Túrmys mahabbatty búzady, aqyl baylaydy, senim shyndaydy. Tirlikting  búzghany sol, býginde san týrli neke qalyptasuda. Materialdyq qajetpen ghana, esepke qúrylghan jas shamasy men nәsil, din, últ talghamaytyn el aralyq, últ aralyq, din aralyq neke. Bir kórip qúlay sýiip, ghashyq bolghan, tirlikten alqyghan romantikalyq neke.

Mahabbat ýlken auru, tәtti azap, dese de ol aqymaqtyq, sezimdik tanymmen onyng alghashqy oty tútaydy, alayda, ol jalpylyq qúbylys emes. Siz qiyalynyzdaghy jandy kezdestirgendey bolyp, qarsy jaqtyng qalybyn qoldan jasap, únatu kýiinde bolasyz. Kemshiligin esh kórmeysiz, búl stihiyaly kórsoqyrlyq barys, búl jaqsy kóru, jaqyndasu kezenine tez jeteleydi. Ol taza mahabbatqa úlasyp jatsa, núr ýstine núr, mine búl mahabbattyng salystyrmalylyghy. Mahabbat eshqashanda absolutti bolmaydy. Býgingi tanda kóptegen jastar mahabbatty sezimdik tanym dengeyinde ghana týsinip, aqylgha jendirmey túrmysqa aralastyrady. Sóitip ol mahabbattyng tútqynyna ainalady. Olar tek iship-jep, oinap kýludi biletin adamdargha da úqsamaydy, naghyz kóz sýzgen mahabbat qúly bolady. Ol joly bolmasa ózgeni qoyyp, ózinen de bezinedi. Mahabbatty bәrinende joghary qoyady. Teginde mahabbat pen mamandyq, mahabbat pen arman, mahabbat pen túrmys, mahabbat pen neke qatynastarynda mahabbat basty orynda túrmauy kerek. Qayta naghyz mahabbat bir adamnyn  arman-múratyn, kәsibin, bolashaghyn mýlde jalmap almauy, qerisinshe ol adamgha ýlken dem berui. Jasyryn qabiletterin ashugha jol silteui tiyis. Naghyz úly adamdardyng qay-qaysysyda mahabbatta ólip-óshken birde biri joq. Sebebi úly ister múnday sezimderdi basyp týsip otyrady. Mahabbat kónil kýige aralassa kisining belgilegen nysanasyna  tabandylyqpen jetuine ýlken kedergi keltiredi. Mahabbattyng jalynyna órtenbey, tenizine aqpay, qayta ony paydalana bilui kerek. Mahabbatta pәktik filosofiya, morali boluy shart. Ony nekedegi it ómirmen aralastyru qajetsiz. Jerge týsirip bylghamau kerek, mahabbat qashanda on segiz saghan qol búlghaydy, sening kónilinning kóginde seni mәngilik ýmitkke jeteleytin, esh ólmeytin shoq júldyz. Onyng jandy mysalyna ataqty jazushy Shynghys Aytmatov pen Býbisara Beyshenaliyevanyng mahabbatyn aitugha әbden bolady.

Eger ómirdegi bar maqsatymyzdy jeke adamnyng baqytyn kókseu, qara bastyng qamy dep, bilsek onda ómir shynymende sýrkeyli mazargha, janyndy jegidey jeytin naghyz týnekke, qúlazyghan shólge, ýreyli tamúqqa ainalady. Alayda sening tandaghan ghashyghyng ózining jiyirkenishti iydeyasyn erte әshkerelese quanda, raqmet ait. Kónili tartpasa dert tartugha qarsy jaghyng tatymasa, mahabbattyng ashy lәzzatynda ulanudyng esh keregi joq.

Meyir-shapaghat súiqyldanghan býgingi tanda, mahabbat adamdar arasyndaghy sýiispenshilik, seni magnittey tartatyn kýsh. Kónilinning kógindegi kirshiksiz aty joq әlem. Sen ómirde jyghylsang sony oilap, ornynnan tez túrasyn. Sen onyng bir shashyn mayystyrugha dәting barmaydy.

Adamdar qazir mahabbatpen nekening ara jigin dәl basyp tanydy.

Neke adamnyng shartty týrde basyp ótetin joly, ol jalpylyq sipat alady, ony aqymen qúrugha bolady. Sebebi siz odan úrpaq taratasyz, otandasasyz, tirshilik jan úyasyn jasaysyz. Ortanyzgha ýles qosasyz, sondyqtan da qanday jar tandaghanynyz abzal? Býginge layyq bilimi men ózindik tanymy bar, tóniregine kórseter meyirimi, ózinizge adal jar, balanyzgha qamqor ana bola alatyn, ainalasyna keshirim men qaray alatyn jandardy izdestiriniz. Sonymen birge siz ben oy ortaqtastyghy, minez úqsastyghy, qanday otbasynan shyqqany, barlyq iste ýlken jauapkershiligi bolghany asa manyzdy. Sizding janúyanyzgha sinimdiligi qalay bolaryna da bir sәt kóz jýgirtiniz. Osynyng ishinde minez asa manyzdy, siz únatqan jarynyzgha botqa kóje alyp berip, aqshamnyng jetkeni osy boldy dep, minezin bir tekserip kóriniz. Sebebi otbasy bolghan song talay botqa kóje ishetin kezder bolady, soghan dayyndau. Endi osylargha mahbbat qosylsa, baqyttan basynyz ainalary bolary haq.

Nekede jar tandau turaly  sýiikti payghambarymyz(s.gh.a), bay, súlu, imandy ýsh qyzdyng imandysyn tandaudy aitqan. Eger imandy qyzdyng boyynda,   baylyq ne súlulyqtyng bireui bolsa, tipti, baylyq ta súlulyq ta bolsa da, onda  sol qyzdy tandasang ol keremet bolary shyndyq. Qalay bolghandada iman onyng ishki jan әlemi, sondyqtan da ol birinshi.

Al zina óte auyr kýna. Áytse ol ne?  Bireuding nekeli jaryna qyryndau nemese nekendi qimay kez-kelgen (ýilenbeytin tuystan basqa) jasasyl jelekti qauymgha jaqyndau.

“Zinagha jaqyndama” dep, sýiikti payghambarymyz(s.gh.a) eskertedi, bayqasanyzdar, zina jasamandar degen joq, zinany tudyratyn kez-kelgen isten, sonday jerlerden, basqalargha kýdikti oy salatyn ortadan qashudy aitty. Onyng syry nede? Nekesiz bóten qyzgha “jaqyndau” ýlken kýnәgha jeteleydi, esh tuystyq qatynasy bolmaghan qyz ben jigit onasha bólmede qalmauy kerek, sol sәtte, shaytan malghún kelip qyzdyng da úldyng basyna oy salyp, sol ýlken kýnәgha shaqyrady, bәrin jenildetip kórsetedi. Nәpsisine (erkine) qisapsyz kýsh bitiredi, adam ózin ústay almay qalady. Zina jasaghan adamnyng yryzdyghy azayyp, kedeylikke úshyraydy; betining núry tayyp, jýzinen shany shyghady; ómiri qysqarady. Eng ýlken kýnәhar ol kәri zinaqor ekeni barshagha ayan.

Ókinishke oray kýni býginge deyin osy zina kórkem әdebiyette óte әdemi, jenil ýgittelude, kenestik әdebitte búl kýnәning iysi anqyp túrghanyn әdebiyet sýier qauym jaqsy biledi, al teledidar men internette ol qalypty qúbylys siyaqty kóz aldynda zulaydy. Otarlanu kezeninen әlige deyin últtyq qúndylyqtardy minus 180 gradusqa búru ýrdisi  jalghasyp otyr. Keybir jigitter zinany erlikke sanap, otyrghan jerinde maqtanyp aityp jýr. Kýnәni qayta aitqanda, qayta jasaghanday bolady.

Zina kez-kelgen qoghamdy óte tez azdyryp-tozdyryp, últtyq qúndylyqtaryn, otbasy ordasyn, otannyng irgesin sógip ketetin súmdyq qylmystargha jetelep ketedi Alla saqtasyn.

Búnday kýnәlargha salynbau ýshin, kishkentay kezinen ata-ana balasyn múqiyat qadaghalap, nening dúrys, nening búrys ekenin týsindirip túru qajet. Boyjetken men bozbala bolghanda kóbirek kónil bólu kerek. Balalar aitqanyndy istemeydi, olar kórgenin isteydi. Sol sebepti otbasy ishinde ata-ana ózderin aitqan sózderin, jasaghan qimyldaryn andap isteu kerek. Sonymen qatar balalarynyng dostaryna kóz salghan jón. Óitkeni kez kelgen adam birinshi otbasydan, ekinshi ózining aralasatyn ortasyna baylanysty qalyptasady. Bizder zinadan qashyp, nekeni myqty saqtap, mahabbatty baghalap, mәngilik el bolugha býginnen bastap at salysayyq.

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz