Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Birtuar 5004 9 pikir 14 Qarasha, 2018 saghat 13:23

Qyrghyz halqy Aytmatovtyng atyna bir audandy qimay ma?

12 qarasha qyrghyzdyng ataqty jazushysy Shynghys Aytmatovtyng dýniyege kelgenine 90 jyl toldy. Ayyr qalpaqty aghayyndarymyz aituly túlghanyng mereytoyyn atausyz qaldyrghan joq. Óz dengeyinde dýbirletip toylap jatyr. Aytmatovtyng 90 jyldyghyn Qazaqstan, Tәjikstan sekildi tuysqan elder de úmyt qaldyrmay, saltanatty sharalar úiymdastyruda.

Qyrghyz júrty birtuar úlynyng mereytoyyn joghary dengeyde atap ótip jatqanyn aittyq. Osy kýnderi Bishkek qalasynda «Shynghys Aytmatov jәne teatr» atty halyqaralyq teatr festivali ótude. Festivali ayasynda bizding elding teatrlary da óner kórsetti. Búdan bólek, 29 qazan kýni Qyrghyzstan Últtyq banki Shynghys Aytmatovtyng 90 jyldyghyna arnalghan kolleksiyalyq tiyndy qoldanysqa engizgenin habarlaghan bolatyn.

Búnyng bәri dúrys ghoy. Biraq aghayyndyq kónilimen әdilin aitsaq, qyrghyz bauyrlarymyz bas jazushysynyng 90 jyldyghyna jasalatyn naghyz syilyqty әli bayqamaghan sekildi. Qyrghyzstan astanasy Bishkek qalasy «Leniyn», «Oktyabri», «Birinshi may», «Svedrlov» syndy tórt audangha bólinedi eken. Bayqap otyrghandarynyzday, bәri kenestik ataular. Qyrghyz biyligi elding resmy ortalyghy bolyp tabylatyn Bishkek qalasyndaghy audan attaryn qalay ataytynynda bizding qaqymyz joq. Alayda, «Adamzattyng Aytmatovy» atanghan jazushynyng esimin osy audandardyng birine berse, jarasyp-aq keter edi. Búnday aituly oqigha jazushynyng 90 jyldyq mereytoyymen túspa-tús kelip jatsa, tipti ghaniybet.

Bizding elde de kenestik qyp-qyzyl shapanyn sheshpegen eldimekender jetip jatyr. Ayta bersek, audan emes, birqansha iri qala, oblystarymyz әrisi patshalyq Resey, berisi Kenes odaghy qoyghan attarynan qútyla almay keledi. Soltýstiktegi Pavlodar oblysy men Petropavl qalasy osy sózimizding dәleli. Búlar endi basqa әngime. Uaqyty kelgende óz sheshimin tabady dep ýmittenemiz.

Bizding býgin aitpaghymyz, bauyrlas qyrghyz eli әlemge әigili jazushy Shynghys Aytmatovtyng atyna el astanasynan bir audandy qisa eken degen úsynys. Óz jónimizdi jóndep almay, ózge elge aqyl aitqanymyz emes. "Syrt kóz synshy" degen. Qazaq tughandarynyng osy úsynysy qyrghyz júrtshylyghynan qoldau tauyp jatsa, qanekiy!

Quanysh Qappas

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5681