Kýlli qazaqqa tanys «Auylym» әni tughan jerge arnalghan gimn bolghaly qashan! Qazir Almaty oblysynyng Ýrjar auylynda túratyn 83 jastaghy aqyn Jabayyl Beysendi sózge tarttyq.

- Jabayyl agha, siz arghy bette tughanmen, bar ghúmyrynyz Tarbaghataydyng kýngeyinde, qasiyetti Alakólding manynda ótip jatyr. Qazir densaulyghynyz qalay?

- Rahmet. Halim jaman emes, tek eki kóz búldyrap, kóru nasharlap barady. Mine, ózinning súlbandy ghana shamalap otyrmyn. 1991 jyly-au deymin, apatqa úshyrap, bir kózim zaqymdanghan edi, sonyng zardaby ekinshi kózime tiyip, soqyr bolugha ainaldym. Búl, eng aldymen shygharmashylyghyma kesirin tiygizetin boldy. Ne baspasózdi qaray almay, ne kitap oqy almay púshayman halge týstim. Qazir qalyndyghy bir eli kózәinek taghyp, markermen jazghan bolam. Onyng ózi anda-sanda.

- Siz jayly júrtshylyq az biledi. Ómir jolynyz turaly oqyrmandargha aityp berinizshi.

- Men Qytayda, Tarbaghatay aimaghy, Toly audany, Jayyr degen taudyn  etegindegi Dәm ózeni manynda dýniyege keldim. Sol jaqta jastyq shaghym ótti. Áke-sheshem әjeptәuir maldy adamdar edi. Toly audanynda ortalau mektepte oqydym. Sosyn Shәueshek gimnaziyasynda oqyp jýrgenimde oqudan shygharyldym.

- Nege?

- Biz ózi Shәueshek gimnaziyasyna qaraqúlaqtanyp bardyq. Onda qazaq, tatar, ózbek, úighyr t.b. últtardyng úl-qyzdary dәris alatynbyz. Etek-jenimizdi jiyp, bozbala bolyp qalghanbyz, eptep qyzdargha qyryndaghymyz keledi. Qalada ósken olar qyrdan kelgen bizdi mensinbeydi. Eltiri shapan men eltiri tymaq shynynda da sóketteu kórinetin bolsa kerek. Amanjan, Tóleubek ýsheumiz birigip, qaytsek te sol qyzdardyng mysyn bassaq-au dep jýrgende oiymyzgha mynaday bir jayt sap ete týsti.

- Ol kisiler kimder edi, keyin beri ótti me?

- Amanjan Jaqypov birneshe kitaptyng avtory, talantty aqyn, jazushy edi. Tóleubek Jaqypbaev júrtqa keng taraghan «Kezdessem úrlana qaraymyn, Asauday tulaydy jas jýrek» dep bastalatyn ataqty әn mәtinining avtory, «Lashyn» degen atpen prozalyq kitap jazghan. Ekeui de baqilyq boldy.

- Sodan?

- Búlardy ólenmen, mazmúnyn kelistirip týireu qajet. Qazaqtyng bir kórkem jigitine barsha әdemi qyz ghashyq bolyp, úmtylady. Ol jigitti qalay jasadyq de? Bireumizding boyymyzdy, bireumizding shashymyzdy, moynymyzdy, taghy birimizding qasymyzdy alyp, bir kelisti jigit jasadyq. Ony mektepting qaq ortasyna eskertkishtey túrghyzyp, әlgi bizdi jaratpay jýrgen qyzdardyng attaryn atap, sonyng aldynan bir-birlep jýrgizdik. Biz jasaghan keyipker olardyng birin de mensinbeytin bolyp shyghady.

- Ólenmen ghoy?

- Álbette, ólenmen. Mәselen, bylay endi:

...Jaraydy Jabayyldyng boyyn aldyq,

Al, endi moyyn izdep kimge bardyq.

Amanjan alma moyyn jigit edi,

Qoymastan bermesine súrap aldyq, - osylay bastalyp, kete beredi, arghy jaghyn úmytyp qaldym. Osyny әdemilep jazdyq ta, kóp dana etip kóshirip, týnde gimnaziyanyng ishine shashyp tastadyq. Tanerteng sabaqqa kelsek, balalar u-shu, bәrining qolynda biz jazghan «Syr –dәpter» degen óleng kitapsha. Aty atalghan tatar, ózbek, úighyr qyzdary eki kózderi búlauday bolyp, jylap jýr. Sodan qoyshy, sol kýnnen bastap, tatar, úighyr, ózbek múghalimderi bizge qyryn qaraytyn boldy. Olardyng da shamyna tiygen synayly. Ýsheumizding búl qylyghymyzdy erlikke balap otyrgham joq. Jastyqtyng bir jeligi ghoy. Alayda, osy jelik basyma keyin qara búlttay ýiirildi de otyrdy. Olar múny últtyq alauyzdyqqa ainaldyryp, úlghayta týsti. Mektepti qoyyp, qalalyq saqshydan adamdar kelip, súraqqa ala bastady. Is nasyrgha shapty. Alma baghynda bir top bolyp otyrghanymyzdy, janymyzda A.Fadeevting «Jas gvardiya» kitaby jatqanyn bireuler jetkizipti. Tergeu kezinde sureti de bar ekenin aitty, biraq kórsetken joq. Sóitip, oqudan shygharyldyq. Ýsh aimaqtyng qalalarynda (Altay, Tarbaghatay, Ile) eshqanday oqugha alynbasyn, júmys berilmesin degen jarlyghy qosa shyqty. Sonda da oqu izdep ýsheumiz Ýrimjige keldik. Az kýnnen keyin Amanjan Shәueshektegi jalghyz sheshesine alandap, qaytyp ketti de, Tóleubek ekeumiz Shynjang institutynyng suret fakulitetine tapsyryp, synaqtan óttik. Jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng ýiinde jattyq. Jengemiz sol tústa týsirilip jatqan «Hasen-Jәmila» kórkem filimining epizodynda oinaytyndyqtan, Shanhayda, týsiru alanynda edi. Qajekenning ýiinde túryp jatqanymyz bir esepten dúrys bolypty, ol «Shúghyla» jurnaly bastyghynyng orynbasary. Ólenderimizdi kezeksiz basyp, qalamaqygha qaryq qylyp tastady. Alayda, búl tirligimiz de sholaq boldy, jergilikti biylik qúryghynan kóp úzay almadyq, eki-ýsh aidan keyin artymyzdan qaghaz kelip, taghy oqudan shygharyldyq.

- Ne kinә taghyp otyr sonda?

- Bayaghy sol әuen. Últaralyq dýrdarazdyq tudyratyn is jasappyz. Ayranday úiyghan jastardyng arasyna iritki salyp, alatayday býldirippiz. Kitaptaghy Oleg Koshevoy siyaqty úiym qúrmaq bolyppyz. Negizgi әngimeden sәl auytqyp kettim-au deymin. 1955 jyly Kenes ýkimeti «Tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeru» degen úran tastap, biraz azamattar atamekenge bet búrdy. Solardyng arasynda dostarym Amanjan men Tóleubek te ketti. Olardan mening de qalghym kelmey, әkemnen rúqsat súradym. Jaryqtyq dalada týiege túz salyp jýr eken, ýndemey jýrip aldy. Birsypyra uaqyttan keyin janyma tayap kelip: «Áy, balam, biz búl jerde kóp auylmyz. Olardyng biri de qozghalghan joq. Bizding de jyly ornymyzdy suytqanymyz jaramas. Onyng ýstine jana týiege túz berip jýrgende bayqasam, barlyghynyng kózinen jas parlap jýr» dedi. Áke sózi biz ýshin zan, sóitip, eshqayda shygha almay qala berdim. Qalghanymdy qayteyin, eshkim, eshqayda ne júmysqa, ne oqugha almaydy. Elde bir sayasy nauqan bastalsa-aq, aldymen meni shaqyrtyp, tergeuge alady. Jas ómirim qyzyqqa emes, qiyanatqa belshesinen bata bastady. Arada eki jyl ótkende dostaryma ilesip Keneske ótpegenim, jastyghym eskerilip, Ýrimji pedagogikalyq institutynyng til-әdebiyet fakulitetine baruyma rúqsat berildi. Qúday qoldady, jogharghy oqu ornyna týsip, zaya ketken jyldardyng esesin qaytarghanday, bilimge bas qoydym. Degenmen, quanyshym taghy úzaqqa sozylmady. Janadan ashylghan 3 jyldyq instituttyng 2 kursynda jýrgenimde Qytayda «Stili dúrystau» degen sayasy nauqan beleng alyp, el ishinen últshyldar men onshyldar izdestirile bastaghanda, taghy atym atalyp, qúryqqa ilindim. Bir ay boyy el aldyna túrghyzyp qoyyp, qoghamgha qarsy istegen isterindi ózdering әshkerelender dep әlek saldy.

- Sonda ne súraydy, qanday talap qoyady?

- Ne desin? Sender Shәueshek gimnaziyasynda oqyp jýrgende «Syr-dәpter» degen óleng jazyp, últ arasyna iritki salghansyndar. Kenes jazushysy Fadeevting romanyn kóterip jýrgensinder. Ol romannyng keyipkerlerin biz jaqsy bilemiz, olar kóterilisshiler. Sender de soghan eliktep Jungogha (qytaygha) qarsy úiym qúrmaqshysyndar deydi. Odan qalsa, Jaghda Babalyqúly bastaghan «Ýsh týtinning basyn qosu» (onysy monghol, qytay jәne Qazaqstannyng qazaqtary) úiymyna da kirgen shygharsyndar dep әureleydi. Biz aqtalghan bolamyz. Aqyry bizdi qara júmysqa kesti. Ony aitasyn, Qytay ýkimeti sol 1959 jyly kenes elinde oquda jýrgen qazaq jastaryn qayta shaqyryp aldy da, týgeldey qara júmysqa aidady. Olardyng ishinde qazirgi ataqty jazushy Qabdesh Júmәdilov, dәulesker kýishi Beken Uәliyev, bayaghy dosym Tóleubek Jaqypbaev ta bar.

- Sonda siz de Qabdesh Júmәdilov sekildi bolat qorytu peshine júmysqa aidaldynyz ba?

- Joq. Meni osy kýngi Dostyq - Alashonikou temirjolynyng alghashqy liniyasy jýrgizilip jatqan qúrylysqa saldy. Qara kýzge deyin sonda bolyp, oquymdy ary qaray jalghastyrugha rúqsat aldym. Kelesi jyly institutty bitirip, Shәueshekke múghalimdikke bólindim. Biraq, múghalim bolyp alansyz istey almadym. Ol elde oqtyn-oqtyn adamdardy tekserip túratyn sayasy nauqan bolady. Mine, sol kezde ózgeden búryn kózge men týse ketem. Osylaysha yryn-jyrynmen taghy 2 jyl ótip, 1962 jyldyng qysynda júbayym Bәukenning kenestik pasportyna tirkelip, Qazaqstangha óttim.

- Bir «uh» degen shygharsyz?

- IYә, biraq aldymda úzaq shyrghalang kýtip túr eken. Degenmen, Atamekenning jóni bólek. Mening artymnan jazghytúrym shekara ashylyp, el beri qaray jónkilip óte bastady.

- Aghayyn-tuys, dos-jaran, tamyr-tanystarynyz kelip kózayym boldynyz ghoy.

- Álbette. Ol kelgender birden Kenes pasportyn alyp, mәre-sәre bolyp jatty. Al, taghdyr meni ne olardyn, ne osy jerlik qazaqtardyng tobyna qosqysy kelmey birshama әure-sarsangha saldy.

- Nege búlay deysiz? Atamekenge óttiniz, artynyzdan eliniz keldi. Álde basqa sebepteri bar ma?

- Ol kezde Kenes odaghy óz pasportyna adam tirkese, qytay pasporty qosa beriledi. Maghan Qytay pasportyn berip tirkegendikten, Kenes pasportyn ala almay әlegin kóp kórdim. Ol kezde eki memleket arasyndaghy qatynas nasharlap túrghan kez. Maghan jylyshyray tanytu bylay túrsyn, kýdikpen qaraytyn sekildi. Ony ishim eptep sezedi. Áyteuir, múghalimdik qyzmetke ilindim. Maqanshy audanyndaghy Jarbúlaq selosy shekara týbinde, Alakólding jaghasynda. Sol jerde B.Maylin atyndaghy orta mektepte qazaq tili men әdebiyetinen sabaq beremin. 80-90 shaqyrymdyq audan ortalyghyna kelgenshe birneshe postydan ótemiz. Avtobusta qalyng elmen kele jatyp, janaghy tekserulerge kelgende, meni talay ústap alyp qalghan jaghdaylar boldy. Óitkeni, búl jerding azamaty emespin.

- Qamap tastay ma sonda?

- Joq. Postyda túrghan soldat bastyqtaryna telefon shalady. Ony bylayghy júrt sarylyp tosady. Jolaushylardyng mazasy ketedi, jas balalar qynqyldap jylay bastaydy. Jauap kelgenshe kýtemiz. Osydan mende kónil kýy de bolghan joq, densaulyghym da syr bere bastady. Bala kýnimnen kәsip etken ólendi de tastap kettim. Onyng ýstine ústazdyq asa ýlken jauapkershilikti talap etedi ghoy.

- Jalpy, sol tústa «Búl Qytaydan bitirgen, diplomy jaramsyz» degen  siyaqty әngimeler tuyndaghan joq pa?

- Basynda boldy, keyin bәri dәleldendi ghoy. Jetpisinshi jyldardyng basynda Jarbúlaqtaghy B.Maylin atyndaghy orta mektepke KRU kelip, tekseru jýrgizdi. Nәtiyjesinde mening Qytayda, Ýrimji pedagogikalyq institutynan alghan diplomym joghary bilimge jatpaytyn bolyp, on jylday alyp kelgen enbekaqymnyng bir bóligi memleketke qaytarylsyn dep sheship ketti. Endi ne isteu kerek? Kimnen kómek tilemekpin?

- Búl kezde Kenes pasportyn alyp pa ediniz?

- Iya, 1968 jyly arghy betten ótkenime 6 jyl bolghanda әreng alghanmyn. Sonymen, bala kezden birge ósken Qabdeshke (Júmәdilov) bardym. Endigi maqsat, diplomnyng joghary bilimge jatatynyn dәleldeu ghoy. Ol birden KazPIY-ding rektory Qúlahmetov degen kisige alyp bardy. Diplomdy úighyrshadan qazaqshagha audaratyn bir úighyrdy tauyp, audarttyq ta, sol kezdegi oqu ministri Roza Esenjolovagha kirdik. Ol ministrlikting jogharghy oqu bólimin basqaratyn Leninshil Rýstemov degen adamgha jiberdi. Rýstemov múny sheshe almaytynyn, songhy sóz tek Mәskeu tarapynda ekenin aitty. Endi múny orysshagha audartu ýshin Qabdesh ekeumiz Jazushylar odaghyndaghy audarma bólimine, Azat Sýleevke alyp kelip edik. Azekeng koniyak ishedi eken, әlgisin alyp shyqty. Bir-bir rómkeden keyin, kabiynetke aqyn Múqaghaly Maqataev kirdi. Qabdeshpen joldas kórinedi, ekeui qúshaqtasyp amandasty da, meni tanystyrdy: «Áy, Múqaghali, 1954 jylghy «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalyndaghy sening ólenindi jatqa aitatyn jigit bar dep edim ghoy.  Mine, ózi aldynda túr», dedi. Endi ol bólek әngime. Sonymen, qújatymdy audartyp, Mәskeuge jiberdik. Tamyz aiy tudy, balalardyng demalysy ayaqtalyp keledi, biraq Mәskeuden habar joq. Aydyng ayaghyna taman saghyndyryp, sarghaytqan jauap hat ta keldi-au. «Sol kezendegi Ýrimji pedagogikalyq institutynda sabaq bergen kadrlardyng týgelge juyghy Tashkent qalasynan bilim alghandar, baghdarlama ortaq, sondyqtan diplom jaramdy dep tanylsyn», depti. Qol qoyghan SSSR oqu ministrligi joghary oqu oryndary basqarmasynyn  bastyghy Usanov degen. Sóitip, qaytadan dәris berudi jalghastyrdym.

- Poeziyagha qashan qayta oraldynyz?

- 1972 jylgha deyin birde-bir óleng jazgham joq. Búryn tóte jazumen oqyghandyqtan, kirillisagha ýirenip, qazaq oqulyqtarynda kezdesetin orys terminderin dúrys úghynudyng ózi jetkilikti boldy. Kýnder zulap, ailar jyljyp ótip jatty. Birshama esimdi jighannan keyin endi eski kәsip - óleng jazugha kónilim shapty. Sol ólenning bireui ózderiniz aityp jýrgen «Auylym» bolatyn.

- Agha, auylym degende bizding kóz aldymyzgha kәdimgi  osy kýngi shatyrly ýiler elesteydi. Siz qay auyl kelbetin jyrladynyz? «Auylym» әni qalay tudy? Búl óleng Temirjannyng qolyna qalay týsti?

- Áriyne, “Auylym” dep tuyp-ósken mekenimdi jyrladym. Áli esimde, Jayyr tauynyng qoynauynda júmyrtqaday әppaq kiyiz ýiler túratyn, kók týtinin jibektey sozyp. Kýrkirep ózen aghyp jatady, әudem jerdegi tepsende bie baylanyp, jelide qúlyn túrushy edi. Jeroshaqta ot laulap, keshqúrym jastar altybaqan oinap, mәre-sәre bolyp jatatyn... Jalpy, auyl degende ata-babalarymyz ghasyrlar boyy meken etken, últymyz ósip-óngen kiyiz ýy kóz aldyna keledi ghoy. 1995 jylgha deyin tabany kýrektey 36 jyl bir mektepte ústazdyq ettim. Bir sәt qol bosaghanda artta qalghan elimdi, jastyq shaghymdy eske alyp, saghynyp jýrgende tughan óleng ghoy. Birde ýige belgili әnshi, ataqty «Hasen-Jәmila» kórkem filimning basty keyipkeri Abylay Týgelbaev keldi. Ótken-ketkendi aityp, sher tarqatystyq. Bir kezde ol: «Jabayyl, sen Shynjanda jýrgende әjeptәuir aqyn edin. Osy jaqqa kelgeli ýning shyqpaydy ghoy», dedi. Men: «Onyng ras, densaulyghym da, kónil kýiim de bolmay jýr. Bir elden bir elge kóshu onay deysing be!? Kónilim oipyl-toypyl», dedim. Ýstel ýstinde jatqan qaghazdardy qarap otyrghanda kózine tóteshe jazylghan osy óleng týsken ghoy. «Yapyray, Jәke, myna ólening әnge  súranyp túr eken. Men osyny bәlenshe degen (atyn úmyttym) kompozitorgha bereyinshi», dep alyp ketken. Keyin әlgi aitqan kompozitory emes, Temirjan  Bazarbaev at-týiedey qalap alypty. Búl 1972 jyl edi. Kelesi jyldan bastap, Rishat Abdullin radiodan aita bastady.

- Ándi alghash estigende әjeptәuir tolqyghan shygharsyz?

- O ne degenin! Búl ózi Qytaydan kóship kelip, osy jerge sinise almay jýrgen kez ghoy.

- «Auylymnyn» әnin jazghan Temirjan Bazarbaevpen jolygha aldynyz ba?

- IYә, jetpisinshi jyldardyng ortasynda Jarbúlaq sovhozynyng diyrektoryna aityp, Semeyden Temirjandy shaqyrttyq. Qasynda marqúm әnshi Dauyl Hayrullin bar, keldi. Biraq, Temirjannan dәris tyndaghan shәkirt múnshama kóp bolar ma? Auylgha kire beristen kýtip alyp, qaumalap, Temkeng kezdesuge kele almady. Keyin Semeyde әldeneshe ret jolyghyp, әngimelesuding sәti týsti.

- Sonyng birin aityp berinizshi.

- Alghash kórgenimdi aitayyn. 1974 jyly múghalimderding bir ailyq bilim jetildiru institutyna oqugha keldim. Jataqhanadan oryn alghannan keyin, Temirjandy izdeuge shyqtym. Taptym, bes qabatty ýiding ekinshi qabatynda túrady eken, ózimdi tanystyrghannan keyin, qalbalaqtap qaldy. Áyelining aty Álfiya eken. Temkeng bir koniyakty әkelip qoyyp, pianinogha otyrdy. Sosyn, «Jәke, ómirimning birsypyrasy Semeyde ótti. Sondyqtan, Semey turaly әn jazsam dep jýrushi em, sony sizding «Auylymynyzgha» jazghanym qanday dúrys bolghan. Eger, Semey turaly bolsa ayasy tarylyp, bir-aq uys bolyp qalghanday eken. Auyl býkil iyisi qazaqtyng shyqqan jeri, anasy. Barshamyzgha ortaq taqyryp bolghandyqtan dýr etip, sharyqtap ketti ghoy. Onyng ýstine siz Alakólding bergi betinde bolsanyz, mening auylym arghy betinde edi. Ymyrt týsisimen jeroshaqtyng oty jyltyldap kórinip túrushy edi. Auyldy saghynyp, sezimim sergeldenge týsip jýrgen shaqta osy óleng qolyma kelip týsti. Búl әnning eki núsqasy boldy. Sizding estip jýrgeniniz, el auzynda jýrgen sәl kýrdelileu, ekinshi núsqasy. Birinshi núsqasy mynau», dep bastay jóneldi. Maghan, әriyne, ózim ýirenip qalghan núsqasy únady. Kesh batqansha әngime-dýken qúrdyq. Án Almatyda kórkemdik kenesten ótkennen keyin Rishat Abdullinnin: «Ákel notasyn, sen bireuge berip qoyasyn. Aldymen, men radiodan aitamyn», dep qolyndaghy qaghazdy alyp qalghanyn aitty. Sodan keyin-aq Altay men Atyrau, Alatau men Arqa arasyn, tipti dýniyejýzindegi qazaqtardy sharlap kete bardy búl әn.

Temkeng óte talantty biraq juas adam edi. Qaljyndap: «Áy, Temirjan, osy әnning elding auzynan týspeuine qaysysymyz kóp enbek sinirdik?» deushi edim. Ondayda: «Sózi kelispey jatsa, qanday jaqsy әn bolsa da júrt arasyna keng tarala qoymaydy. Áriyne, sen jazghan ólenning quaty», dep jymiyatyn.

- Keyin Semeyde jolyqqan joqsyzdar ma?

- Áldeneshe ret jolyghyp, syrlas boldyq qoy. 1978 jyly ghoy deymin, men jenil avtokólik almaq bolyp Semeyge bardym.

- Ol kezde ekining birine múnday baqyt búiyra bermeushi edi ghoy...

- Ras aitasyn. Onyng tarihyn aityp bereyin. Bizding Jarbúlaq auyly tól aludan oblys boyynsha aldynghy oryngha shyghyp, shilde aiynda auylymyzda oblystyq seminar ótti. Semey oblysynyng birinshi hatshysy Jaqan Smaghúlov, audannyng birinshi hatshylary, kil dókeyler keldi. Sovhoz diyrektory Raqymghaly Tóleubekov qonaqtardy kýtudi maghan tapsyrdy. Men bilek sybana kiristim. Eki kýnnen keyin seminar ayaqtaldy. Toy bitken song birinshi hatshy maghan: «Jәke, bәri jaqsy ótti, men sizding talantynyzgha, adamgershiliginizge tәnti bolyp attanyp baramyn. Ne tileginiz bar?», dedi. Jópeldemede sasyp qaldym: «Joq, esh tilegim joq», dedim. Sosyn ol: «Ýiing bar ma?» dedi. «Bar» dedim. «Mashinang bar ma?» dedi. Joq nәrseni qalay bar deyin. «Joq», dedim. «Endeshe kezeksiz mashina alasyz. Erteng ótinishinizdi jazynyz», dedi. Osylaysha «Jiguli» avtomashinasyn almaq bolyp, sol jyly qarasha aiynda Semeyge keldim. Temirjan birge jýrip, mashinany qosa tandasty. Balasha mәz bolyp, keremet quanyp edi sol joly.

- Jýrgizushi kuәligin ne qyldynyz, búryn bolyp pa edi?

- Jogha. Búryn túrmaq, qazir de joq. Sol mashinany toghyz jyl jýrgizushi kuәliginsiz teuip, keyin satyp jiberdim.

- MAY qyzmetkerleri ústaghan joq pa?

- Birinshiden, men alysqa úzap shyqqan joqpyn, ekinshiden osy «Auylym» әnining qúdireti shyghar, toqtatsa da bәri syilaytyn. Bir kýni bir MAY qyzmetkeri ústady. Nómirimdi, barlyq qújattarymdy sypyryp aldy. Áli kýnge deyin esimde, aty Beysenbay edi. Sodan kýnderding kýninde general Bapsanov kele qaldy, aityp edim, әlgining ózine nómirimdi qayta taqqyzdy. «Sen búl adamnyng kim ekenin bilesing be ózi?», dep birsypyra úrysty. «Býginnen bastap 12 - 72 nómirli «Jiguliydi» eshqaysyng toqtatpaysyn», dedi, bitti.

- Agha, sizding esiminiz kóp kezdese bermeydi. «Jabayyl» degen sonda ne maghyna beredi?

- Mening azan shaqyryp qoyghan esimim - Jabayyl. Anam 16 qúrsaq kótergen jan edi. Súltan, Rahymbek degen balalarynan keyin shetiney bergen song men tughanda esimim jayly әjeptәuir talas bolghangha úqsaydy. Bireu Beysenbay, Seysenbay bolsyn dep, endi bireui ajal janylyp qalsyn dep Janylbay dep qoymaqshy bolady. Sodan sol jerdegi Zaman degen qajygha qoyghyzghan eken. Qyryq qazannyng qúlaghyn tistetip, kiyiz ýiding jabyghynan shómshekke «satyp alghan» kórinedi. Keybireulerding aituynsha, Mekkede me, Mәdinada ma bir qasiyetti tas bar-mys. Sony «Jabayyl-Núr» dep ataytyn kórinedi. Bir qyzyghy, qytaydaghy pasportymda esimim mýlde qate, «Jabaiyr» bolyp, keyin osy jaqta onyng aldyna «D» әrpi qosylyp, «Djabaiyr» bolyp jazylghan.

- Áli kýnge deyin solay ma?

- Áli kýnge deyin solay. Arab әlipbiyinde de, Ahmet Baytúrsynúly engizgen tóte jazuda da «l» men «r» әrpi úqsas. Songhy әripting ózgergenin óz basym sodan kóremin.

- Agha, әn mәtinining jekelegen joldary, sózderi ózgergen synayly. Osynyng tóreligin óziniz aitynyzshy. «Auylym» әnining sózi dәl óziniz jazghanday aitylyp jýr me?

- Jalpy, әn mәtini kelispese anau aitqanday júrt arasyna tarala qoymaydy. Sondyqtan, әnning sózi týpnúsqadan auytqymauy tiyis. «Auylymnyn» tolyq, dúrys mәtini bylay:

Kindigimning jas qany

Tamghan jerim, auylym.

Shabytymnyng asqary

Samghau jerim, auylym.

Jastyghymnyng kuәsi

Shúrqyraghan auylym.

Jusany men juasy

Búrqyraghan, auylym.

Biyik-biyik shyn-qúzgha

Qúmar qylghan, auylym.

Býldirshindey bir qyzgha

Synar qylghan, auylym.

Toymen tandy atyryp

Án saldyrghan, auylym.

Sary qymyz sapyryp

Tamsandyrghan, auylym.

Kók týtini shúbalyp

Jibek sozghan auylym.

Ay kórmesem qúmartyp

Jýrek qozghan, auylym.

Kók torghynday kóktemde

Saghym bughan, auylym.

Alys sapar shekkende

Saghyndyrghan, auylym.

- Endi keybireulerding búzyp aitatyn jekelegen joldaryna toqtalsanyz.

- Mәselen, birinshi shumaqtaghy «Samghau jerim» degen tirkes «Samghaushy edim» bolyp, ýshinshi shumaqtaghy «Toymen tandy atyryp» degen jol «Ánmen tandy atyryp», bolyp, tórtinshi shumaqtaghy «Jibek sozghan» «Jelek sozghan» bolyp, songhy shumaqtaghy «Kók torghynday» degen teneu «Kók torghayday», «Saghym bughan» degen etistik «Saghym qughan» bolyp aitylyp keledi. Osy kónilge kirbing úyalatady. Ony aitasyn, «Auylymdy» býtindey basqa aqynnyng qanjyghasyna baylap jibergender de bar. Mәselen, ana bir jyldary «Toy jyry» degen jinaq shyghyp, sony shygharushylyr «Auylym» әnining sózin jazghan Qadyr Myrza әli» dep basyp jiberipti.

- Keyin basqa әnderge sóz jazdynyz ba?

- IYә, Qytayda aimaqtyq kompozitorlar odaghynyng basshysy, belgili kompozitor, Erbolat Qyzykenov “Kýngeyim menin” degen ólenime, osyndaghy  jergilikti sazgerler Amantay Álipov “Dostyq tolghauy”, “Ýrjar valisi”, Ahmethan Alpyspaev “Kezip ketkim keledi”, Kentau Nazarbek «Ýrjarym –qútty meken», kýishi Qizat Seyitqazin «Qayran, Dәm», «Shopanay sazy» degen ólenderime әn jazdy. Júrt arasynda aitylyp jýr. “Auyl әnderi”, “Altyn besik - auylym”, “Alakólim ayaulym”, “Kýngeyim menin” atty 4 jyr jinaghym shyqty.

- Barlyq kitaptarynyz arghy betten beri ótken song shyqqan bolar?

- Áriyne, ol kezde birinshiden, jas boldyq. Ekinshiden, almaghayyp bir zaman tudy ghoy. Ýrimjidegi pedagogikalyq institutta jýrgende ýsh alimanahqa toptamalarym shyqty. Al, tórt kitabym osynda jaryq kórdi.

- Agha, kimderdi sýiip oqisyz? 

- Óz basym Súltanmahmút pen Qasym aqyndy pir tútam.

- Ángimenizge rahmet, Jabayyl agha!

Súhbattasqan Berikhan Tayjigit

Derekkózi: "Qazaq әdebiyeti" gazeti. (№43 (3625) 2-8 qarasha, 2018 jyl