Erli-zayypty Núrlybay Ashyqbaev pen Sәule Bapaeva. Jana Qara ton auyly, Jylyoy audany, Atyrau oblysy. 9 mausym 2009 j.

Atyrau oblysy Jylyoy audanynda túratyn әiel byltyr jergilikti perzenthana dәrigerleri oghan bóten sәbiyding mәiitin berip, óz nәrestesin úrlaghan dep kýdiktenedi. Polisiya Qylmystyq kodeksting «balany qasaqana auystyru» baby boyynsha qylmystyq is qozghady.

«QABIRGE JERLENGENI BÓTEN SÁBIYDING MÁYITI EKENI ANYQTALDY»

Atyrau oblysynyng Jylyoy audanyna qarasty Jana Qara ton auylynyng túrghyndary erli-zayypty Sәule Bapaeva men Núrlybay Ashyqbaev ózderining nәrestesin jaryq dýniyege kelisimen jergilikti dәrigerler qasaqana auystyryp jibergen dep payymdaydy.

- Bizding 2008 jyldyng 16 aqpanynda tughan balamyzdy óli tudy dep dәrigerler jalghan aitty. Ári perzenthanadan shyqqanda qyz balanyng dýniyege kelgeni jóninde qújat pen mәiithanadan múz bolyp qatyp túrghan sәbiyding denesin jerleuge bergen edi. Alayda, biyl mәiitke jasalghan eksgumasiya nәtiyjesi byltyr jerlengen balanyng er bala ekenin, әri bizding balamyz emestigin dәleldedi. Sonda bizding balamyz qayda? Onyng tiri ekenin bar jýregimizben, jan-tәnimizben sezinemiz. Biraq qalay tabamyz? - deydi erli-zayyptylar.

Erli-zayypty Núrlybay Ashyqbaev pen Sәule Bapaeva. Jana Qara ton auyly, Jylyoy audany, Atyrau oblysy. 9 mausym 2009 j.

Atyrau oblysy Jylyoy audanynda túratyn әiel byltyr jergilikti perzenthana dәrigerleri oghan bóten sәbiyding mәiitin berip, óz nәrestesin úrlaghan dep kýdiktenedi. Polisiya Qylmystyq kodeksting «balany qasaqana auystyru» baby boyynsha qylmystyq is qozghady.

«QABIRGE JERLENGENI BÓTEN SÁBIYDING MÁYITI EKENI ANYQTALDY»

Atyrau oblysynyng Jylyoy audanyna qarasty Jana Qara ton auylynyng túrghyndary erli-zayypty Sәule Bapaeva men Núrlybay Ashyqbaev ózderining nәrestesin jaryq dýniyege kelisimen jergilikti dәrigerler qasaqana auystyryp jibergen dep payymdaydy.

- Bizding 2008 jyldyng 16 aqpanynda tughan balamyzdy óli tudy dep dәrigerler jalghan aitty. Ári perzenthanadan shyqqanda qyz balanyng dýniyege kelgeni jóninde qújat pen mәiithanadan múz bolyp qatyp túrghan sәbiyding denesin jerleuge bergen edi. Alayda, biyl mәiitke jasalghan eksgumasiya nәtiyjesi byltyr jerlengen balanyng er bala ekenin, әri bizding balamyz emestigin dәleldedi. Sonda bizding balamyz qayda? Onyng tiri ekenin bar jýregimizben, jan-tәnimizben sezinemiz. Biraq qalay tabamyz? - deydi erli-zayyptylar.

Sәule Bapaevanyng bergen shaghymy boyynsha bir jyldan astam uaqyt búryn bolghan oqighanyng mәn-jayyn jergilikti polisiya tekseruge kirisken.

- Alghash ret Sәule Bapaeva 2008 jyldyng 16 aqpanda tughan balasynyng dәrigerlerding nemqúraylylyghy saldarynan óli tughanyn aityp shaghymdanghan edi. Biz zertteu jasaghanymyzben qylmystyq is qozghaugha aighaqtar jetkiliksiz boldy. Keyin ol 2009 jyldyng 11 aqpanynda balasynyng auystyrylghany jayly taghy shaghym týsirdi. Osynyng negizinde biz oblystyq patalogoanatomdy ortalyqtan saraptama jasaudy talap ettik, - dep týsindirdi Azattyq tilshisine Jylyoy audandyq ishki ister bólimi bastyghynyng orynbasary polisiya podpolkovniygi Núrjan Islyamov.

Alayda ortalyqtaghylar balanyng biologiyalyq ata-anasyn anyqtau ýshin jerlengen sәbiyding mәiitine eksgumasiya jasau qajet bolatyndyghyn habarlapty. Bapaeva basynda oghan qarsy bolyp, tek sәuir aiynyng 9-ynda eksgumasiya jasaugha kelisimin bergen son, zang organdary qabirdi ashyp, odan alynghan sәbiyding birneshe qabyrgha sýiekteri men bas sýiegin dәne ondaghy shash ýlgisin oblystyq saraptama ortalyghyna jóneltken.

Biraq oblystyq saraptama jasau ortalyghy, zertteuge qajetti reaktivting tausylyp qalghandyqtan, ony tekseruge tek tamyz aiynyng sonynda ghana mýmkindik bolatynyn kóldeneng tartqan.

- Isting búlaysha sozyluynan Bapaeva bizge de kýmәndanghanday bolghan son, saraptamany ózderi qalaghan jerde ótkizudi úsyndyq, - deydi podpolkovnik Núrjan Islyamov.

Osylaysha qabirden alynghan balanyng tinin Almatydaghy aimaqtyq sot-medisinalyq saraptau ortalyghynyng ghylymiy-óndiristik zerthanasyna tekseruge jibergen.

Mausymnyng 8-inde solardyng saraptamasynyng qortyndysy erli-zayyptylardyng qoldaryna tiydi. Onda byltyr jerlengen sәbiyding úl ekendigi jәne onyng aryz iyesimen ortaq belgileri joq ekendigi aitylypty.

- Osynyng negizinde mausymnyng 9-y kýni Jylyoy audandyq perzenthana dәrigerlerine qatysty QR Qylmystyq kodeksining 134-babynyng 2-shi tarmaghy boyynsha («Paydakýnemdik nemese ózge jamandyq niyetpen balany qasaqana auystyru») qylmystyq is qozghaldy. Áriyne, naqty bireui, mýmkin birneshe dәriger jazagha tartylady. Ony tergeu nәtiyjesi kórsetedi, - dep mәlimdedi podpolkovnik Núrjan Islyamov.

«DÁRIGERLER BALANG ÓLI TUDY DEP HABARLADY»

Sәule Bapaeva 2008 jyldyng 15 aqpanynda tolghaq qysyp Jylyoy audandyq perzenthanasyna týskende kórgenderin bylaysha eske alady:

«Meni qabyldap alghan sol kýngi kezekshi dәriger akusher-giynekolog Zoya Esenghojina maghan «jýktilikting ýzilu qaupi bar» degen diagnoz qoydy. Biraq, búghan deyin de nәresteli bolghan tәjiriybem bolghandyqtan men ózimdi barlap, «tolghaq tәrizdi» dep qayta-qayta aitsam da ol meni tyndaghan joq.

Kerisinshe «әzir tumaysyn, ýiine barasyng ba, auruhanagha jatasyng ba?» dep súrady. Men auruhanagha jatamyn dep sonda qaldym. Alayda ol jerde maghan eshqanday kómek kórsetilmedi.

Men «ishim auyryp túr» dep aitqan sayyn tekseruding ornyna maghan baralgiyn, tamyrdan analigin men demidroldy ýsti-ýstine sala berdi. Olar da kómektespedi, qan qysymym 80/40 bolyp týsip ketti.

Osylay arpalysyp jýrgende tang atyp, basqa auysymda kelip, meni teksergen dәrigerler Balgýl Beyisova men Núrsúlu Núrbaeva birden operasiyagha alyp ketti. Bir er adam anesteziolog bolghanyn bilemin, qalghany esimde joq.

Operasiyadan song esimdi jighanda balang óli tudy dep habarlady. Al ózim әlgindey «em-dom» jasaghan dәrigerlerding kesirinen ólimshi halge jettim - gemoglobiynim 30-gha deyin týskendikten dәrigerler meni qútqaryp qalatyndaryna senimsiz bolypty.

Onyng ýstine meni qansha ret teksergende de qanymnyng rezus faktoryn dúrys bile almaghan. Birese I top dep, birese III top dep, keyinen operasiya ýstinde ghana IV top ekenin anyqtaghan. Dәrigerler kýieuimnen talap etken son, men ýshin 26 adam qan ótkizgenimen, qansyrap jatqanda maghan plazma ghana qúighan.

Osynday auyr halde úzaq jatyp, nauryzdyng ýshi kýni ghana ýige shyqtym. Biraq, artynsha ayaghym isinip, jaghdayym taghy nasharlay bastady. Jylyoy audandyq auruhanasyndaghylar maghan artrit degen diagnoz qoydy. Ózim Atyraugha baryp qaralghanymda ol tromboflit bolyp shyqty. Taghy bir ay auruhanada jattym».

DÁRIGERLER SÓGIS ALYP, JÚMYSTA ÁLI JÝR

Sәule Bapaeva dәrigerlerding jauapsyzdyghy saldarynan óz densaulyghy men balasynan aiyrylghanyn jazyp, byltyr mamyr aiynda medisinalyq qyzmet kórsetu salasyndaghy baqylau komiytetining Atyrau oblystyq basqarmasyna, audan prokuroryna jәne oblys әkimshiligine jayly shaghym joldaghanyn aitady.

Alayda medisinalyq qyzmet kórsetu salasyndaghy baqylau basqarmasy isti oblys prokuraturasyna siltegen eken. Audandyq prokuratura bolsa tekseretinderin habarlasa, oblys әkimshiligi nauqasty qabyldap qaraghan dәriger Zoya Esenghojinagha sógis, audandyq auruhananyng bas dәrigeri T.Qaliyevke qatang sógis berumen shektelipti.
Ádilet izdegen mekemeler adam taghdyryna qatysty mәselege osylaysha atýsti qarady dep nalyghan Sәule Bapaeva biylik oryndarynyng búl isine razy emes.

- Jýktilik kezinde esepte túrghan dәrigerime uaqytyly qaralyp, barlyq talaptardy saqtadym. Der kezinde UZIY-ge týsip, analizderimdi de tapsyryp jýrdim. Tiyisti vitaminderding barlyghyn qabyldadym. Jýktilik barysynda eshqanday asqynu bolghan joq. Dәrigerim de bala oidaghyday damyp keledi degendi aitqan. Sóitip meni densaulyghym men balamnan aiyrghan dәrigerler jazanyng ornyna nege tek sógis qana alady? Erteng taghy bir beybaqtyng osy kýidi keshpesine kim kepil? Mening densaulyghymdy kim óteydi? Balamdy kim qaytarady? - deydi Sәule Bapaeva.

«BALAMYZ ÁLI TIRI DEP ÝMITTENEMIZ»

Jylyoy perzenthanasynan berilgen óli sәbiydi jerleu aldynda músylmandyq ghúryppen Sәulening anasy Saghira әjey juyndyrypty.

«Balanyng mәiiti qatty múz bolyp qatyp qalghan eken. Biraq syrtqy kelbetin kórip kónilime sekem alyp qaldym. Óitkeni, balanyng denesi ýidegi múzdatqyshta úzaq túryp qalghanda bozaryp, óni ketetin etting týsindey bozghylt eken. Qansha aitqanmen, tughanyna birneshe saghat qana bolghan balanyng denesi búlay bolmas kerek edi dep oiladym ishtey. Al nәrestening múz bolghan denesinen onyng úl ne qyz ekeni biz de angharmadyq, juyndyryp bolysymen jerledik - dedi Saghira әje Azattyq tilshisine.

Al Sәule Bapaevany bosandyrghan dәrigerler nәrestening óli tughanyn aityp otyr deydi Jylyoy audandyq ishki ister bólimi bastyghynyng orynbasary Núrjan Islyamov.

- 2008 jyly 15 aqpanda týngi kezekshilikte bolghan dәriger Zoya Esenghojina nauqas Sәule Bapaevagha «balanyng jýrek soghysy túiyqtalghan» degen diagnoz qoyghan. Búl medisinalyq tilde dereu operasiya jasaugha berilgen kórsetilim retinde tanylady. Óitkeni, búl ishte qan ketuge әkelip, balanyng túnshyghyp óluine soqtyrady. Biraq Bapaevagha operasiya ertesinde ghana jasalghan. Perzenthana dәrigerlerining bizge bergen týsiniktemelerinde olar operasiya barysynda óli bala tughanyn aitty.Sebebi, ananyng jatyryna qan jinalyp qalghan dep týsindirdi olar. Balany arnayy bólmede 2 saghat ústaghan son, mәiithanagha tapsyrghan, - dedi podpolkovnik Núrjan Islyamov Azattyq tilshisine.

Búl mәselege baylanysty Jylyoy audandyq auruhana dәrigerlerining eshqaysysy Azattyq radiosyna týsinik bergisi kelmedi. Erli-zayypty Sәule Bapaeva men Núrlybay Ashyqbaev qyzdaryn tiri tabatyndarynan ýmitterin ýzbey, polisiyanyng tergeuining qortyndysyn kýtip otyr.

Tergeushiler QR Qylmystyq kodeksining 134-babynyng 2-shi tarmaghy boyynsha («Paydakýnemdik nemese ózge jamandyq niyetpen balany qasaqana auystyru») qylmystyq is qozghap, tergeu amaldaryn jýrgizip jatyr.

Búghan deyin Atyrau aimaghynda perzenthanadan joghalghan balagha qatysty taghy bir is dәrigerlerding qylmysyn әshkerelumen ayaqtalghan edi. Biylghy mamyr aiynda Atyrau oblystyq perzenthanasynyng bas dәrigeri kәmeletke tolmaghandardy saudagha salghany ýshin aiypty dep tanylyp, sot ýkimimen 7 jylgha bas bostandyghynan aiyrylghany turaly Azattyq radiosy búghan deyin habarlaghan bolatyn.

Sәniya TOYKEN, 12 mausym 2009 jyl

«Azattyq» radiosy