózine tolyqtay qosylamyn. Qaragóz -  Domalaq ananyn, Zere әjemizding simvoly. Osy túrghydan alghanda, әriyne, ashyq sahnalar qazaq kórermenine únamaydy. «Qyzgha qyryq ýiden tyiym» deydi. Qaragózding janaghyday erotikalyq sahnalargha barghanyna, jalanashtanuyna «әttegen-ay» deysin. Biraq, búl teatr. Jas rejisserding búl qoyylymyna keshirimmen qarauymyz kerek. Ár kәllәda bir qiyal. «Anany qoyma, mynany qoyma» demeymiz, әlbette. Óner ózi irikteydi. Dey túrghanmen, Múhtar Áuezovtyng «Qaragózi» ispetti qazaqy qoyylymdardy janartuda «jeti ret ólshep, bir ret kesken» abzal. Mәselen, Qazaqstandaghy ózbek jәne kәris teatrlary bizding «Tolghanay», «Qaragóz» atty klassikalyq tuyndylarymyzdy sahnalay otyryp, qazaqtyng salt-dәstýri men mәdeniyetin әdemi jetkizgenin erekshe atap óter edim», – dep rejisserding jastyghyn eskere keshirgen agha buyn ókili  Qaragózding múnday beynesin halyq qabyldamaytynyn ashyq aitty.

Al teatr synshysy Anar Erkebay bolsa, búnday janashyldyqtargha tek ong kózqaraspen qaraydy eken.

«Jas rejisser dramaturgiyany qysqartyp, yqshamdap bir saghatqa syidyrghan. Taghy bir artyqshylyghy qoyylymda rejisser Qaragóz ben Syrymnyng emes Narshanyng tragediyasyn kórsetip otyr. Spektakliden basqasha ekpin bayqalady.  Atap ótetin bir kemshilik spektkali janryn «saund drama» dep sheshken. Búl saund drama emes. Al Qaragózding keypine keler bolsaq, ol rejisserding sheshimi. Oghan biz aqyl aita almaymyz.»

Teatr qoyylymdaryn qalt jibermeytin Aymaral Dәuletbek qazaq sahnasynda múnday qoyylymdardy mýlde qoymau kerek dep esepteydi.

– Teatr bizding úghymymyzda mәdeniyetting ordasy. Al myna qoyylym mәdeniyetimizge qayshy. Onsyz da telearnalardan kórsetiletin kinolarda osynday soraqylyqtar shash etekten. «Teatr – ónerding oshaghy» dep maqtap spektaklige sinilderimdi erte kelip edim, olardyng aldynda qatty úyaldym. Mening oiymsha, rejisser tym artyq ketti.

Kórermen qabyldamaghan «Qaragózdi» әdil-qazylar alqasy jaqsy baghalap, rólin somdaghan Madina Óserbaeva zor ýmit artyp, «Ýmit» nominasiyasyn berdi. «Eng ýzdik ekinshi plandaghy әrtis» atanghan Mórjan әjeyding rólindegi aktrisa da nominasiyasyz qalmady. Teatr újymy, tipti, Almaty oblysynyng arnayy syilyghyn da iyelendi.

Piessany yqshamdaymyn dep Qaragózding jan qinalysyn da, syrymnyng mahabbat azabyn tartqanyn da tolyq jetkize almady. Kórermen qoyylymnan biyshi, ashyq-shashyq Qaragózdi kórgenimen, Múhtar Áuezovtyng «Qaragózin» kóre almady.

Ásem Júmaqan

Abai.kz