Senbi, 23 Qarasha 2024
Alash arysy 10321 29 pikir 12 Qarasha, 2018 saghat 09:10

Zamanbek jәne Jeltoqsan

Býgin qazaqtyng alyp úly, qogham qayratkeri Zamanbek Núrqadilovting sheyit ketken kýni. Soghan oray belgili rejisser Qaldybay Ábenovting Abai.kz aqparattyq portalyna arnayy jazghan "Zamanbek jәne Jeltoqsan" degen maqalasyn oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz!

Abai.kz aqparattyq portaly

Zәkeng qazaqtyng dara túlghasy, qazaqtyng qorghany bolatyn. Ol – qazaqtyng últtyq namysynyng tuy deuge layyq azamat. Mening Zamanbek Núrqadilov turaly múnday batyl oy aituymnyng ózindik tarihy sebebi bar...

Men ol kisimen birinshi ret 1989 jyldyng jeltoqsan aiynda jaqyn tanystym. Ol tanystyghymyz Jeltoqsan kóterilisine qatysty edi. Biz 1989 jyldyng 9 jeltoqsanynda Qazaqstan Kompartiyasy ortalyq komiytetine 17 jeltoqsan alangha shyghyp, jeltoqsan kóterilisi kezinde sheyit bolghandardy eske alyp, qúran oqyp, gýl shoqtaryn qoyamyz dep aryz jazdyq. Eske alu mitingisin úiymdastyramyz dedik. Ortalyq Komiytet bizden qorqyp, bizdi qabylday almay, qalalyq atqaru komiytetine /qazirgi әkimshilik/ jiberdi. Komiytetti sol kezde Zamanbek Núrqadilov aghamyz basqaratyn.

Biz kelgende Zamanbek aghamyz ystyghy qatty kóterilip, ýiinde auyryp jatyr eken. Hatshy – orystyng qyzy, hatymyzdy alyp, qoly dirildep, kózi sharasynan shygha jazdap, Zәkenning orynbasarynyng kabiynetine jýgire kirip edi. Bir kezde ar jaghynan últy tatargha úqsaghan orynbasar shyqty. Ol qolyn sozghan jigitterding sәlemin de alugha jaramay, "Kimsinder? Myna shatpaqtaryng ne? Erteng sender taghy da qantógiske aparasyndar. Últaralyq qatynasty ushyqtyrasyndar!" dep bizge doq kórsete bastady. Men "Qazaqfilimnin" qyzyl týsti kuәligin kórsetip, "Keshiriniz, men  "Qazaqfilim" kinostudiyasynyng rejisserimin. Men Jeltoqsangha arnalghan "Allajar" filimin týsirudi bastadym. Siz bizge aighaylamanyz, últaralyq arazdyqty ushyqtyratyn biz emes, sizder!" dep saldym. Ol "Kirinder!" dep, bizdi kabiynetine kirgizip aldy. “Sender últshylsyndar, 1986 jylghy qantógisti qaytalaysyndar!” dep jatyr. Bizdi shala-sharpy tyndaghan qalpy, ol Zamanbek Núrqadilovke telefon soqty. Ol kisi “jigitterding birin telefongha shaqyr” degen bolsa kerek, orynbasar meni Zәkenmen sóilesuge telefongha shaqyrdy. Amandyq-saulyqtan son, “Zәke, Jeltoqsangha, mine, biyl ýsh jyl. Alangha baryp gýl shoqtaryn qoyyp, qúrbandargha arnap qúran oqytyp eske alayyq dep edik” dedim. Zәkeng birden “erteng saghat 9:00 de jolyghayyq” dedi.

Qalalyq mәdeniyet basqarmasynyng ghimaratynda ózimizding shtabymyz bar bolatyn, onda bizdi qyryq shaqty student kýtip otyrghan. Ertenine, 10 jeltoqsan kýni men Oktyabri kóshesi men Panfilov kóshesi jaghynan atqaru komiytetine jarty saghat búryn keldim. Qarap túrmyn, qara týsti “volgalar” birinen song biri qaptap kelip jatyr, kelip jatyr...

Ishki ister ministrligi, Qauipsizdik komiyteti siyaqty qúzyrly mekemelerding ókilderi. Bәrining qolynda keshe biz tapsyryp ketken mәlimdemening kóshirmesi. Tura 9:00 de bizding jigitter keldi.  Biz kirgende,  janaghy men syrtta kórgen podpolkovnikter men polkovnikter tegis otyrdy. Zamanbek aghamyz, onymen birge Jibek Ámirhanova otyrdy. KGB, IIM-ning ókilderi taghy da últaralyq qatynastar turaly dau shygharyp, әngime birden aiqay-shudan bastaldy. Bizdi basyp tastaghylary kelgenderi bayqaldy. Biz de kezek-kezek sóilep, men óz kezegimde bizding búl jerge shu shygharu ýshin ne últaralyq arazdyq qozdyru ýshin emes, múnan ýsh jyl búryn alanda qúrban bolghan jastardy eske alu ýshin alangha shyghatynymyzdy aittym.

Aytys-tartyspen týs boldy. Zamanbek agha býkil әngime barysynda shalqayynqyrap, últ turaly aitatyn jigitterding bar ekenine riza kónilmen quana qarap otyrdy. Bizdi qoldaytynyn bar synayymen, yqylasymen tanytqanyn biz de sezdik, erkin-erkin sóilep jatyrmyz. “Sabyr saqtayyq, jigitter”, - dedi Zamanbek aghamyz bir kezde. “Qalghan әngimeni týsten keyin mening kabiynetimde jalghastyrayyq”.

Týsten keyin de is bitpey, ertenine biz Zәkenning kabiynetine qayta keldik. Kelsek, Zamanbek agha ýlken etip dastarhan jayghyzypty. Biz kórmegen iship-jemge toltyryp, keng mol etip jayylghan dastarhannan góri, ol kisining bizge degen yqylasyna riza bolyp jatyrmyz. Jeltoqsandyqtardy Zәkeng osylay dastarhan jayyp qarsy alghan bolatyn. Taghy da KGB, IIM-ning adamdary kelip keshegi әngimeni qozghay bastap edi, Zәkeng olardy toqtatyp, mәseleni qalay sheshu kerek ekenin әngimeley bastady. Odan keyin ýsh kýn qatarynan Zәkenning kabiynetinen shyqpadyq.  Ol kisi bizding kózimizshe Mәskeuge, Múhtar Shahanovqa, Qaramanovqa habarlasty. Múhtar Shahanov Almatygha keletin boldy. Biz jiyngha kýn demey, týn demey dayyndaldyq.

Alangha shyqpay, Almaty qalasyndaghy joghary oqu oryndarynyng akt zalynda jiyn-miting ótkizetin boldyq. “Osyghan keliseyik, jigitter. Bar jauapkershilikti men óz moynyma alamyn!”, - dedi Zәken.  Kýnde kózimiz kórip, qúlaghymyz estip jýr, ol kisi bizding bastamamyzdy jýzege asyru ýshin qolynan kelgenning bәrin istedi. Biz sonda da “syrtqa shyghyp, aqyldasyp keleyik” dep, birinshi ret sayasy mitingige resmy týrde rúqsat aluymyzben bir-birimizdi qúttyqtap, qayta kirdik. Biz bәribir alangha baramyz dedik, Qauipsizdik komiyteti men Ishki ister ministrligine qyr kórsetip... Al, jiyndy Ýkimet jaghynan Zәken, jeltoqsandyqtar jaghynan Qaldybay Ábenov jýrgizsin degen úsynys aityldy (Sol kezdegi bizding bar armanymyz – bes-alty adam bolsa da basyn qosyp jinap, qúran oqytu bolatyn... Búlay mitingige rúqsat beredi dep biz oilaghan joqpyz). Zәkeng búghan da kelisti.

KGB-nyng generaly “Sizder eshkimge habarlamay-aq qoyynyzdar, biz barlyq rektorlargha ózimiz habarlaymyz” dedi. Biz olargha asa senbey, 10 mynnan asa úran dayyndadyq! Jeltoqsan kóterilisine arnalghan túnghysh sayasy miting Almaty qalasynyng Medisinalyq institutynda ótuge tiyis boldy. Biz oilaghanday, ertengisin saghat 9:30 da kelsek, akt zalynda eshkim joq. Institutty OMON qorshap túr. Instituttyng basshylarynyng birde-biri akt zalynda miting ótetinin bilmeydi. Biz bәrin birden týsindik!  Saghat 10:00 ge taman Almaty qalasynyng barlyq oqu oryndarynan studentter aghylyp kele bastady. Ásirese, JenPI, KazGU, Teatr jәne óner instituty, Auyl sharushylyghy instituty men Poliytehnikalyq institut qatty kóterildi! Olardy kirgizbeu ýshin esik aldyna tosqauyl qoyylghan-dy, jastar ony búzyp óte bastady. Osy kezde Ózbekәli Jәnibekov aghamyz kiruge rúqsat bergizdi. Biraq, jiyndy Zәkeng de, men de emes, Qadyr Myrzaliyev pen Almaty qalasy partiya komiytetining ekinshi hatshysy Sәrsenov degen jýrgizetin boldy. Elding aldyna shyghyp sóz sóileu de tartysty ótti. Birinshi bolyp KGB-nyng adamdary men prokuror Elemesov, Aytmúhambetov sóiledi. Olardyng aitqany “Sender naghyz últshylsyndar...” degen maghynada boldy.  “Sender 1986 ny qaytalayyn dep, qantógis jasayyn dep túrsyndar” degenge deyin bardy. Zal jym-jyrt. Bir kezde әskery kiyimdegi bir azamat /podpolkovniyk/ “Búl ne degen masqara, aramyzda Jeltoqsangha qatysyp jaraly bolghandar, týrmeden shyqqandar otyr. Nege solargha sóz bermeymiz?” dep, Amanjol Nәlibaevty shyghardy. Ol týrmede alghan soqqydan qanday jaghdaygha úshyraghanyn jasyrmay aitty. Amanjol Qúrmandy /Qalmúratov/ sahnagha shyghardy. Chitanyng týrmesinen Qazaqstangha qalay jayau qashyp kelgenin, odan keyin “Allajar” filimin týsirip jatqan kinotoptyng studiyasynda qalay jasyrynyp kýn kórgenin Qalmúratov Qúrman әngimeledi. Ol bir ótkir jigit edi, qaytys boldy... Qúrman basy qaq aiyrylghan qazaq qyzyn qalay ústap túrghanyn, qolynyng jaragha qalay kirip ketkenin kózine jas alyp aitty.

Sóitip, Jeltoqsan kezinde alanda bolghan zorlyq-zombylyq, basyp janshudyng nebir soraqylary aityla bastaghan kezde, zaldaghy jastar qoldaryndaghy úrandaryn jazyp jiberdi... Aramyzda Ázirbayjan últtyq maydanynyng bir azamaty bolatyn, soghan sóz beruimiz kerek edi. Men sol ýshin sahnagha úmtylghanda, kýzet mening jaghamnan ústay alyp, keyin qaytarmaq boldy. Osy kezde zaldaghy jastar “Jiber!” dep aighay saldy. Sóitip, janaghy kisige sóz berdik. Aytpaqshy, jiynnyng basynda N.Fokina Qadyr aghamyzgha: “Siz Jeltoqsandy satyp ketken adamsyz, týsiniz!” degen kezde, Qadyr týsip ketti de, Sәrsenov jalghyz qalghan bolatyn. Jeltoqsan turaly ashy shyndyqtar ashyq aityla bastaghan kezde, Sәrsenov “jiyn jabyq” dep jariyalaghan edi, oghan Ózbekәli men Zamanbek agha qatty renjidi.

Zәken: “Jigitter, sonan song mening kabiynetime kelinder!” dep bizge mashinasyn qaldyryp ketti. Mynnan asa jastar qyzynyp, “Alangha baramyz!” dep túryp aldy. Bar jauapkershilikti óz moynyna alghan Zamanbek aghagha sóz kelmes ýshin, jigitterge toqtau saldyq ta, qaytadan Zәkenning kabiynetine bardyq. Taghy da týngi ongha deyin qyzu әngimelestik.

1989 jyly 14 jeltoqsannan bastap, Zәkeng ekeumiz jastardyng arasynda Jeltoqsangha qatysty jiyn ótkizudi tolyq óz qolymyzgha alyp, Teatr jәne óner institutynan bastap, barlyq instituttardy aralap shyqtyq. Búl kezde Almatygha kelgen Múhtar Shahanov ta bizben birge jýrdi.

1989 jyldyng 10 jeltoqsanynan bastap, 17-jeltoqsangha deyin Zәkeng ENG ALGhASh  RET  Jeltoqsandy eske alghyzyp, sheru jasaugha qolghabysyn tiygizip, últtyq namysymyzdy kóterude ýlken azamattyq tanytqan bolatyn. Sondaghy Zamanbek aghanyng bizge jasaghan qamqorlyghyn óz basym eshqashan úmytqan emespin, úmytpaymyn da!

Ókinishke qaray,  Zәkeng de búl  ómirden beymezgil  ketti. Ol әriyne basqa әngime, basqa jaghday...

Búl keudemizdegi aitylmay jýrgen, aita alamay jýrgen qasiretimiz bolyp qalyp túr, әzirshe...

Jatqan jering jayly, janyng jәnnatta bolsyn, Zamanbek Qalabayúly!

Qaldybay Ábenov, "Allajar" filimining rejisseri

Abai.kz

 

29 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435